Mälu ei tarvitse kajastada tõde ja lapsesilmaga nähtu ei ole sama mis täiskasvanuna vaadates. Pealegi ei taha me kõike läbielatut endalegi tunnistada. Kirjanik Helga Nõu räägib avameelselt oma lapsepõlvest, sõjakogemusest, põgenemisest Rootsi, elust pagulasena, kirjandus- ja perekonnaelust, kriisidest ja unistustest, kohtumistest kodueestlastega ja lõpuks Eestisse jõudmisest.
Huvitav sissevaade Helga Nõu elusse, eriti raamatu algusosa, mis puudutab kirjaniku lapsepõlve ja põgenemist sõja eest Rootsi. Kõik sõjakirjeldused puudutasid praegustes oludes eriti valusalt...
Raamat läks minu jaoks väga kiiresti ja ladusalt, neelasin selle alla mõne päevaga. Tore oli rohke pildimaterjal, mis oli siia-sinna jutu vahele ära poetatud.
Mõni asi paneb praeguses ühiskonnas küll kulmu kergitama: näiteks et Helga mees ei lubanud tal abielu alguses kunagi kuskil väljas käia: ei üksi, ei sõbrannade ega isegi emaga. Või hiljem elus, kui Helgal ilmnes ärevushäire, ei lubanud mees tal selle vastu abi otsida, ähvardades vastasel korral isegi lahutusega. Mina ei oska seda küll kuidagi teisiti nimetada kui vaimselt vägivaldne suhe...
Arvan, et raamat pakub palju põnevaid ja seniteadmata fakte nii mõnelegi Helga varasemate raamatute lugejale.