sellist tööd pole ma ühegi raamatuga teinud. ostsin maximast uue markeri, sest eelmine sai tühjaks ligi 400 lk alla kraapides. pliiatsi pidin ka välja vahetama, sest teine kääbustus ridade kõrvale sodimisest. ja pealegi usun, et kõik see vaev oli asjata. lõbus asi mida teha, sest kunas on allajoonimine kedagi aidanud. kui joonid kõik alla.
prof siitan kirjutas raamatu, millest tema eksami sooritamiseks ei piisa. hämmastav. "õhtumaade muusikalugu I" kuulub koos "õhtumaade muusikalugu III," (II osa ei ole olemas), kolme kunstiajaloo õpiku ja psühholoogia gümnaasiumile õpikuga rubriiki gümnaasiumiõpikud kõrgkoolile. gümnaasiumites näed neid riiuleis või loed paari peatükki. ja "õhtumaade muusikalugu I" on neist üks esimene asjatundlik ning piisavalt ülevaatlik muusikaloo õpik. jutu järgi. seeläbi kuiv ning veidi aegunud. pigem on tegu muusikaajalooga, kui -looga. ohtralt loen ma ülivormis Bachist, Händelist, Mozartist, Haydnist, Beethovenist ning nende elukäigust, mis on esitatud faktides, mitte jutuna. ja MIS EI HAKKA KÜLGE. mitte kellelegi. aaah, vihkan fakte. mugavast ja huvitavast töötlusest jäi vajaka. raamat lõpeb Beethoveniga. kus on kokkuvõte? ülevaade? kordamisküsimused?
pildid olid toredasti valitud ning tõttöelda vahtisin neid rohkem kui juttu, mis nende kõrval seisis. kujundus ja vormistus väärib ka viit plussi. poleks arvanud, et õpik on pärit 90ndate lõpust. küll aga jääb ta kõrgkooli õppurile kuivaks jutuks ning gümnasistile liialt erialaliseks. küll aga ainus pädev ülevaade, mis eesti keeles kättesaadav. tegelikult oli väga ok!:)
I mean, ma pidin seda küll eksami jaoks lugema KAHE PÄEVAGA, aga mulle meeldib muusika...nii et ma nautisin mingil levelil ikkagi lugemist, laused on natuke nagu ai kirjutatud, mostly lihtsalt informatsioon ja vähe siduvat teksti, aga ma olen kindlasti targem nüüd ja ma vist loen selle ühekorra uuesti läbi, et midagi meelde ka jääks