Lastekodu: memorandum

by Rein Veidemann

See on romaan Pärnust, linnast, mis keskmistelegi maailmakaartidele ei jäta täpikest, kuid sellele vaatamata on olnud peagi juba tuhat aastat sünni-, elu- või surmapaigaks loendamatutele inimestele – eestlastele, venelastele, sakslastele, juutidele. Samas on see lugu metafoorsest kodukülast või -linnast, mida võivad omaks pidada ka need, kes on Pärnust üksnes läbi sõitnud või pole sinna eales jõudnudki.

See on raamat lastekodust, Baltimaade vanimast Pärnu lastekodust, mis on andnud oma saja kuuekümne viie eksisteerimisaasta kestel peavarju tuhandetele lastele ja võimaldanud neil kasvada inimesteks. Samas on see raamat meis kõigist, kes me ju ühel või teisel viisil pärineme oma lapsepõlvekodust.

396 pages, Hardcover

First published January 1, 2003

Reviews

[Mona · Rating 4 out of 5]

See lastekodu teema jäi minu jaoks küll lõpuni natukene ähmaseks, aga pole hullu. Veidemann suutis mind nii üllatada, et see varjutab kõik. Minu jaoks oli ta justkui erudeeritud vanahärra, selline väärikas ja korralik, aga raamatus näitas ta hoopis teist külge seksuaalsuse teemade sisse toomisega ning kohati noorte kõnepruuki sisse tuues ning noorte perspektiivi nähes. Jah, see vist teebki temast hea kirjaniku, kui ma ei leidnud teoses väga kedagi, kellega samastuda, aga ma lugesin ikka edasi, sest tekst oli huvitav siiski, ning kui autor oskab sisse tuua selliseid karaktereid, kellest sa arvaks, et ta ei tea midagi ja ei huvitu ehk ka. Tõenäoliselt peaks nüüd midagi temalt veel lugema, et mõista, kas see ehk oli juhuslik vaid ühe teose puhul või ongi hea.