Nora vanemad sõidavad pooleks aastaks välismaale tööle ja jätavad 16-aastase Nora koos 4 vennaga omapäi koju. Kõigi miinuste kõrval on selles olukorras ka plusse – eriti siis, kui üks su vend juhtub kokk olema.
Kuidas läheb Noral vanemate vendade järelevalve all? Kas nii, nagu ennustab Fredi („Sorri, Norts, aga sind ei kuula keegi. Sina oled kukununnu ja kuulad meid!“) või on tulevikul Nora tarvis heledaid värve varuks? Ehk on varsti saabumas elu parim suvi?
Väga armas ja kohati naljakas aga lõpp tuli väga ootamatult. Ma ootasin et mingi suurem konflikt tuleks aga seda nagu ei olnudki, tuli hoopis lõpp ja mul jäi nii palju küsimusi õhku.
See noortekas jättis küll veidi meh?-mulje. Teemad iseenesest on küll täitsa korralikud - Soome tööle läinud vanemad jätavad oma viis last koju ja Nora juhtub olema oma vendade seas ainuke õde, muidugi tulevad mängu ka ka teismelise tärkavad tunded. Muidugi ei peagi igas noortekas tingimata mingit põnevusliini või ootamatut puänti olema, kuid kuidagi mittemidagiütlev tunne jäi pärast teose lõpetamist.
Mulle meeldis just see erisus et muidu pulbitsevad tänapäeva noorteromaanid mingist actionist ja seksist, aga see raamat kirjeldas nii ilusasti seda va "esimest armastust". Mõnus ühe õhtu lugemine!
Kuidagi keeruline on otsustada, kas meeldis või ei meeldinud. Atmosfäär tundus huvitav ja kutsuv, tegelased olid olemas ja piisavalt liha luudel ning valmis tegutsema, ainult et... tegudeni nagu ei jõudnud. Kõik on vist kuulnud seda, et kui teatrietenduse lavakujunduses on seina peal püss, siis püss peab etenduse lõpuks pauku tegema. Siin pauku ei tulnud üldse, kuigi püsse ju jagus: Klaus ja miks ta ikkagi on ka oma peres nii tõrjutud ja konfliktne, Fredi ja tema mitu püssi (tagasitulek, ülikooli mitte sissesaamine, värske suhe), vanemate töö (mida nad ikka sinna tegema läksid?), Nora sõbranna varateismelisele kohane õhkamine ja kiindumine ja veendumus, et lühikesed poisid ei ole isegi vaatamist väärt (no siin ma nt ootasin, et ta uus armastus saab olema just keegi, kes on lühem) ja siis see vastiku õpetaja nn tavaelus kohtamine, mis tuli ja läks.
Tõsi, ehk see on raamatu pluss, et konflikte ja süngeid teemasid ei ole, sest ka nende rohkuse üle on kurdetud. Nii et kõik need, kes kurdavad et Eesti noortekad liiga depressiivsed ja täis musta masendust, siis "Mina, sina, nemad" peaks soovidele kenasti vastama. Aga mina, endalegi üllatuseks, tahan siiski, et püss ikkagi pauku ka teeks.
Kirjanik, kelle teostes ei pea juhtuma midagi pöörast, et oleks huvitav lugeda. Väga elutruu raamat, kus vanemad lähevad välismaale tööle ja jätavad oma kolm täiskasvanud last vastutama kahe veel alaealise eest. Iseseisvumise ja üksteisega arvestamise aeg.
Raamat on suhteliselt konfliktivaba, mis teeb sellest kena ajaviitelugemise. Kõige enam huvitasid mind Nora suhted oma vendadega ja nende pere üldine dünaamika, kus leidus üllatavalt palju pinget. Need aspektid olid minu meelest ka kõige paremini teostatud – mõtteainet pakkus nii see, mis lehel toimus, kui ka see, mis ridade vahele jäi. Nora tärkav suhe Aroniga oli kujutatud elulähedaselt, st tihti suhted sellises eas sünnivadki juhuslikult ja algavad kohmakalt. Sellele vaatamata nende suhe mind kahjuks väga ei köitnud, kuna enne kokkuminekut nad õieti ei tundnudki teineteist. Aga mu rahulolematus tuleneb pigem mu enda isiklikust maitsest armastusliinide suhtes ja ega ma pole ka päris raamatu sihtgrupp enam. Lõpetuseks ütlen veel, et raamat mõjus küllaltki poolikult, aga paistab, et autoril on plaanis järg kirjutada, nii et jään seda huviga ootama.
nagu nunnu aga eesti keeles sellist asja lugeda on nii veider
mulle meeldis, et see raamat oli helge, kuid siiski kajastas tõsiseid probleeme. Minu arvates on paljud noorteraamatud nii raske sisuga, et ei soovi isegi lugeda, aga see raamat oli samal ajal tõsiste teemadega, aga ka tore lugeda. Mulle meeldis, et see oli kirjutatud tõesti nagu noor kirjutaks ning mulle meeldis kui kaasaegne see oli. Mulle ei meeldinud väga see, et raamatul polnud mingit kulminatsiooni ja see lõppes nii järsult ja oleks tahtnud, et midagi veel oleks olnud.