Kogu maailma valgus

by Veiko Belials, J.J. Metsavana, Eva Luts (Editor)

Veiko Belialsi nimi ei vaja tutvustamist – ulmet on ta avaldanud muljetavaldavad 20 aastat. Selle teadusliku fantastika jutukogumiku lood on väga eripalgelised, Belials mängib vormi ja sisuga – kõrvuti Ray Bradbury stiilis hõllandustega on nii küber- kui tuumapunki; viimast saab lugeda vaid muigega suunurgas. On suurepäraselt teostatud kummardusi suurtele meistritele ja tuttavate narratiivide omanäolist läbikirjutust.

Belials on arvatavasti Eestis kõige rohkem teiste ulmeautoritega koos kirjutanud ja nii on ka selles raamatus J. J. Metsavanaga kahasse kirjutatud kosmoseseiklused, kus tabatud külma sõja aegset nõukogudepoolset meeleolu.

Genres: Science Fiction

272 pages, Hardcover

First published July 1, 2013

Reviews

[J.j. Metsavana · Rating 5 out of 5]

Varasemalt olin Belialsi kogumikust lugenud vaid küberpunk tsükli, Voolava valguse (täheajast) ning loomulikult tuumapungi jutud. Seega pakkus kogumik mulle avastamisrõõmu omajagu. Kuigi Belials on lausa eessõnas palunud, et ei öeldaks antud teose kohta tema uus või teine tulemine ei saa möönmata jätta. et Belialsi sõnaseadmisoskus on teinud aastatega tohutu hüppe paremuse suunas. Kui ma võrdlen nüüd Veres tuikamist ja Jumalate vandenõud (mida just eile lugesin) siis käesolevas teoses on märksa enam ägedaid metafoore ja head kujundlikkust.

Hindeks viis (kuigi ma pole päris kindel kas on ilus hinnata teost, mille valmimisse olen ka ise pisukese panuse andnud).

[Jüri · Rating 5 out of 5]

Kindlasti ei ole kõik selle kogumiku lood viieväärilised, aga kogumik ise on kaheldamatult viie ära teeninud.
Ma ei saaks öelda, et raamat oleks mingi uus kvaliteet autori loomingus, kuid Veiko Belials katsetas selles raamatus uusi asju... ning katsetused said kvaliteetse tulemuse. Ja et Veiko Belials oskab kirjutada meeleolukat ja läbimõeldud ulmet, selles ei kahtle vist keegi.
22 erineva pikkusega teksti (ja mõned neist parajad laastud), aga igav ei hakanud kordagi ning ega Belials end ka eriti korranud.
Julgen teha ennustuse, et see kogumik ja selle tekstid võtavad Stalker 2014 hääletusest üsna jõuliselt osa... seda enam, et ainus varemilmunud lugu võitiski just äsja Stalkeri.
Loen ilmselt sügisel/talvel selle kogu uuesti läbi ning eks siis käin ka kõik jutud blogis ja BAASis üle...

[Ene Kallas · Rating 5 out of 5]

Mis mind selle kogu puhul hämmastas, oli see, et Belials kirjutab vormiliselt küll igatsugu punki, aga lood ise on lüürilised ja poeetilised. Lihtsalt ilusad. Ei, mitte selles ninnu-nännu võtmes, vaid seepärast, et mõte ja teostus on jooksnud ühte sammu. Ja ma ei hakka rääkima sõnaosavusest, eks... kadestusväärne, lihtalt kadestusväärne. On, kellelt õppida.

Metsavanaga koos kirjutatud lood toovad kogumikku sellist toredat elujaatavat huumorit. Muidugi, lood on omal moel traagilised, aga samas ka lõbusad. On tunda kirjutamislusti ja ütlemisrõõmu. Ning see esimene, see suur ja vaimustav kirjutamislust koos hulluks ajava huumorimeelega ongi vast see, millest võib aru saada, et lisaks Belialsile on veel keegi, ja mitte lihtsalt keegi, vaid Metsavana, tugevasti lugudesse panustanud.

[Arvi Nikkarev · Rating 5 out of 5]

Ei istu mulle 2000-8000 tähemärgilised arvustused/hinnangud. Kohe mitte ei istu. Teen siis lühidalt.

Ja teadmiseks: kui jutt on lühike, ent kõik saab öeldud, siis tõstab selline asjaolu minu silmis vaid teose väärtust. Sestap hindan viiega lugusid Liiga (vaimukate assotsiatsioonidega), Taandaja (originaalne idee ja seos ühe mu lemmikteosega) ja Esimene laine, viimane laine.

Pikematest juttudest pakkusid mulle viieväärilist lugemiselamust viis juttu:
1. Kogu maailma valgus, ilus ja traagiline lugu ühe konkreetse maailma lõpust;
2. Hoia end, kullake, hoia end kurjast..., mulle kogumikus kõige rohkem meeldinud lugu;
3. Kuldse päikse all me elame, mulle see vindi ülekeeramine päris meeldis,
4. Oleks võinud ka hullemini minna, sürr, aga hea selline;
5. Mees, kes päästis Maa, mu meelest mõnusalt räige, karm lugu.

Mõned jutud olid küll lugemisväärsed, kuid jätsid külmaks: „Kardinad”, „Kes minevikku ei mäleta”, „Seal, kus voolab valgus” ja „Kes valvab tuult, ei saa külvata”.

Kogumik, milles on sedavõrd palju mulle meeldinud lugusid, ei saa ju olla midagi muud kui viieväärne. Eks ju?

[Jaan · Rating 5 out of 5]

Jutukogud on juba kord sellised asjad, mille nautimist mõjutab niihästi kõikuv kvaliteet kui ka see, kas üks või teine jutt lihtsalt subjektiivselt meeldib. Ja eks nii oli ka siin. Aga - ja väga oluline aga - kõikumine oli antud juhul väga väike ja lugemine läks ladusalt. Tuuma- ja küberpungi jutud olid selged lemmikud, kuid leidus ka muid, mis lõpuks palju rohkem meeldisid, kui alguses võimalikuks pidasin. Näidendi jätsin esimese hooga lausa vahele ja võtsin viimasena ette, et lõpuks leida - seda vaataks laval küll, ehk veidi pikemana isegi. Kõige rohkem tahaks vast kaht täies mõõdus raamatut - üks kummastki pungist. Lisaks ei saa filmifännina mainimata jätta, et viinast ja kiirgusest läbiimbunud absurdist ning tuumareaktoris saunatamisest saaks isegi mingi mõnusa ulmekomöödia ära teha, mis ei peaks olema üüratu eelarvega. Silme ette kerkivad vanema Dr. Who või Red Dwarfi stiilis võttepaigad, mis on osalt üsna kokkuklopsitud. Igatahes - kui jutukogu triloogia mõte Belialsil teoks peaks saama ja järgmisena ilmuks õudus ning siis fantastika, siis jõuan kindlasti ka nende lugemiseni.

[Kalver · Rating 4 out of 5]

Isegi kui Hargla peaks sel aastal miskit ulmelist ilmutama, siis Belials mõne Stalkeri järgmine aasta ikka saab. Ise panustaksin "Nokturn kahele klahvile"

[Seili · Rating 4 out of 5]

Pean tunnistama, et ma ei ole just palju jutukogusid lugenud. See ei ole olnud niiöelda päris minu teema. Aga see kogu mulle üldiselt meeldis. Senini olen lugenud Belialsilt ainult ühte raamatut: "Sina ja vaikus ja pajud " ja mäletan, et ütlesin selle kohta, et kui tema teised teosed on sama head, siis on mul uus lemmik :)

Stiil mulle meeldis. Muhedad dialoogid, musta huumorit jagus ka ja lugemine oli üsna ladus. Aga sai ka selgeks, et tuumapunk ja kosmos (üldiselt) ei ole minu teema, samas küber jälle on :D Lisaks on ülimalt mõnus(noh minu jaoks) igasuguste tuntud nimede, tegelaste kokkumiksimine ja ootamatusse olukorda panek :D


Lugu "Hoia end kullake..." pani mind taaskord kurvalt pead vangutama, et ma kitarri ega ka muud pilli mänigda ei oska ja Memena laul ei jäta mind ilmselt enne rahule kui ma sellele viisi välja mõtlen...

Tundub, et tulevikus lähevad lugemisele ka ülejäänud autori raamatud :) ootan põnevusega fantasy kogumikku :)

[Lauri · Rating 5 out of 5]

Hea