Förrädarland är en roman om människor som historien glömt. De bodde vid gränsen mellan Småland och Blekinge, som också var gräns mellan Sverige och Danmark. De ville leva i fred med sina grannar, vänner och släktingar på andra sidan gränsbäcken. I många år gick det, innan de kom i våldsam konflikt med Gustav Vasas envåldsregemente, som inte tillät några egna meningar i landskapen. Handlingen tilldrar sig på 1520-talet och skildrar händelser som – i en senare period – ledde till Dackefejden, det största bondeupproret i Sveriges historia. Förrädarland ger, med diktens frihet, en sida av Gustav Vasa som han upplevdes av tusentals svenska bönder i författarens hembygd. De som offrade livet i kamp mot honom och hans envåldsmakt. Det är en stark, våldsam och ändå lyrisk skildring av ett nästan oläst blad i vår historia.
Vilhelm Moberg was a Swedish journalist, author, playwright, historian, and debater best known for his Emigrant series of novels about Swedish emigrants to America. He also wrote other novels and plays and also participated in public debates about the Swedish monarchy, bureaucracy, and corruption. Among other works are Raskens (1927) and Ride This Night (1941), a historical novel of a 17th-century rebellion in Småland acknowledged for its subliminal but widely recognised criticism against the Hitler regime.
A noted public intellectual and debater in Sweden, he was noted for very vocal criticism of the Swedish monarchy (most notably after the Haijby affair), likening it with a servile government by divine mandate, and publicly supporting its replacement with a Swiss-style confederal republic. He spoke out aggressively against the policies of Nazi Germany, the Greek military junta, and the Soviet Union, and his works were among those destroyed in Nazi book burnings. In 1971, he scolded Prime Minister Olof Palme for refusing to offer the Nobel Prize in Literature to its recipient Alexander Solzhenitsyn – who was refused permission to attend the ceremony in Stockholm – through the Swedish embassy in Moscow.
Tetraloogia 2. osa. Raamatu alguses jõuavad väljarändajad uuele kodumaale - nad maabuvad peale kahe kuu pikkust kurnavat merereisi New Yorgis. Raamatu esimesel 200-l leheküljel kirjeldatakse asunike teekonda New Yorgist sisemaale Minnesotasse. Kokkuvõtvalt võib selle sisu panna ühte lausesse - nad rändasid ühe kuu jooksul auruvankrite (mis on rong!) ja aurulaevadega New Yorgist Minnesotasse. See iseloomustab Mobergi kirjutamisstiili - ta kirjeldab kõiki olusid ja seiku väga põhjalikult ja erineva nurga alt, nii et ümbrus ja inimesed saavad sulle nii omaseks, et tunned end ise nende keskel rändamas, tajud lõhnu ja hääli. Kuid kogu kirjeldus on nii elav ja kaasakiskuv, et kordagi ei lähe lugemine igavaks. Raamatu teine pool räägib elu alustamisest uues kodukohas Minnesotas. Väga kaasahaarav lugemine.
Hea järg suurepärasele esimesele osale Rootsi väljarändajate tetraloogiast. Moberg suudab inimese igapäevaelu kirjeldada nii kaasahaaravalt, et saab isegi aurikuga aeglaselt jõel loksumisega põnevust hoida. Raamatu tempo on väga rahulik, aga väga realistlik. Nagu elaks ise möödunud aegasid läbi. Ainsa kriitikanoolena tooksin välja, et karakterite hulk on pigem vähenenud kui suurenenud. Raamat keskendub väga selgelt neljale põhitegelasele (Karl Oskar, Kristina, Robert, Ulrika) ja teised jäävad tagaplaanile. See kitsendab liialt uude elukohta sisseelamise vaateid ja kipub mingist hetkest ühekülgseks jääma.