Ajakirjaniku ja tõlkija Kai Vare romaan „Õukondlased“ viib meid poliitilise- ja ärieliidi kulisside taha, kus kõrgete eesmärkideni jõudmiseks kasutatakse madalaid võtteid. Ajakirjanik Sander Viksi ammune tuttav on tal palunud ühe inimese tausta uurida. „Alates sellest, kui ta emaihust välja tuli, kuni hetkeni, mil sa aruande üle annad. Ma ei palu sul teha midagi ebaseaduslikku. Ma tahan lihtsalt teada, mida ühel ajakirjanikul on võimalik välja selgitada, ja kuna sina oled üks paremaid, siis võib kindel olla, et mida sina välja ei kaeva, ei kaeva teisedki. Relax and enjoy! Lehemees Viks tunneb kergendust, kui ei avasta kauni poliitikasse pürgiva naise renomeelt ühtegi kriimu. Ootamatult aga leiab ta end mängust, mille reegleid ta ei tunne.
Steigi ja risotto vahele tahaks ikka vahel kiluvõileiba ehk omamaist ka. Paras nädalalõpulektüür valimisjärgsesse aega. Meeri Jürgens on tõusev täht meie poliitmaastikul, aga see ei anna teatud inimestele rahu ning ajakirjanik Viks saab ahvatleva pakkumise uurida plekitu kandidaadi tausta. Sellega tõmbab ta omale mitmeid hädasid kaela, sest olgugi tegemist 50+ ja väga profi tegijaga, suudab ta kahjuks tihedamini kui vaja, mõelda mingi muu kehaosaga ... Ladus lugemine ajaviiteks, aga oleks tahtnud veidi tummisemat lähenemist. Tundub olevat meie kirjutajate häda, et võimalikult vähesega tahetakse võimalikult palju öelda ja igakord see ei tööta. Karakterid oleksid samuti võinud olla veidi mitmeplaanilisemad, hetkel olid kõik mehed justkui oma teatud kehaosa ohvrid, naised kas võimukad tiigrid või lollid blondiinid. Kui nüüd supile komponente juurde lisada, saaks sellest päris hea krimiseriaali.