Oma luulet ja võõrast

by Ilmar Laaban

Genres: Poetry

303 pages, Unknown Binding

First published January 1, 1990

About the author

Ilmar Laaban käis 1934–40 Tallinna Reaalkoolis ja hakkas juba enne selle lõpetamist õppima Tallinna Konservatooriumis klaverit. Varasemad luuletused ilmusid 1936–38 õpilasajakirjas Realist.

1940. aasta sügisel läks Laaban Tartu ülikooli, kus ta õppis ühe aasta vältel romaani keeli. Järgmisel sügisel tuli ta tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda džäss ja dodekafoonia.

1943. aasta mais pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi ülikoolis.

Laabani esimene luulekogu „Ankruketi lõpp on laulu algus” ilmus 1946 Stockholmis (uustrükk 2008 kirjastuses Ilmamaa). Seda peetakse esimeseks taotluslikult sürrealistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses. Pärast seda loobus Laaban järjekindlast luuletuste kirjutamisest, kuid avaldas 1957 väikese kogu keelemängulisi aforisme pealkirja all „Rroosi Selaviste”. Algul ilmusid mõlemad raamatud taastrükina valimikus „Oma luulet ja võõrast” 1990 kirjastuses Eesti Raamat, siis praktiliselt kogutud luuletusteks nimetatavas raamatus „Sõnade sülemid, sülemite süsteemid” 2004 kirjastuses Ilmamaa.

Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule (sound poetry), milles tema eeskujuks oli Kurt Schwitters. Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid häälutusteks. Laabani häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi keelest. 1998 anti Rootsis välja Laabani häälutustest koostatud CD "Ankarkättingens slut är sångens början" (Ankruketi lõpp on laulu algus). Koopia sellest plaadist ilmus Laabani luulest tehtud lätikeelse valimiku „Putnu mistiskais mugurkauls” lisana.

Laaban kirjutas 5 tuhat palindroomi. Enamik neist on eestikeelsed, kuid on ka rootsi-, saksa- ja prantsuskeelseid. Rootsikeelsetest ilmus 2007 raamat „Palingarderomb”, mis sisaldab ka portreeanagramme ja n-ö pseudoverbaariumi, eestikeelsetest ilmus 2008 raamat „Eludrooge ego-ordule”.

Rootsis elades tõlkis Laaban rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet. Rootsi kirjanduselus oli märkimisväärne koos Erik Lindegreniga tõlgitud ja koostatud valimik „19 kaasaegset prantsuse luuletajat” („19 moderna franska poeter”, 1948). Eesti keeles on Laabani tõlgetest ilmunud valmik „Magneetiline jõgi” 2001 kirjastuses Eesti Keele Sihtasutus. Raamatus on originaaltekstid + tõlked järgmistelt autoritelt: Charles Baudelaire, Arthur Rimbaud, Paul Éluard, Jean Cocteau, Gunnar Ekelöf, Ragnar Thoursie, Karl Vennberg ja Erik Lindegren. Eesti luulet tõlkis Laaban veel saksa ja prantsuse keelde. Ühtlasi kirjutas ta kunsti-, muusika- ja kirjanduskriitikat rootsi, prantsuse, saksa ja eesti keeles ning esines loengutega Rootsi raadios. Rootsikeelsetest kirjutistest on ilmunud valimikud aastal 1988: „Poesi”, „Om litteratur”, „Om konst” ja „Om musik”.

Eesti keelde on Ilmar Laaban tõlkinud luulet prantsuse (Guillaume Apollinaire, Charles Baudelaire, René Char, Jean Cocteau, Paul Éluard, Pierre Emmanuel, Henri Michaux, Pierre Réverdy), rootsi (Gunnar Ekelöf, Elsa Grave, Erik Lindegren, Bertil Malmberg, Ragnar Thoursie), saksa (Hans Arp, Gottfried Benn, Paul Celan, Rainer Maria Rilke, Kurt Schwitters), inglise (William Blake, Lewis Carroll, Dylan Thomas) hispaania (Juan Ramón Jiménez, Federico García Lorca, Octavio Paz) itaalia (Giacomo Oreglia) ja vene keelest (Mihhail Lermontov). Osa neist tõlgetest on avaldatud või taasavaldatud raamatutes „Oma luulet ja võõrast” (1990) ning „Magneetiline jõgi” (2001).

1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikmeks.
Alates 1989. aastast oli Laaban Eesti Kirjanike Liidu välisliige.

Looming Eesti keeles:
"Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946)
"Rroosi Selaviste" (1957)
"Oma luulet ja võõrast" (1990)
"Marsyase nahk [artiklivalimik]" (1997)
"Magneetiline jõgi: värsitõlkeid prantsuse ja rootsi luulest" (2001)
"Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" (2004)
"Eludrooge ego-ordule" (2008)

Rootsi keeles:
"19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik Lind
"Poesi"

Reviews

[Tanel Saimre · Rating 4 out of 5]

Sürrealistliku luule arvustamine on sama hea kui arvustada kellegi unenägu või happetrippi. Jätsin ka tärnid andmata, antud raamatu puhul oleks see lihtsalt mõttetu. See kas töötab või ei tööta. Teose esimene osa "Ankruketi lõpp on laulu algus" minu puhul eriti ei töötanud. Tajusin tugevaid kujundeid nagu "lumi horisondi ripsmeil" või "mets taamal lehvitab tiibu", aga tervikut ei tajunud ("Rannal täis poliitilisi kive / on vedurijuhil külm" - no kuidagi ei jõua kohale mulle). Aga ma ei tõtta sellepärast veel madalat hinnet andma, sest luule on kõigist kirjandusvormidest ilmselt kõige subjektiivsem.

Teine osa "Rroosi Selaviste" oli kerglasem ja seetõttu ka kergemini loetav - "Veterinaarveterani vari üle vete on verine vatt-nari" ja "sugutas vist su vigast ust", see on pretensioonitu keelemäng, mis on lihtsasti arusaadav paljudele, k.a. mulle.

Kolmas osa "Oma luulet ja võõrast" sisaldab pooleks Laabani oma tekste ja tema poolt tõlgitud luulet, mida jällegi on suht mõttetu arvustada - kas arvustada originaalteksti või tõlget, ja kuidas ma neil vahet peaks tegema?

Kokkuvõtteks võiks soovitada raamatut mitte siis, kui tahad mingit lugu või kompaktset luule-elamust, vaid kui tahad mõnel õhtul natuke trippida, tarbida mingit narkootikumi tekstikujul. Sest see see just on - maagilised sõna-seened, lausestatud LSD, tekstiline THC. Head reisi!

[Karola · Rating 4 out of 5]

"Notoorse molu tunnuseks on hea motoorne mälu." Väga lõbusad kalambuurid.