Mihhail Bulgakov, üks maailmakirjanduse suurkujusid, on jõudnud eestlaste südameisse peamiselt oma romaaniga „Meister ja Margarita”. Tema muust loomingust ja elust teatakse märksa vähem. Ent tundmata suure kirjaniku elukäiku, tema eraelu, loomekreedo kujunemist, suhteid kirjandusringkondadega, erisuhet Staliniga ja paljut muud, ei saa lõpuni mõista ka tema loomingut, eriti tema geniaalset satiiri kogu nõukoguliku ühiskonna kohta. Tõeline kuulsus saabus meistrile postuumselt, huvi tema elu ja saatuse vastu jäi aastakümneid hiljaks, seetõttu tuleb paljutki seletada vaid tema loomingu kaudu.
Boriss Sokolov (1957) on mitmekülgne uurija ja viljakas autor, kes oma esimese teaduskraadi kaitses ajaloos ning teise kirjanduses (just Mihhail Bulgakovist ja tema suurromaanist „Meister ja Margarita” – see oli üldse esimene doktoritöö Bulgakovist endises idablokis). Suure kirjaniku see eluloovariant on kirjutatud Eesti lugejaid silmas pidades.
“Võitlus tsensuuri vastu, olgu see milline tahes ja mis tahes võimu tingimustes, on minu kirjanikukohus, samuti nagu üleskutsed trükivabadusele. Olen selle vabaduse tulihingeline austaja ja usun, et kui mõni kirjanik võtaks tõestada, et talle pole seda vaja, oleks ta nagu kala, kes kuulutab avalikult, et ta ei vaja vett.”
Raamat on huvitav, on heaks abiks tema teoste mõistmisel, sest toob välja teoste tegelaste ja tegevuste seosed Bulgakovi endaga, tema sugulastega, tuttavatega, kaasteelistega, võimuladvikuga.