Viljaka prosaisti romaan keskendub keskea künnisel inimeste probleemidele. Läbi peategelase otsingute ja eksirännakute näeme mosaiikset galeriid teda ümbritsevatest kaasaegsetest.
Raamatu esimesest poolest olin ma täiesti vaimustuses. Kuigi suurt midagi ei toimunud, olid inimeste ja olukordade kirjeldused ning kirjutamisstiil väga nauditavad. Ja humoorikad.
Raamatu teine pool, mis keskendus rohkem loo jutustamisele, tõmbas aga üldmuljet alla.
Võib küll väita, et kui midagi ei toimu, ei ole põnev lugeda. Aga samas ei juhtu ja ka Õnne 13s midagi ning seda suutis Teet Kallas aastaid edukalt kirjutada. :)
Omamoodi tore on raamatututvustusest lugeda, et tegelasteks on keskea künnisel olevad inimesed ja siis taibata, et nad on minust nooremad.