Ühel mustal-mustal ööl lendas musta tuppa must-must kinnas... Umbes sedaviisi algavad kõik laste õudusjutud. Edasi järgneb hingekriipiv lugu, millest juuksed tõusevad püsti, nii et tahaks jalad lõua alla kerida ja ennast üleni tekiga katta. Vene lastekirjanik Grigori Oster kuulas, mõtiskles ja jõudis otsusele: mille poolest siis tema mingitest harimata tatikatest viletsam on? Ta kirjutab hoopis paremaid jutte, hirmsamaid, ja pealegi kooli teemadel. Tulemuseks on väike, aga naljakas kogumik lastejutte – just selline, mida erilise mõnuga fännavad poisid vanuses 7-10 aastat.
Umbes kymneaastasena meeldis mulle väga teistele õudusjutte rääkida ja sellest raamatust oleks kuhjaga kohutavat inspiratsiooni saanud. Nyyd pean sydametunnistusega läbirääkimisi, et äkki ikka võiks neid nyydsetele lastele rääkida, aga kui õhtul või pimedas ja kui palju õõnsavõitu oigeid tohiks selle käigus kuuldavale tuua? Puhas rõõm.
Pikem arvustus on siin: https://midaheliluges.blogspot.com/20... Tegelikult oli täitsa mõnus lugemine, sest lood olid ikka ägedalt jaburad. Panid itsitama... ja samas tekitasid ka kõhedust. Jah, isegi keset päikselist päeva lugedes.
Mul ausalt pole ühegi teise õudusraamatuga seda võrrelda. Võin suht kindlalt öelda, et ma midagi sellist enam ei loe, aga see ei tähenda mitte midagi halba selle raamatu kohta. Lihtsalt öösiti tahaks magada ka.
Ma ei ole ise tavaliselt sellise žanri lugeja, seega ei oleks ise seda raamatut kindlasti riiulist seda endale lugemiseks võtnud. Siiski on hea meel, et seda tegin ning astusin oma mugavustsoonist välja. Raamat koosneb erinevatest lühilugudest, mille tegevus toimub koolis. Palju oli naljakaid lugusid, kui nii mõnigi oli selline mille lõppedes mõtlesin, hmm mis see nüüd oli. Lemmikuks olid vist karvased sõrmed ja ablas tahvlilapp. Samas mõnus lugemine oktoobris, kui on Halloween.
Ise olen kolmanda klassi poiss ja ei soovita teistel minuvanustel raamatut lugeda. See sobiks võibolla koolieelikutele ettelugemiseks. Raamatut lugedes olin kole pettunud et see on nii igav. Raamatukogus riiulite vahel tuhlasin ja pelakirja järgi tundus kohe jube ja huvitav. Ä R G E L U G E G E.
I did enjoy this book A LOT. Great horror stories (for children and i think for grown ups too.) I can't imagine reading those stories to my children (luckily no need for that). :D Some stories ended so suddenly, some happy endings, some not so happy endings. Loved it.