Peamiselt lastekirjanikuna tuntud Eno Raua romaan „Etturid” ilmus esmakordselt 1968. aastal, olles esitatud romaanivõistlusele. Oma aja kohta äärmiselt julge temaatikaga teos – Saksa ja Soome mundris sõdinud meeste metsavendadeks hakkamine ning nende elutraagika – on oma väikesele mahule vaatamata võimas. See on lugu kolme mehe võitlusest iseendaks jäämise nimel, kui ümbritsev tegelikkus seda üha vähem võimaldab. Autori poeg Mihkel Raud on nimetanud „Ettureid” isa parimaks raamatuks ning kirjutanud nüüdsele väljaandele ka järelsõna.
He was an Estonian children's book author. He graduated from university with a course in Estonian language study in 1952. From 1952 to 1956 he worked in the Estonian National Library. From 1956 to 1965 he worked in the Estonian national publishing association. After that he retired and devoted himself to writing. His works include "Three funny friends", "The story with the flying saucer", "Fire in a darkened city", "Nii või naa" (This or that way) and others.
Ei ihan Viron Tuntematon sotilas, kuten jostain syystä olin kuvitellut. Tässä oli enemmän viinaa ja naisia. Metsäveljet olivat siis Suomen tai Saksan joukoissa taistelleita, jotka piiloutuivat Neuvostoliiton joukkojen tullessa Viron metsiin 1944. Aika hyvin Raud pääsee veljien pään sisään, vaikka laskin, että hän on tuolloin ollut 16, joten tuskin ainakaan omaa kokemusta voi olla. Hieno pieni tarina.
Kolme metsavenna lugu. Selle raamatu suurim väärtus ilmselt ongi metsavendade eluolu avamine, sest seda on mujal käsitletud vähe, aga paraku ma ei tea, kui tõetruult seda on tehtud. Teatud emotsioonid võiks nagu olla usutavad, samas jällegi raske uskuda, et see elu üks lõputu joomine oli, mis raamatus on peamiseks liikumapanevaks jõuks. Nii et kuidagi pealiskaudse mulje jätab ning pärast lugemist on seisukoha võtmise osas veidi nõutu tunne.
kohati kummitav ja samas lihtne teos. mõni stseen puges lausa pisarateni südamepõhja, nii lähedane oli teine, kuigi iseenesest väga tavaline ja kindla tähtsuseta.