Kasuisa

by Adeele Rass

16-aastase Clarissa elu võtab kannapöörde, kui tema vanemad lahutavad. Tüdruku ema ellu ilmub uus mees, kes on kahepalgeline, ropp ning vägivaldne. Sissekolinud Peeter tungib iga päevaga üha enam noorukese privaatsusesse ja järjepideva ahistamisega hävineb Clara hingerahu. Korralik ja kohusetundlik tütarlaps loodab saada abi oma armsalt emalt, kuid viimane ei usu enda lapse ühtki sõna.Käesolev teos peegeldab meie ühiskonnas valitsevat probleemi, millest valju häälega julgevad kõneleda vaid üksikud – katkine peremudel vägivaldsete kasuvanematega.

Genres: Young Adult

127 pages, Kindle Edition

First published January 1, 2013

Reviews

[Hally Le · Rating 1 out of 5]

OMG, mida ma just lugesin :O
Ma saan aru, et autor on 15-aastane ning ilmselgelt ei küüni meie armastatud klassikute tasemele ning võib-olla tõesti oleks ka mina 15-aastaselt täpselt samamoodi kirjutanud. Aga minul ei tulnud pähegi 15-aastasena raamatut avaldada, seega plusspunktid mulle.
Kogu lugu oli täiega utoopiline, mulle tundus, et autor tunneb sadistlikku mõnu peategelase alandustest ning näitab teda meelega sellises lausa masohhistlikkus valguses. Jäi mulje, et peategelane ise naudib alateadlikult oma kannatusi, sest miks muidu ta kogu aeg selle Pedro ligidusse tagasi tuli?? Ma olen ka 16-aastane olnud, aga kui minul oleks selline Pedro kodus viibinud, siis ma oleks kategooriliselt keeldunud sinna tagasi minemast - on olemas politsei, laste varjupaigad, sotsiaalhoolekanne, misiganes. Jeesus, tal oli vanaema ju isegi. Miks ta sinna ei jäänud? Samuti tundus ebareaalselt kohtlane kõik ülejäänud seltskond. Isa, kes laseb endale vastu hambaid anda ning lubab oma tütrel jätkuvalt sellise tüübiga koos elada, õpetajad, kes ainult kaasa tundsid, aga mitte midagi ei teinud, no ei saa sellist asja olemas olla!
Millegipärast tundus, et autor on lugenud ( või isegi mitu korda) S. Rannamaa "Kadri/Kasuema", jutustamisstiil oli kuidagi väga sarnane.
Lõpetuseks tahaks norida veel peategelase ema tööaegade üle. Raamatu alguses oli öeldud, et ema tööaeg oli 10-19. Kuskil keskel läks ema tööle kell 23. Miks??

[M · Rating 4 out of 5]

Toores ja ehe noortekeelne raamat, kus juttu kasuisast, kuid ka kasuemast ja kasuvennast, sõprusest ja suhetest ning vägivaldsuse kõige koledamatest külgedest.

Lugu on kirja pandud lühikeste lausete ja sinna-tänna hüplevate mõtetena, mille lugemine jupp aega harjumist vajab, kuid kui lõpuks ära harjub, siis on see just pool raamatu võlust, mäletan et just selliselt ma noorena mõtlesingi. Muidugi on noori erinevaid ja ma ei mõtle, et kõik nii mõtlevad, kuid mingit tüpaaži see raamat esindab küll.

Tekstis oli kahjuks loogikavigu, mis häirima jäävad, kuid arvestades autori noorust (15aastaselt kirjutatud, wow!!!) ei saa seda talle pahaks panna, küll aga oleks võinud mõni toimetaja öelda, et kuule arstid ei valva patsiente, kool ei vabanda põhjuseta puudumisi ja ei saada midagi tegemata kodustesse keerulistesse oludesse tagasi jpm.

Olgugi, et lugu tunddus veidi seebiooperlik oli see kirjutatud väga mõnusa tempoga ning lugu kasvas ja arenes hoogsalt, ei jäänud kuskile toppama ega polnud, minu hinnangul, ka liialt rutakas. Kuigi tahaks arvata, et mõned asjad on liialdatud ja lihtsalt ei saa realistlikud olla, siis elukogemus ütleb, et elu ongi jabur ja uskumatu. Kurb on mõelda, et palju lapsi ja noori just sellist elu elama peab. Loodetavasti leiavad noored sellest raamatust julgust jagada oma kogetud hirme ja õuduseid, et saada abi.

[Halliki Aasmäe · Rating 1 out of 5]

"Ja ma hakkasin nutma."

[Piret Aasmäe · Rating 1 out of 5]

Jube

[Emma]

This book was pure cancer. I have never read anything worser than this.
The book is written by a 15-year old HAPPY AND CHEERFUL girl but the question is, if she is happy and cheerful, where the fucking place she got her ideas from?
Out of all 127 pages there was maybe max 20pages without violence, abuse, rape or whatever. The girl had a grandmother, father, her school knew, there was police involved and if they wouldn't help, CHILD SERVICE? Like no one helped to get the man away from her.
The most bizarre thing was that her mother wouldnt even believe her? She also even slapped her for "lying". And the first time she KINDA believed was, when her daughter was hospilatised for inner wounds made by her stepfather???
The entire book is just really really fucked up and i am glad that it is over now.

[Liina Palu · Rating 2 out of 5]

Ma kahetsen, et selle raamatu ette võtsin. Ma teadsin küll, et see on 15-aastase väljamõeldis, aga arvasin, et kui üks kirjastus selle avaldab, siis on see ühe küpse inteliigentse 15-aastase looming, aga ei midagi sellist. See lühiromaan oli lihtsalt kohutav. Esiteks ei kujuta päevik endast lihtsalt sündmuste kronoloogilist üleslugemist. Teiseks see pidav nutmine ja kallistamine oli ülevõlli. Tšikk ise provotseeris sõimu ja valju muusikaga seda, et see Pedro nii hulluks temaga läks. Tegemist ilmselgelt ei olnud mingi pedofiiliga vaid lihtsalt lollakaga. Aga tüdruk oli sama idioot. On ütlemine "Ära torgi sitta, sitt läheb haisema", aga peategelane torkis ikka pidevalt ja oli sageli see provotseerija. Ma usun, et kui ta teistele kaebas, siis ta jättis selle osa välja.

Igatahes mina arvasin, et stoori saab olema häbelikust süütust tüdrukust, keda kasuisa ahistama ja vägistama hakkab, ja kes siis kõigest rääkida ei julge kellelegi. Kui sind peaagu vägistatakse, siis sa ei lähe seda ikka kogu koolile rääkima, kartes, et sind ei usuta või hakatakse süüdistama, mis ilmselt juhtukski. Aga ei kõik olid tema poolt, peale värdja ema.

[Madli Veski · Rating 1 out of 5]

Jube kehv

[Kirke · Rating 3 out of 5]

Lühike, huvitav ning väga tõsieluline.

[Sandra · Rating 2 out of 5]

No kuna autor on 15-aastane, siis ei saa väga karmilt hinnata, aga no minu jaoks jäi nõrgaks.

[Raivo · Rating 5 out of 5]

Ma tõesti ei oska öelda, mis mind selle raamatu juures sedavõrd köidab, et juba nii tihti seda kätte olen võtnud. Raamat on kirjutatud 15-aastase autori kohta väga hästi. Vahepeal mõtlesin, kas tõesti kuskil meie kõrval, kuskil korteris, võib aset leida säärane ''elu''. Algselt arvasin, et sellise raamatu kirjutas ilmselt keegi, kes on ise seda kõike läbi elanud, kuid nagu raamatu viimaselt leheküljelt selgus, on autoril olnud õnnelik lapsepõlv. Seda enam imestasin, et selles raamatus on nii hästi suudetud kirjeldada valu ja piina, mida rakendati peategelase Clara suhtes.
Kindlasti jään ootama selle autori järgnevqaid teoseid, kuid loodan, et need ei saa olema nii kurvad.