Menuka ja auhinnatud telesarja põhjal valminud romaan jätkab sealt, kust „Klass“ pooleli jäi, püüdes lahendada lahendamatut: kuidas sellise koormaga edasi elada. Tegelaste sisemonoloogid annavad psühholoogiliselt tõetruu pildi erinevatest inimtüüpidest, kannatustest, enesesüüdistustest ja -õigustustest, kuid ka aususest, vastutusest ja õiglusest. Võimsalt esitatud tegelaskujud panevad lugeja kaasa mõtlema: kuidas oleks mina ...?
Raamat, mis on täis ebaõiglust nii palju, et ajas lausa nutma. Ja ma ei mäleta, millal ma viimati raamatut lugedes nutsin. Ebaõiglane on see, et Joosepit ja Kasparit selliselt süüdistati, kui keegi asjaolusid ei teadnud. Ebaõiglane on see, et klassi "heade" laste vanemad ei suutnud isegi ette kujutada, et nende illikukukestel võiks ka mõni halb joon olla. Et nad võiksid olla kiusajad ning piinajad. Tavapärane reageering kiusajate vanemate juures: "No minu tütreke/pojake küll sellist asja ei tee!" Ebaõiglane on see, et Liina jättis Marguse oma valuga nii üksi nii kauaks, peaaegu seniks kuni oli liiga hilja. Ebaõiglane on see, et kõigi näpp näitas teiste peale, samal ajal kui kolm näppu näitavad enda peale. Ja ebaõiglane on see, et see raamat lõppes õhupallide ja sünnipäeva tähistamisega. Ma saan aru, taheti näidata, et elu läheb edasi, aga kas on tõesti võimalik, et õpetaja läheb rõõmsalt klassi oma sünnipäeva tähistama, kui on just selgunud, et inimesed seal klassis sundisid teisi oraalseksile, mis oli ka sündmusteahela üheks käivitajaks? Ma ei usu. Ja seetõttu kaotab raamat minu jaoks ka ühe punkti kümnest. Pool lugu ehitas üles põnevust: mis ikka juhtub, kui rannas toimunust teada anda politseile?! Ja lõpuks kui see juhtus, siis suudlus, õhtusöök, sünnipäev ja raamat läbi. Paari lausega seda, kuidas üks tüdruk nutetud silmadega kooli tuli. Aga teised? Mis sai edasi? Emme-issi paitasid pead "Pojake/tütreke, ära enam tee!". Kahju, et see lahendamata jäi. Lehtede arv sai täis? PS: see on ka ebaõiglane, et kell on 02:09 ja ma ei saa magada, enne kui olen raamatu kohta kirjutanud.
Üldiselt see raamat mulle meeldis, kuid ma arvan, et ma oleks tahtnud seriaalile sarnast ülesehitust, mitte põimunud perspektiive. Ma ei tea kas asi oli trükis või ei, aga raamatus mida mina lugesin polnud midagi Kaspari vaatenurgast, kuigi seriaalis temast juttu oli. Seetõttu pean ikkagi seriaali ka vaatama. Vaatasin paar osa ka veidi varem ning seriaal ja raamat on üsna erinevad: seriaalis oli terve episood Pauli isast, raamatus rääkis temast vaid hetkeks. Muidu oli hea raamat, aga arvan, et oleks mõistlikum vähemalt alguses seriaal ära vaadata.