„Minevik olevikus” on järg raamatule „Minevikuta mälestused”, kus 16-aastane Liisa-Ly otsustab suvel kodust põgeneda ja jõuab tagasi alles mitu kuud hiljem. Nüüd on möödunud viis aastat ja Liisa-Ly elab koos noormehega, kes ta toona lõpuks tagasi koju tõi. Elu on ilus ja tüdruk ei oska unistada millestki enamast, kuid korraga ilmub välja inimene, mälestus viie aasta tagusest suvest, kes tema idüllilise elu uuesti sassi lööb. Liisa-Ly seisab keeruliste valikute ees, aga mis tahes valikut ta ka ei teeks, keegi saab ikka haiget.
Ene Sepp is an Estonian writer who started her first book when she was just 14 years old. By now she has published 12 books which critics and readers have praised. Besides Estonia, she has lived in Germany, Austria, New Zealand, and USA. Right now she lives in Estonia with her family and continues to write as much as possible.
Ene Sepp on Eesti kirjanik, kes alustas esimese raamatu kirjutamist vaid 14aastaselt. Praeguseks on tema sulest ilmunud 12 raamatut, mis on pälvinud kiidusõnu nii lugejatelt kui ka kriitikutelt. Lisaks Eestile on ta elanud ka Saksamaal, Austrias, Uus-Meremaal ja USAs. Hetkel elab ta koos perega Eestis ning jätkab kirjutamisega nii palju kui võimalik.
See oli siis järg teosele "Minevikuta mälestused". Järjed on tavaliselt kehvemad kui esimesed osad ja see teos kinnitas seda reeglit samuti. Kogu romaan räägib sellest, kuidas Liisa-Ly nüüd vanem ja "targem" on leidnud endale kindla elukaaslane, kui välja ilmub mees minevikust (eelmises raamatus sebitud kutt). Siis hakkab pihta suhtlemine mõlema mehega ja otsustamine, keda võtta, keda jätta. Minu jaoks oli algusest peale selge kelle ta valib ja kogu romaani üles ehitamine sellele armukolmnurgale oli tõsiselt igav lugemine. Esimeses osas oli särtsu ja elu, selles mitte.
Samuti sain ma aru, et peategelane ei meeldi mulle üldse. Tema ettekujutused, et "natuke" mehe järel koristamist ja süüa tegemist ja tema pesu pesemist pole midagi selle kõrval, kui sul on kuum keha, kelle kaisus öö veeta. Kahjuks on see mõttemaailm paljudel naistel ka päriselt ja selle pärast ongi maailm meeste pärast. Aga okei, ma ei hakka mingit feminismi teemat ajama. Lihtsalt minu jaoks ei ole kõik nii lihtne ja peategelane sai ka aru lõpuks, et kõik ei ole nii lihtne.
Kui eelmist raamatut, mille järg see "Minevik olevikus" on, lugesin, ei linkinud tollega üldse - ei peategelane ega vist ka ükski teine olnud selline, kellega kuidagigi samastuda. Selle osaga on aga enda elust tunduvalt rohkem seoseid, isegi päris lähedasi, kuigi päris samas rollis pole olnud. Just need konfliktid, et keegi saab paratamatult ikka haiget.. et suured muutused ongi rasked ja valusad, isegi kui kõik hiljem õigeks osutub. Hea bussisõidulugemine.
Enda raamatute hulgast on see nüüd ausalt öeldes teos, mis mulle vist kõige vähem meeldib. Ta ei ole väga kohutav (muidu poleks see ilmunudki) ja seal on ka kohti, mis mulle meeldivad. Aga siin tunnen eriti, et kui kirjutaks uuesti siis... kirjutaks teisiti. Paneks nt vähem end sisse (ei ma ise pole ootamatult hääletama läinud ja eriala meeldib ka rohkem ning oli hoolega valitud aga peategelase sushi armastus, ülikoolis käimine, lemmiknumber, suhtumine mõndadesse asjadesse), kirjutaks tegelasi pisut teisiti ja teeks neid loomulikumaks.
Samas see ei tähenda, et ma selle raamatu niisama endast välja punnitasin või sunni peale kirjutasin. Mulle endiselt meeldis seda kirjutada, mulle meeldib idee ja valik, kuhu ma Liisa-Ly sättisin ja ma olen lõpptulemusega väga rahul. Aga vist ka kõik enda raamatud ei saa ühtviisi armsad olla. Või saavad? Ikka on ju lemmik ja on see vaeslaps. Nii palju, kui ma iseend ja oma teoseid guugeldanud olen, siis "Medaljon" on kõige populaarsem, sellele järgneb "Minevikuta mälestused" ning siis "Minevik olevikus".
Ja samas ma tean, et ma ei ole Liisa-Lyga lõplikult hüvasti jätnud. Mul on üks idee veel, mida temaga seoses ellu viia aga tõenäoliselt enne kümmet aastat ma selleni küll ei jõua.
Tahaks 3,5 tärni sellele raamatule panna tegelikult. Pean ikka ütlema, et esimest osa see raamat ei ületa. Ma olen nii pettunud Liisa-Ly suhtes. Lihtsalt mingi tont minevikust, kes Liisa-Ly viskas maanteele maha, pärast teada saamist, et ta valetas. Aga ega ta väga muutunud ei ole, ikka valetab ja ei jõua kuhugi selle juraga. Veetis kena viis aastat Andrusega, kes on faking perfekto (also :), kui keegi on leidnud selle Andruse siis hmu pls, tahaks omale :D) ja siis tuleb mingi tont minevikust ja kutsub Liisa-Ly endaga kaasa ja ta kohe jookseb. Eiei ma saan aru, et õnne tuleb taga ajada jne aga nojah. Tegelikult ma loodan, et kui Ene Sepp valmistab kunagi saja aasta pärast selle kolmanda osa siis ma ei pea pettuma Liisa-Lys.
Tänan lugemast mu segast juttu :).
This entire review has been hidden because of spoilers.