kui ma aastakümneid tagasi esimest korda välismaal raamatupoes käisin (Akateeminen Kirjakauppa, kui te juba küsisite), siis mõtlesin, et kui ükskord oleks hästi palju raha, siis tahaks endale osta raamatutäite kaupa Calvini ja Hobbesi koomikseid. peab tunnistama, et nii palju raha ei ole siiani tekkinud, et see mõistlik tunduks. aga suutsin ära oodata hetke, kus elu mulle ühe neist tasuta kätte kandis.
ja ongi kõik väga tore, mulle see paar meeldib, eriti muidugi tiiger. polnud endale varem teadvustanud, et vanemate jaoks on Hobbes lihtsalt... mänguasi! ja ma ei tüdine iial Calvini filosoofilistest sõnavõttudest mille puänt on alati see, et ta on ikkagi kuueaastane poisike.
samas ikkagi hea, et ei ole raha kulutanud nende koomiksite koju ostmise peale, sest vaevalt, et ma sedasama kogumikku enam uuesti üle loeks. saadan aga uuele ringile edasi ja jään ootama, kas juhtun kunagi veel mõnele raamatutäiele peale.