Käesolevas novellikogus jälgib autor peamiselt inimeste mõtte- ja tundemaastikke. Ta loob vahel ebaharilikkegi olukordi, kus tegelaste hingeelu avaldub oma kummalises vastuolulisuses, kusjuures sageli puudutab ta elu neid intiimseid tahke, millest enamjaolt eelistatakse vaikida.
autori ebairooniline tendeerimine salapära ja mõistetamatuse poole ja selle taotluse välja kirjutamine mõjub vastupidiselt ta pyydlusele. müstilisena paistva asemel tundus pigem maitsetu