What do you think?
Rate this book
Minu... #57
Minu Amazonas. Jõkke pissimine keelatud!
Amazonase vihmametsa sügavustes ei elagi rikkumata indiaanlased, vaid evangelistidest usuhullud, kes näppavad palmiokstest ehitatud kiriku generaatori jaoks bensiini, kannavad vimma veel sügavamal metsas redutavate äärmuslike katoliiklaste vastu ja panevad oma külale nimeks New York. Seal pesitseb ka näljane vanaema, kes meie püütud härgkonnad salaja nahka pistab. Igapäevaelusse toovad kohalikud mõnusat suminat sellega, et joovad end vanade naiste kääritatud süljejoogist purju ja pärast kardavad, et valged mehed tulid neilt nägusid küljest ära lõikama.
Ühesõnaga, seal ikka juhtub. Ning loomulikult ümbritseb kogu seda sigrimigrit müstiline loodus, mis haarab endasse ja ei lase enam lahti. Olen end ninast sabani sidunud selle ägeda ja elu täis maailmaga – nüüd viin sinna seiklema ka teisi. Käesolev jutustus aga aitab ehk pigem vaimusilmas Amazonasesse rännata. Siin kaante vahel on mõned lood, mis on aset leidnud seitsme aasta jooksul, mil olen Peruu ja Kolumbia Amazonases elanud ja seigelnud.
Ühesõnaga, seal ikka juhtub. Ning loomulikult ümbritseb kogu seda sigrimigrit müstiline loodus, mis haarab endasse ja ei lase enam lahti. Olen end ninast sabani sidunud selle ägeda ja elu täis maailmaga – nüüd viin sinna seiklema ka teisi. Käesolev jutustus aga aitab ehk pigem vaimusilmas Amazonasesse rännata. Siin kaante vahel on mõned lood, mis on aset leidnud seitsme aasta jooksul, mil olen Peruu ja Kolumbia Amazonases elanud ja seigelnud.
- GenresTravel
240 pages, Paperback
First published June 20, 2013
103 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 14 of 14 reviews
May 8, 2015
Väga hästi kirjutatud: positiivne, humoorikas, huvitav, sõbralik, informatiivne (aga mitte liiga, vaid piisavalt). Kõvasti parem kui muud "Minu ..." sarja raamatud, mida siiani lugenud olen.
January 3, 2021
Nähes selle raamatu väga head hinnet tekib mul väike süümepiin ainult 3* anda, aga minu jaoks see raamat rohkemat kahjuks väärt ei ole.
Midagi jäi puudu, et minu tähelepanu köita. Raamatu esimene osa tundus olevat hästi seosetu ja mõned peatükid lõppesid nagu poole jutu pealt ära.
Ainukene huvitav osa oli, kui seiklused Kaupo ja Kardiga algasid.. siis oli nagu tõeline džungliseiklus. Ehk see oligi see, mida mina ootasin - džungliseiklust, aga rohkem jäid mulle meelde autod ja mootorimüra ja linnad ja kõrgehitised.
Samuti oli mul koguaeg silme ees ja peas ootus, et kuna mingi looma või maoga seiklus juhtub (eks selles ole ka süüdi Anakonda film).
Siiski Ivo on tubli, et niimoodi julgeb seigelda, kus just tema nahavärvi pärast võiks ta sattuda olukorda, kust eluga ehk välja ei tule.
Kuigi mul endal on mingi väike salasoov ka Amazonases ära käia, siis see raamat minu soovile tõuget juurde ei andnud.
Midagi jäi puudu, et minu tähelepanu köita. Raamatu esimene osa tundus olevat hästi seosetu ja mõned peatükid lõppesid nagu poole jutu pealt ära.
Ainukene huvitav osa oli, kui seiklused Kaupo ja Kardiga algasid.. siis oli nagu tõeline džungliseiklus. Ehk see oligi see, mida mina ootasin - džungliseiklust, aga rohkem jäid mulle meelde autod ja mootorimüra ja linnad ja kõrgehitised.
Samuti oli mul koguaeg silme ees ja peas ootus, et kuna mingi looma või maoga seiklus juhtub (eks selles ole ka süüdi Anakonda film).
Siiski Ivo on tubli, et niimoodi julgeb seigelda, kus just tema nahavärvi pärast võiks ta sattuda olukorda, kust eluga ehk välja ei tule.
Kuigi mul endal on mingi väike salasoov ka Amazonases ära käia, siis see raamat minu soovile tõuget juurde ei andnud.
November 5, 2017
Üllatavalt kaasakiskuvalt kirja saanud avastamised Amazonasel, ehk sutike on üle krutitud isiklike hinnangutega, aga samas see ju käibki minu sarja raamatute juurde.
Igal juhul oli äratundmist omajagu ja igati meeldiv lugemine.
Igal juhul oli äratundmist omajagu ja igati meeldiv lugemine.
October 20, 2023
Väärt lugemine eelkõige seetõttu, et säästab lugejale vaeva ise seda õudsat vaesust, palavust, korruptsiooni ja muud ohtlikku, kuid siiski meeleolukat ja kohati lõbusat kogeda. See on üks peamisi põhjusi, miks ma alati "Minu" sarja ja teisi reisiraamatuid loen. Saad ülisoodsalt ja kiirelt rännata kaugele ning õppida teiste, mitte enda vigadest.
Selle raamatu loeb sulle Ivo ise ette Rahva Raamatu audioraamatute äpi kaudu, kus ka mina seda kuulasin.
Õõvastavate ja ehedate kirjelduste hulka kuuluvad sõidud vaevu koos püsivast iidsest bussist, mis tohutuid vahemaid sõidab ühe juhiga, kes roolis nokkima kipub. Aga pole aega ka magada, sest kusagil on mingi graafik, olgugi, et suuremjagu elust on "manjana".
Ivol jagub juhtumisi, aga siit vaid mõned lühikesed meened maitse suhu saamiseks:
* Ühel päeval tuleb mingi grupp inimesi, paneb käepärastest vahenditest lobudikud püsti, linnavõim võitleb nendega ehituslubade puudumise pärast, kuid mõne aja pärast peale päevade-nädalate pikkuseid protestiaktsioone vaikselt teema jälle unustatakse. Järgmine linnapea soovib poliitilist kapitali tekitada ning siis jagab heldekäeliselt takkajärgi lube ja kõik ongi juriidiliselt korrektne. Sündinud on järjekordne uus linnaosa!
* Narkootikume kasvatatakse ja veetakse nende samade kahetaktiliste paatidega, mis moodustavad sealsete jõgede peal transpordivõrgustiku. Peamine erinevus on, et kalamehed ja puuraidurid ei käi puhta särgi ja trimmitud habemega ringi.
* Naised saavad esimese lapse noore teismelisena ning 25-sena on neil juba mitu last erinevate meestega läbi-segi.
* Alkoholitarbimiselt on kohalikud kergekaallased ja muutuvad kergelt riiakaks juba pisikese lonksu järel.
* Kõik on super-katoliiklased ja usklikud, aga vargus ja relva ähvardusel röövid keset linna on täiesti tavalised. Inimeste mentaliteet muutub täielikult pimeduses kui linnas jälle elekter ära läheb või lihtsalt öö kätte jõuab.
* Kirjeldus, kuidas kõik poed ja baarid kinni pandi kui elekter ära läks, sest teada oli, et siis hakkavad kõik kõiki röövima. Tee, et sa heaga kaod ning loodetavasti on sul turvaline magamispaik.
Inimesed džunglis magavad mitte maa peal tekikotis ja telgis, vaid võrkkiiges moskiitovõrgu all, sest muidu ronivad ja roomavad tegelased sinu peal. Ühtlasi tõuseb vesi uskumatul kiirusel ning avastad ennast hoopis märjalt asemelt.
* Piraajad on palju ohutumad kui filmides kirjeldatud ja inimesi ei söö, kui sa just ei veritse ja neile oma jäsemeid ekstra suhu topi, aga pissimise peale tuleb kohale piklik nooljas candiru ja ronib sulle ureetrast sisse ning siis aitab ainult kirurgiline sekkumine. Palju edu kirurgi leidmisega keset dzunglit!
Selle raamatu loeb sulle Ivo ise ette Rahva Raamatu audioraamatute äpi kaudu, kus ka mina seda kuulasin.
Õõvastavate ja ehedate kirjelduste hulka kuuluvad sõidud vaevu koos püsivast iidsest bussist, mis tohutuid vahemaid sõidab ühe juhiga, kes roolis nokkima kipub. Aga pole aega ka magada, sest kusagil on mingi graafik, olgugi, et suuremjagu elust on "manjana".
Ivol jagub juhtumisi, aga siit vaid mõned lühikesed meened maitse suhu saamiseks:
* Ühel päeval tuleb mingi grupp inimesi, paneb käepärastest vahenditest lobudikud püsti, linnavõim võitleb nendega ehituslubade puudumise pärast, kuid mõne aja pärast peale päevade-nädalate pikkuseid protestiaktsioone vaikselt teema jälle unustatakse. Järgmine linnapea soovib poliitilist kapitali tekitada ning siis jagab heldekäeliselt takkajärgi lube ja kõik ongi juriidiliselt korrektne. Sündinud on järjekordne uus linnaosa!
* Narkootikume kasvatatakse ja veetakse nende samade kahetaktiliste paatidega, mis moodustavad sealsete jõgede peal transpordivõrgustiku. Peamine erinevus on, et kalamehed ja puuraidurid ei käi puhta särgi ja trimmitud habemega ringi.
* Naised saavad esimese lapse noore teismelisena ning 25-sena on neil juba mitu last erinevate meestega läbi-segi.
* Alkoholitarbimiselt on kohalikud kergekaallased ja muutuvad kergelt riiakaks juba pisikese lonksu järel.
* Kõik on super-katoliiklased ja usklikud, aga vargus ja relva ähvardusel röövid keset linna on täiesti tavalised. Inimeste mentaliteet muutub täielikult pimeduses kui linnas jälle elekter ära läheb või lihtsalt öö kätte jõuab.
* Kirjeldus, kuidas kõik poed ja baarid kinni pandi kui elekter ära läks, sest teada oli, et siis hakkavad kõik kõiki röövima. Tee, et sa heaga kaod ning loodetavasti on sul turvaline magamispaik.
Inimesed džunglis magavad mitte maa peal tekikotis ja telgis, vaid võrkkiiges moskiitovõrgu all, sest muidu ronivad ja roomavad tegelased sinu peal. Ühtlasi tõuseb vesi uskumatul kiirusel ning avastad ennast hoopis märjalt asemelt.
* Piraajad on palju ohutumad kui filmides kirjeldatud ja inimesi ei söö, kui sa just ei veritse ja neile oma jäsemeid ekstra suhu topi, aga pissimise peale tuleb kohale piklik nooljas candiru ja ronib sulle ureetrast sisse ning siis aitab ainult kirurgiline sekkumine. Palju edu kirurgi leidmisega keset dzunglit!
May 2, 2024
2,5/5
Lõpp läks veits igavaks ära
Lõpp läks veits igavaks ära
August 25, 2024
Ivo on lugude jutustamise maailmameister ja maalib oma teisest kodust kutsuva pildi, mida nautisin audioraamatu formaadis vaat et enamgi!
August 20, 2024
Vau! Oli ikka äge lugemine! Ainult šamaani külastamine ei meeldinud.
June 5, 2024
Haarav ja põnev lugemine, olgugi, et raamat on veidi vanemate Minu sarja teoste hulgast. Sellegipoolest nautisin kogu kulgemist ning pani mõtlema, et mõnel mehel on ikka piisavalt pealehakkamist ja julgust, et kuskile Amazonasesse uitama minna. Pealegi.. kujutad ette, et sa elad linnas, kuhu pääsev ainult paadi või lennukiga? Mina küll mitte.
Kogu jutt raamatus on ladus ja huvitav ning pakkus palju põnevaid hetki avastamiseks.
Kogu jutt raamatus on ladus ja huvitav ning pakkus palju põnevaid hetki avastamiseks.
May 3, 2014
Oeh, ma kohe üldse ei oska mingit seisukohta võtta. Raamat alguses ei meeldinud mulle praktiliselt üldse, sest kutt võttis kirjutamist teise nurga alt, seega ei kirjutanud ta oma sisse elamisest just kuigi palju ning üldse polnud see selline, nagu ülejäänud minu-sarja raamatud. Samas lõpus, kui nad nädalaid jõgedel ulpides ja džunglis seigeldes veetsid, läks asi väga huvitavaks ja, kuna tegemist oli fotograafide kambaga, on ka pildialbumi osa üks silmaköitvamaid.
Mida ma Amazonase kohta teada sain:
*Elanikud ei oska väga kohusetundlikult autoga sõita ja kipuvad roolis olles näiteks magama jääma või midagi. See tuleb aga sellest, et seal on ainult üks korralik maantee ja ollakse harjunud rohkem jões parvetama, kui maanteel sõitma.
*Inimesed on kohastunud elama jõe üleujutamistega ning majad ongi ehitatud nn parvedele. Elu käibki Amazonase jõe rütmis (veebruarist juulini on veetase kõrge).
*Rahvas usub, et metsas elab olend nimega Shapshico, kes inimesi metsa kaitseks rajalt kõrvale meelitab nii, et inimene võibki jääda metsa eksinuks. Spapshico võtab mõne su sõbra kuju ja kutsub sind talle järgnema. Olendi tunneb ära aga ühe tagurpidi pööratud jala järgi.
*Brasiilia kuulsaim kokteil on caipirinha.
*Naised saavad tavaliselt esimese lapse juba 16-17 aastaselt ning 25'ks saades on neil tavaliselt juba mitu last (erinevate meestega).
*Sealses priikonnas on väga suur narkootikumide (kokaiini) probleem, mida kasvatatakse eraldatud aladel ja mida riik kuidagi kontrolli alla ei saa.
*Amazonases on alati väga ilusad ja isemoodi päikseloojangud.
*Mis aga mind ennast kõige rohkem üllatas on, hoopiski see, et inimesed ei maga mitte voodites (seda teevad ainult nn kõrged pead), vaid võrkkiikedes. Võrkkiiged riputatakse siis ükskõik kuhu metsas, külas või isegi paadis üles, tõmmatakse isemoodi moskiitovõrgud peale ja nii magataksegi kogu aeg.
Miks on jõkke pissimine keelatud? Sest muidu võib jões elav omapärane kala candiru ehk nugisäga uriinilõhna peale kohale tormata. Kala ronib inimese kusejoast sisse, kinnitub kõvade ogadega sinna sisse ja hakkab verd imema.
Jõhker.
Mida ma Amazonase kohta teada sain:
*Elanikud ei oska väga kohusetundlikult autoga sõita ja kipuvad roolis olles näiteks magama jääma või midagi. See tuleb aga sellest, et seal on ainult üks korralik maantee ja ollakse harjunud rohkem jões parvetama, kui maanteel sõitma.
*Inimesed on kohastunud elama jõe üleujutamistega ning majad ongi ehitatud nn parvedele. Elu käibki Amazonase jõe rütmis (veebruarist juulini on veetase kõrge).
*Rahvas usub, et metsas elab olend nimega Shapshico, kes inimesi metsa kaitseks rajalt kõrvale meelitab nii, et inimene võibki jääda metsa eksinuks. Spapshico võtab mõne su sõbra kuju ja kutsub sind talle järgnema. Olendi tunneb ära aga ühe tagurpidi pööratud jala järgi.
*Brasiilia kuulsaim kokteil on caipirinha.
*Naised saavad tavaliselt esimese lapse juba 16-17 aastaselt ning 25'ks saades on neil tavaliselt juba mitu last (erinevate meestega).
*Sealses priikonnas on väga suur narkootikumide (kokaiini) probleem, mida kasvatatakse eraldatud aladel ja mida riik kuidagi kontrolli alla ei saa.
*Amazonases on alati väga ilusad ja isemoodi päikseloojangud.
*Mis aga mind ennast kõige rohkem üllatas on, hoopiski see, et inimesed ei maga mitte voodites (seda teevad ainult nn kõrged pead), vaid võrkkiikedes. Võrkkiiged riputatakse siis ükskõik kuhu metsas, külas või isegi paadis üles, tõmmatakse isemoodi moskiitovõrgud peale ja nii magataksegi kogu aeg.
Miks on jõkke pissimine keelatud? Sest muidu võib jões elav omapärane kala candiru ehk nugisäga uriinilõhna peale kohale tormata. Kala ronib inimese kusejoast sisse, kinnitub kõvade ogadega sinna sisse ja hakkab verd imema.
Jõhker.
April 10, 2016
See oli tõeliselt ehe lugemine! Nii palju kogemusi ja just mitte turisti ega juhusliku seljakotiränduri, vaid inimese, kes sellest kultuurist ja ajaloost huvitub ja seda tõeliselt austab ja mõista tahab, pilgu läbi. Kui ülejäänud Minu-sarjaga, mida lugenud olen, võrrelda, siis minu jaoks küll tõeline pärl (kuigi ka paljud teised on väga meeldinud). Mitte ühegi koha peal ei tundnud, et midagi oleks üleliia, mida tavaliselt kuskil siiski tundnud olen. Võib-olla oli ka seepärast veelgi toredam lugeda, et korra sattusin Õhinapõhiseid vaatama ja pärast seda sattus see raamatu autor mulle mitu korda kuskil tänaval vastu tulema - istus raamatukogus mu vastas, jalutas kaubanduskeskuses mööda jne. Võib-olla ka seetõttu tundsin, et mul on autoriga juba veidi isiklikum kontakt. Igal juhul väga mõnus lugemine!
May 2, 2015
Amazonas ja džunglid tekitavad minust küll imestust ja vaimustust, et selline koht olemas on, aga turismireisist kauem mind sinna vähemalt praegu ei tõmba. Ka see raamat ei muutnud mu arvamust, kuid sellegipoolest oli tegu mõnusalt kirjutatud teosega. Sai huvitava ülevaate nii sealsest elust, inimest kui ka sellest, mida Amazonase vihmametsad endast peita võivad. Mis mulle väga meeldis, just raamatu lõpus, oli see kuidas ta tunnistab, et idealiseeris algul ka ise kogu loodusrahvaste olukorda, samas kui reaalsus on teistsugune.
January 3, 2020
Väga värvikate kirjeldustega hea kaasakiskuv lugemine.
July 24, 2015
Lugesin raamatu küll hooga läbi, kuid minu jaoks jäi justkui veidi "lahjaks", kui võib nii öelda. Sisu oli kuidagi liialt hüppav ja samas oli mitmeid kordusi, mis hakkasid minu lugemist isiklikult häirima. Iseenesest tundus aga, et autori elu seal on olnud põnev ja kindlasti erakordne, kuid kahjuks ei andnud minu jaoks raamat seda täit võlu edasi.
Displaying 1 - 14 of 14 reviews