What do you think?
Rate this book
Tulipunane vihmavari
Valik armastatud luuletaja Betti Alveri loomingust, kus luuletused on järjestanud kronoloogiliselt ja avaldanud esialgsel kujul. Lisaks Alveri mitmeid originaalkäsikirju ja huvitavaid fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest.
- GenresPoetry
176 pages, Hardcover
First published January 1, 2012
1 person is currently reading
25 people want to read
About the author
Betti Alver
38 books3 followersElisabet Alver sündis raudteelase perekonnas.
1914–1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna Tartus.
Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliidid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlvemälestustele.
Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda".
Betti Alveri hauasammas Raadi kalmistul Tartus
Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane.
1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid.
Tema haud on Tartus Vana-Jaani kalmistul.
1914–1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna Tartus.
Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliidid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlvemälestustele.
Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda".
Betti Alveri hauasammas Raadi kalmistul Tartus
Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane.
1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid.
Tema haud on Tartus Vana-Jaani kalmistul.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 2 of 2 reviews
April 29, 2016
Valik luuletusi Alveri erinevast eluperioodist koos käsikirjade, fotode ja selgitava eessõnaga.
Loen sihipäraselt raamatukaupa luuletusi muidu harva, kuid see oli tavapärasele kirjandusele tõeliselt meeldiv vahepala. Iga luuletus pakkus omaette elamuse, oma loo, mille üle mõtiskleda, millesse süüvida. Alveri luule on väga intensiivne - justkui poleks kunagi ükski sõna üleliia, kõik on täiuslikku harmooniasse lihvitud, rütm on paigas igas vormis ja igal lool on tunnetatav sügavus. Kindlasti muutis see raamat mind nii mõnelgi tajumatul moel veel, jäädes oma sõnumitega pikaks hinge ja teadvuse tagatubadesse kumisema...
Loen sihipäraselt raamatukaupa luuletusi muidu harva, kuid see oli tavapärasele kirjandusele tõeliselt meeldiv vahepala. Iga luuletus pakkus omaette elamuse, oma loo, mille üle mõtiskleda, millesse süüvida. Alveri luule on väga intensiivne - justkui poleks kunagi ükski sõna üleliia, kõik on täiuslikku harmooniasse lihvitud, rütm on paigas igas vormis ja igal lool on tunnetatav sügavus. Kindlasti muutis see raamat mind nii mõnelgi tajumatul moel veel, jäädes oma sõnumitega pikaks hinge ja teadvuse tagatubadesse kumisema...
January 18, 2014
Üks parimaid ning vihasemaid Betti Alveri luulekogusid. Luulekogu sisaldab tema poeemide täiskritseldatud mustandeid ning pilte lapsepõlvest trikoovormideni ning sealt omakorda pensionäriikka.
Displaying 1 - 2 of 2 reviews