Goncourt'i auhind mõrvarile

by Pierre Gamarra

Kuulus žürii on koos. Auhind antakse välja. Laureaati ei leita kuskilt.
Salapärane lugu läheb veelgi keerulisemaks. Sündmuste käigus, miss viivad lugeja Pariisi suure päevalehe toimetusest väikese provintsilinna näilisse vaikusse, tekib üha uusi mõistatusi...

Genres: Crime, France

207 pages, Paperback

First published January 1, 1963

Reviews

[Villem Vesingi]

üldiselt oli paar huvitavat tegelast ja kohta, näidet, kuidas krimka kirjutatud olla võiks.

[Lauri Laanisto]

See oli ikka päris halb raamat. Üks keskpärane krimilugu oli üles kirjutatud võimalikult sensatsiooniliselt. Kollaseajakirjanduslikult. Prantsuse olulisima (vast on nii?) kirjanduspreemia saab raamat, milles kirjeldatakse ühe suvalise onkli mõrva, mis preemia väljakuulutamise ajal ka täpselt nii aset leiab nagu raamatus kirjeldatakse. Ja otseloomulikult ei ilmu autor välja, keegi ei teagi kes ta on. Ja läheb hirmsaks meediaaplaavaks. See on premiss.

Õigupoolest pole ju algne mõte, tegevuse lähtealus üldse halb. On vähemasti mingil moel teistmoodi. Ei ole, vähemalt alguses, ruraalse väikelinna sisemine mädanemine, mis pärast kuritöö sooritamist avaldub. Purustades senise illusiooni rahust ja harmooniast. Kõik saab alguse Pariisis, otse maailma tähtsaimate sündmuste epitsentris. Aga edasi jookseb see asi mööda kokkulõimuvate pastiššide tülpimusttekitavat rada. Polegi justkui nii, et väikelinna (kuhu ikkag jõutakse, ja õige kiirestii!), kus mõrv aset leidis, asja uurima läinud ajakirjanik ega kohapeal toimetavad politseinikud on need, kes ajavad kurjategijat taga. Teda ajavad hoopis taga erinevad troobid. Üksteisega vaenujalal, üksteist absorbeerides ja selle peale mingeid klišeevolatiile väljutades. Kõik ujub selles toksilises järeleaimamise kõhutuules kuniks jõuab ootuspärase lõpuni. Kokku saab asi, mille täpne terminoloogiline ja ka kõlaline kirjeldusvaste on päsmas. Romaan nagu päsmas.

[Şәbnәm Abduraxmanova]

it is very fluent book. The plot is interesting and emotiv.This is the first book I read from Pierre Gamarra. I really liked his writing style-simple and fluid.