Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust

by Andrus Kivirähk

„Kui proual midagi selle vastu ei ole, siis ma tutvustaksin talle lühidalt seda tähelepanuväärset romaani?“
„Aga ma loen praegu ajakirja,“ ütles Markuse ema.
„Kas seal ajakirjas kõneletakse ahvinimestest?“
„Ei, ma loen niisutavatest kreemidest.“
„Aga kas te teate, kuidas ahvinimesed oma vange tapsid? Nad sundisid neid hüppama teravate ogade otsa! Oga oli nii pikk, et inimene jäi selle otsa nagu lihatükk šašlõkivardasse. Kas see on teie poeg? Kutsuge ta siia, ma jutustan, kuidas kõik oli.“
„Vabandage väga, aga miks te peate mulle sellest jutustama? Kui ma tahan, siis ma loen ise.“
„Aga te ei loe ju!“ hüüatas Ritsik kannatamatult. „Te loete oma ajakirja! Kuulge, inimesed peavad teineteist aitama. Teeme nii, et mina jutustan teile algul „Kadunud maailmast“ ja siis teie räägite mulle niisutavatest kreemidest? Kas sedasi sobib? Kuidas poja nimi on? Markus? Markus, tule siia! Me hakkame kohe dinosaurustest rääkima.“
„Ma tahan rippuda,“ vastas Markus.

Genres: Fiction, Contemporary, Humor

388 pages, Paperback

First published January 1, 2012

About the author

Andrus Kivirähk is an Estonian journalist, playwright and novelist. His writing style can be called self-mocking and sarcastic with dark humour. His best known work "Rehepapp ehk November", a.k.a. "Rehepapp", has been translated to Finnish and Norwegian. "Mees, kes teadis ussisõnu", a bestseller in Estonia, so popular that a board-game was based on it, has been translated to English as "The Man Who Spoke Snakish". These books, as well as his other historical-themed works such as "Ivan Orava mälestused" and "Kalevipoeg" resonated strongly with contemporary Estonian society.

Kivirähk is also the author of the children's book "Leiutajateküla Lotte" and its sequels, and wrote the screenplay for the cartoon based on it.

Andrus Kivirähk works as a journalist, and is married with 3 children.

Reviews

[Mikk Kard · Rating 4 out of 5]

väga hea raamat. sai nutta ja sai naerda.

[Oskar · Rating 5 out of 5]

Oli see nüüd ulmekirjandus, soovmõtlemine või kannab Andrus Kivirähk lihtsalt väga roosasid prillisid? Nii palju häid ja heasüdamlikke inimesi ei saa ju Eestimaal elada? Meie oleme ju turris, pahurad, parastavad, süüdistavad, kadedad ning ainult omakasu peal väljas. Eesti rahvas pidi ju koosnema ainult rehepappidest, kes varastaks isegi sipelgapesast okkad ära, kui ainult oskaks. Kivirähk ise veel kirjutas nii!

Nüüd tuleb jällegi välja, et eestlastest soojema südamega rahvast pole maailmas olemas. Isegi maailma otsa pole vaja reisida, et sellele kinnitust saada. Sammud tuleb hoopis seada Opossumi-nimelise kõrtsi poole. Ülo juba ootab teid kiluvõileibade, praekartulite ning kosutava õllega. Lastele praetakse erandkorras ka pannkooke!

"Maailma otsas" on üks kummaline raamat, kus sündmustiku mõttes midagi suurt ei juhtugi. Inimesed saavad tuttavaks, jagavad kilode kaupa kartuleid laiali, vestlevad õlleklaasi taga elust-olust, käivad saunas ja jalutavad lastega pargis. Tavaliste inimeste tavaline elu. Kuid Kivirähk lihtsalt oskab seda edasi anda niivõrd sooja huumori ja siirusega, et kohe homme tahad minna linna peale Opossumi kõrtsi otsima.

Tegelikkus on see, et iga "Maailma otsas" tegelane võib olla teie naaber. Ajalooõpetaja Anu, turvamees Veiko, riigiametnik Eevald, pensionär Vooremäe, muinasjutte armastav Sandra või müstiline härra Immanuel. Teie olete neid trepikojas kohates senini ainult kergelt noogutanud või vuntsi alla poetanud vaikse tervituse. Hoidku jumal selle eest, et nad teiega veel vestlust alustaksid! Ent homme töölt tulles öelge neile selge häälega "Tere!" ning küsige kuidas neil läheb. Uskuge mind, nad on tegelikult head inimesed!

PS: Muidugi valitseb oht, et veedate oma õhtu naabri koeral puuki jala pealt ära tõmmates, kuid üksi kodus vingumine on veelgi hullem.

PPS: Sai nutta ja naerda!


Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Indrek Koff · Rating 5 out of 5]

Tõeline puhkus, soe ja pehme. Kusjuures mitte halvas mõttes - aju ei pea seda raamatut lugedes üldsegi mitte välja lülitama, ei tohi lausa. Aga kuidagi sulnis olemine, umbes nagu aeglases ja rahulikus Helsingis käies.

[Kaarel Aadli · Rating 5 out of 5]

Läheb juba kolmas kord ja ma pole näost üldse muutund. Kui ma peaks eluks ajaks Argentiinasse maapakku minema ja kohvrisse mahub ainult üks teos, siis selle võtaks kaasa.

[biblionaut · Rating 4 out of 5]

Vanaea kivirähk. Huvitav, millal ma teda uuesti koeraga telliskivis näen.

[Jakob Rosin · Rating 5 out of 5]

Geniaalne raamat. Selles mõttes geniaalne, et mitte millestkist rääkides on endiselt võimalik millestki rääkida ja nii, et raamatut kinni ei pane. Vastupidi, ma lugesin selle raamatu nädalaga läbi (ei ütelnud päevadega, sest siis oleks jääänd mulje nagu iga vaba hetk oleks raamatu lugemisega sisustatud). Hästi.

[Elo Maria]

Põhimõtteliselt nagu raamatute Õnne 13. Aga päris tore.

[Helen · Rating 5 out of 5]

Seda raamatut võib korduvalt ja korduvalt läbi lugeda ning ikka saab nutta ja naerda!
Lugesin nüüd jälle läbi, sest on õnn varsti selle raamatu põhjal tehtavat etendust vaatama minna ning oli vaja mälu värskendada. Argipäevas ja pisidetailides headuse märkamine on üks jube oluline oskus ja mulle ikka nii meeldib, kuidas Kivirähk ja tema tegelased seda teha suudavad.

[Marili · Rating 5 out of 5]

eks me kõik taha vahel "istuda maailma äärel, kõlgutada jalgu, vaadata kaugusesse ja süüa praekartuleid ning pannkooke"

[Margot Roose · Rating 5 out of 5]

Geniaalselt lihtsad lood tavaliste inimeste elust – pealtnäha täiesti ebaolulised elud, kuid Kivirähk suudab nad kõik huvitavaks kirjutada. Igapäevane turvaline rutiin, millest kõik aeg-ajalt põgeneda soovivad kuid maailma otsa ei jõua keegi. Või siis ongi nad kõik juba seal. Värskendav on, et ükski selle raamatu tegelane ei aja taga edu ega rikkust. Nad tunduvad mõnusalt rahul oma tavaliste tegevustega olgu selleks raamatute lugemine, ristsõnade koostamine, ilusa müüjaga flirtimine või pretentsioonitus õllekas kiluleiva närimine. Raamatu teeb ainulaadseks igasuguse viha ja õeluse puudumine! Selle eest jätkub sooja ja sõbralikku huumorit pea igasse lausesse. Soovitan!

[Anni · Rating 5 out of 5]

Nii armas ja helge! Muhedalt humoorikad ja siirad killukesed inimeste argistest igapäeva eludest. Ühtepuhku maadeldakse tahtega põgeneda pakku maailma otsa, kus särab päike, külm õlu voolab ojadena ning kadunud on kõik elu tüütud pained, kuid kohtumised heade inimestega ja tõdemus, et tegelikult oleks maailma otsa jõudmine ikkagi päris tülikas tegevus, viib tagasi arusaamiseni, et oma kodus on siiski mõnus ja turvaline olla.

Süžeed kui sellist põhimõtteliselt ei olnudki, aga elutruult kentsakad karakterid, nende omavahelised kokkupõrked ja sealt sündinud värvikad kõnelused, oli täitsa piisav, et muuta raamatu käest panemine raskeks ülesandeks.

[Sanna · Rating 5 out of 5]

"Tead, vahel on selline tunne, et sõidaks õige.."
"Kuhugi maailma otsa," noogutas Rein "Ma tean. Aga kujuta ette, et sa äkki oledki juba seal. Ma mõtlen, maailma otsas. Siis pole vajagi kuhugi minna."

[Raul Vibo · Rating 5 out of 5]

See on ulme.

[Laura Raudnagel · Rating 5 out of 5]

Üks toredamaid raamatuid, mida olen lugenud. Teeb tuju heaks, helge ja muhe.
Soovitan kõikidele inimestele!

[Triin · Rating 2 out of 5]

Alternatiiv-Eesti, kus elavad head, lihtsameelsed ja igavad inimesed. Ainsad valguskiired olid sportvõimleja Tõnu, kes vääriks eraldi sketšisarja, ja bibliofiil Ülo, kes veedab oma elu mõttelises dialoogis möödunud sajandite vaimuhiiglastega. Kulgetakse ühest kohast teise, kohatakse lahkeid inimesi, kes pakuvad kohvi, kartuleid ja viina, siis minnakse veel kellegi poole ja nii päevast päeva.

[rasmus linde · Rating 4 out of 5]

sai nutta ja naerda

[Karin Suur · Rating 5 out of 5]

Loen kolmandat korda. Headest inimestest on hea lugeda.

[Denys Teptiuk · Rating 4 out of 5]

It's a very kind novel. If you look for some kindness in your life, this one is looking at you. If you look for some drama and hardcore realism, then this one is definitely not for you.

[Eelika Rand · Rating 5 out of 5]

Väga huvitav lugemine. Väga naljakas lugemine.

[Indrek · Rating 4 out of 5]

Klassikaks ei saa, sõpradest saab edaspidi aru ka seda läbimata, aga selline mõnus kodune Kivirähk kusagil maailma otsas lugemiseks.

Kas nüüd tavalisest eeslist jutustades ikka tingimata vaja tervet peatükki saabastega kassi vägitükkidest, eks too ole maitse asi. Ma oleksin ilma ka rahul olnud, aga ju ta annab Vooremägedele meie ümber ja me sees kätte võtme nii raamatu, elu kui garderoobide suurte saladuste juurde.

[Merli · Rating 5 out of 5]

Erinev autori eelmistest romaanidest, aga neile kindlasti võrdväärne kaaslane. Vana hea Kivirähki huumor on siiski olemas. Lihtsad eesti inimesed oma murede, rõõmude ja veidrustega.

[Jana Maasik · Rating 5 out of 5]

Mulle lihtsalt meeldib, kui mind naerma aetakse.

[Ann · Rating 5 out of 5]

Ma ei saa sinna midagi teha , et mulle meeldib Kivirähk

[Karmel Kuusk · Rating 5 out of 5]

Haruldaselt hea. Sai nutta ja naerda.

[Mar1el · Rating 4 out of 5]

See raamat oli üsna mõnus lugemine. Tegelaste elusid on kerge jälgida ja kuigi nad ei tee midagi väga erilist, siis tihti tuleb ette ebatavalisi olukordi. Kohati sai täitsa valju häälega naerda, sest mõni tegelaste tekitatud olukord või öeldud repliik oli niivõrd koomiline. See on ka Kivirähki omapära, et ta oskab väga talle äratuntavalt humoorikaid asju kirjutada. Mulle meeldis raamatu puhul selle kirjutamisviis, ei olnud mingisuguseid tühiseid kirjeldusi, vaid jaksas lugudega kaasas käia. Tegelastega oli niivõrd-kuivõrd. Osadest tegelasest oleks tahtnud rohkem lugeda ja teada saada, näiteks tekitas minus huvi huvitava nimega vanahärra Immanuel, kes voolis savikujusid ja kes tundus olemuselt salapärane. Mulle meeldis ka lugeda Kammide perekonnast, mis tõi esile ühe perekonna dünaamikat ja igapäevaseid olukordi. Aga samas nt 80-aastase Malle pidev näägutamine viskas mul ühel hetkel ikka üle küll. Raamatu lõpupoole hakkas lugu juba üksluisemaks muutuma, kuna oli üsna pikalt kestnud. Aga see raamat ei olnudki mõeldud tiheda süžee liini tagaajamiseks, vaid põhines sellele tundele, mis lugedes tekib. Ja mingi tunne sellest igal juhul tekkis.

[Ingrid · Rating 4 out of 5]

Kummaline raamat. Esimesed 200 lehekülge on rõõmsad, kuigi pisut melanhoolsed vinjetid, millesarnaseid Kivirähult ootakski. Hästi nähtud pildid tavalisest ja igapäevasest elust. 20 lehekülge õhtu jooksul on väga tore, aga siis tuleb uni peale.
Aga umbes 200. lehekülje paiku tekib ka mingi aimatav teema, mis lõpus võtab veidi ootamatu pöörde ja mille nimel tasus edasi lugeda.
Iseloomulik tsitaat:"Ülo pani selga oma heleda pintsaku, mida ta polnud juba õige ammu kandnud, lõi kingad läikima, kontrollis, kas rahakott ja pangakaart on kaasas, ning läks linna peale jooma. Ümbermaailmareisid algavad tihti just sel kombel."
/ lk 206

[Margo Parts · Rating 5 out of 5]

Kellel ei oleks vahest tunnet, et elu on nii hall ja üksluine ning tahaks kangesti minna ära, kuhugi kaugele, maailma otsa? Kivirähk kirjutab lihtsate eestlaste elust rohkeid pildikesi, mida tahaks vaadata veel ja veel. Hirmus kahju, et raamat nii kiiresti läbi sai - kaante vahel olev heade inimeste seltskond muutus kiiresti armsaks. Sooviks nendest veel kuulda...
Aga äkki olemegi juba maailma otsas ja polegi kuhugi vaja minna... lihtsalt näha ja teha imelist meie ümber - saiatükk trepikoja põrandal, mida järgmine päev tuvile anda, rippuda veidi puuoksal, kohata häid inimesi ja muidugi lugeda raamatuid... 😀🤗

[KülliŠ · Rating 3 out of 5]

Kokkupõimunud lood inimestest meie ümber. Meeldis, et tegelastest keegi polnud kuri ja negatiivsete mõtetega. Oli üllatav, et eestlased üksteisega nii kergesti sõbrunevad, läbikäima hakkavad ja tavaelus positiivset leiavad. Vanaproua naudib ülakorruse lapserikka pere igaõhtust möllu, vanahärra käib iga päev teatris ja mõtiskleb väikeste imede üle, kaks koos elavat poissmeest aitavad vanaproual koera pesta ja puuki eemaldada, endine sportvõimleja satub pöörasesse vaimustusse kassipojast ja paneb talle nimeks Lurich...

[Greta · Rating 5 out of 5]

Sellist raamatut pole ammu kätte juhtunud, mida hakkad lugema ja no lihtsalt ei saa käest ära panna, vaid ikka tahaks teada saada, kuidas edasi läheb.
Võib-olla sattus selle lugemiseks olema lihtsalt hea tähtede seis või üleüldine olek, aga loed ja loed ja hakkad aru saama, et tegelikult on ju päris hästi. Ja et inimesed on ümberringi head, kui vaid neid kuulata ja kuulda võtta jaksad. Igatahes mingisugune mõnus südamerahu tekkis.
Kohe kahju oli, kui raamat läbi sai, aga nüüd saan see-eest Ülo kombel mõelda, mis riiulilt järgmiseks ette võtta.

[Helin Puksand · Rating 5 out of 5]

Pärast väsitavad tööaastat on puhkuse esimestel päevadel hea lugeda midagi kerget ja mõnusat. Kivirähu "Maailma otsas" on just selline raamat: täis sooja huumorit, saab nutta ja naerda. :)
Tegemist on siis täiesti tavaliste inimestega, kes elavad oma igapäevast tavalist elu. Vahel siiski miski ärritab ja tekib mõte minna ära kaugele maailma otsa. Siis aga magatakse end välja ja hommikul on taas elu ilus.
Kivirähk oma tuntud headuses. :)