What do you think?
Rate this book
Es esmu grāmata
Grāmatu veido igauņu dzejnieces un prozistes Vīvi Luikas un žurnālistes Hedi Rosmas saruna.
132 pages, Paperback
First published January 1, 2010
1 person is currently reading
64 people want to read
About the author
Viivi Luik
54 books27 followersViivi Luik (1946)
Viivi Luik on pärit Viljandimaalt Tänassilmast – just seda kanti kirjeldab ka romaan „Seitsmes rahukevad”.
Samast romaanist tunneb ära tema kolhoosis töötanud ema ja rändelektrikust isa kuju.
Imelapsena eesti luulesse tulnud Viivi Luige esimene luuletus ilmus rajoonilehes 1962. aastal.
Oma esimese luulekogu ilmumise ajal (1965) oli autor 18-aastane. „Pilvede püha” ilmus luulekassetis „Noored autorid 1964” koos Jaan Kaplinski, Hando Runneli ja Ly Seppeli debüütkoguga.
Kokku on temalt ilmunud 10 luulekogu.
Esimene proosaraamat, „Salamaja piir” ilmus 1974.
Viivi Luik on kirjutanud ka lastele: luuletusi ja populaarsed Leopoldi-lood (1974–1976).
Romaan „Seitsmes rahukevad” (1985) on tõlgitud soome, rootsi, norra, läti, saksa, prantsuse, hispaania, vene ja katkenditena ka inglise keelde.
1986. aastal pälvis romaan nii J. Smuuli nimelise kui ka Tammsaare-nimelise kolhoosi kirjandusauhinna, 1987. aastal anti teosele Nõukogude Eesti preemia. 1986 sai selle autor Eesti NSV teeneliseks kirjanikuks.
Rahvusvaheliselt veelgi edukamaks on aga osutunud romaan „Ajaloo ilu” (1991).
Tema esseed on ilmunud kahes kogumikus, „Inimese kapike” (1998) ja „Kõne koolimaja haual” (2006).
Viivi Luik on pärit Viljandimaalt Tänassilmast – just seda kanti kirjeldab ka romaan „Seitsmes rahukevad”.
Samast romaanist tunneb ära tema kolhoosis töötanud ema ja rändelektrikust isa kuju.
Imelapsena eesti luulesse tulnud Viivi Luige esimene luuletus ilmus rajoonilehes 1962. aastal.
Oma esimese luulekogu ilmumise ajal (1965) oli autor 18-aastane. „Pilvede püha” ilmus luulekassetis „Noored autorid 1964” koos Jaan Kaplinski, Hando Runneli ja Ly Seppeli debüütkoguga.
Kokku on temalt ilmunud 10 luulekogu.
Esimene proosaraamat, „Salamaja piir” ilmus 1974.
Viivi Luik on kirjutanud ka lastele: luuletusi ja populaarsed Leopoldi-lood (1974–1976).
Romaan „Seitsmes rahukevad” (1985) on tõlgitud soome, rootsi, norra, läti, saksa, prantsuse, hispaania, vene ja katkenditena ka inglise keelde.
1986. aastal pälvis romaan nii J. Smuuli nimelise kui ka Tammsaare-nimelise kolhoosi kirjandusauhinna, 1987. aastal anti teosele Nõukogude Eesti preemia. 1986 sai selle autor Eesti NSV teeneliseks kirjanikuks.
Rahvusvaheliselt veelgi edukamaks on aga osutunud romaan „Ajaloo ilu” (1991).
Tema esseed on ilmunud kahes kogumikus, „Inimese kapike” (1998) ja „Kõne koolimaja haual” (2006).
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 15 of 15 reviews
October 24, 2019
Mazs, dažās stundās izlasāms pārdomu dārgakmenīts. Par dzīvi, par nāvi, rakstīšanu, lasīšanu, radīšanu.
Kādreiz nopirku šo grāmatu, jo nosaukums, un maksāja tikai 0.90 eur. Pārsteidza vairāk, kā cerēts.
Ja jums patīk Rīgas Laika intervijas, šis arī jums būs pa prātam.
Kādreiz nopirku šo grāmatu, jo nosaukums, un maksāja tikai 0.90 eur. Pārsteidza vairāk, kā cerēts.
Ja jums patīk Rīgas Laika intervijas, šis arī jums būs pa prātam.
December 15, 2018
Trāpīgi un godīgi, dialogi - sarunājas igauņu rakstniece Vīvi Luika un Hedi Rosma. Savukārt, lasot par rakstīšanu, pārdomāju mazliet par fotogrāfiju: https://gramatfoto.blogspot.com/2018/...
December 3, 2019
viss bija baigi labi - viss bija baigi baigi labi - viss bija baigi baigi baigi labi par mūsdienu SVIESTU, par mūsdienu nespējām just, par aizmirstībām, kas ietver sevī, manuprāt, mūsdienu vislēnāko pašnāvības veidu -
IKDIENĪBA
, bet beigu beigās - ai . . .
nepatika vairs nemaz, kad autore / žurnāliste sāka grimt filozofiskās sarunās par dievu, par Vārdu (par to, ka iesākumā bija Vārds), pieminot fragmentus no bībeles, bāc! - sākums bija sasodīti labs, bet te nu atkal ir jāiepin savs reliģijas paveida opijs. . .
bet tā. . . katram jau savas filozofijas
ja ir tumšs, kļūsti pats par savu gaismekli
nepatika vairs nemaz, kad autore / žurnāliste sāka grimt filozofiskās sarunās par dievu, par Vārdu (par to, ka iesākumā bija Vārds), pieminot fragmentus no bībeles, bāc! - sākums bija sasodīti labs, bet te nu atkal ir jāiepin savs reliģijas paveida opijs. . .
bet tā. . . katram jau savas filozofijas
ja ir tumšs, kļūsti pats par savu gaismekli
November 17, 2021
"Võib-olla me elamegi selleks, et õppida armastada."
March 31, 2024
Mul on heameel, et see raamat sündis just nii, nagu sündis, aga mitte nõnda, nagu sünniloo-sissejuhatuse andmeil juhtuda oleks võinud. Algne plaan oli hoopis see, et Viivi Luike küsitleb Urmas Ott. Mulle näiteks Urmas Oti "Mister Fred" raamat eriti ei meeldi, minu meelest oli Oti fenomen siiski audiovisuaalne ja tekstiks transkribeeritult ei ole hea.
Igatahes läks nii, et Viivi Luik lükkas kokkusaamist aina edasi, tundes, et tal pole midagi öelda, ja siis oli Ott juba manalateel.
Siit algab meie raamat. Päris huvitavast kohast. Viivi Luik: "Alustada tuleks võist." On üks mälupilt koonduslaagrit meenutavast halli valgusega saepuru-piima-vere segusest poepõrandast...
See raamat ongi mälupiltide ja assotsiatsioonide rida, kus kaks naist kordamööda sõna saavad. Ma arvan, et see tekst on sündinud eelkõige kirjavahetuses, kuigi seda pole siin otsesõnu öeldud. Hedi Rosma on Viivi Luigest põlvkond noorem, ka nende kohtumise hetk on siin lehekülgedel kirjas ("Mingi tüdruk... ei!" mõtles Viivi Luik alguses kirjastaja ettepanekust, kuni nägi põgusalt oma võimalikku partnerit ja "tundis ta ära".)
Kuna see on mu enda koduriiuli raamat, siis mõnuga tõmbasin siia-sinna jooni alla, tekst on täis pärlikesi, Viivi Luigelt rohkem, aga ka Hedi Rosma jutukestes on küllalt, mida alla olen jooninud. Tekst on ka justkui-peatükkideks jagatud, uue ploki avalehekülg pole aga mitte pealkiri, vaid sõnade pilv. Näiteks: "Kolmas silm / Välja teenida / Surnukultuur / Valik / Imettegevad säilmed" (panin kirja umbes pool sellest sõnapilvest, mis uue jutu sisse juhatab).
Juttu on eelkõige seisunditest, metafüüsilise tõe otsingutest (kohati tunnen sarnasust Kärt Hellerma mälupildiseisundite raamatuga "Lõokeselumi"). Miks kirjanik kirjutab, mida ta otsib, miks ta tunneb, et ta on just siis kõige rohkem elus, kui suudab end unustada, müüridest üle saada ja saladusega/kõiksusega üheks saada? Mida me ootame, mis muutus see õhus on? Kas me kardame surma? jne.
"Ja ma ei tea tänini, kas ma olen lugeja või jõe kohale purdele pandud raamat." Nii lõppeb see "lapike sinist taevast halli argipäeva kohal", see raamat, mis ütleb oma pealkirjas "Ma olen raamat".
Olen väga õnnelik, et ta mul koduriiulis olemas on!
Igatahes läks nii, et Viivi Luik lükkas kokkusaamist aina edasi, tundes, et tal pole midagi öelda, ja siis oli Ott juba manalateel.
Siit algab meie raamat. Päris huvitavast kohast. Viivi Luik: "Alustada tuleks võist." On üks mälupilt koonduslaagrit meenutavast halli valgusega saepuru-piima-vere segusest poepõrandast...
See raamat ongi mälupiltide ja assotsiatsioonide rida, kus kaks naist kordamööda sõna saavad. Ma arvan, et see tekst on sündinud eelkõige kirjavahetuses, kuigi seda pole siin otsesõnu öeldud. Hedi Rosma on Viivi Luigest põlvkond noorem, ka nende kohtumise hetk on siin lehekülgedel kirjas ("Mingi tüdruk... ei!" mõtles Viivi Luik alguses kirjastaja ettepanekust, kuni nägi põgusalt oma võimalikku partnerit ja "tundis ta ära".)
Kuna see on mu enda koduriiuli raamat, siis mõnuga tõmbasin siia-sinna jooni alla, tekst on täis pärlikesi, Viivi Luigelt rohkem, aga ka Hedi Rosma jutukestes on küllalt, mida alla olen jooninud. Tekst on ka justkui-peatükkideks jagatud, uue ploki avalehekülg pole aga mitte pealkiri, vaid sõnade pilv. Näiteks: "Kolmas silm / Välja teenida / Surnukultuur / Valik / Imettegevad säilmed" (panin kirja umbes pool sellest sõnapilvest, mis uue jutu sisse juhatab).
Juttu on eelkõige seisunditest, metafüüsilise tõe otsingutest (kohati tunnen sarnasust Kärt Hellerma mälupildiseisundite raamatuga "Lõokeselumi"). Miks kirjanik kirjutab, mida ta otsib, miks ta tunneb, et ta on just siis kõige rohkem elus, kui suudab end unustada, müüridest üle saada ja saladusega/kõiksusega üheks saada? Mida me ootame, mis muutus see õhus on? Kas me kardame surma? jne.
"Ja ma ei tea tänini, kas ma olen lugeja või jõe kohale purdele pandud raamat." Nii lõppeb see "lapike sinist taevast halli argipäeva kohal", see raamat, mis ütleb oma pealkirjas "Ma olen raamat".
Olen väga õnnelik, et ta mul koduriiulis olemas on!
February 7, 2021
"Arvan, et inimene tõepoolest peab valima hea ja kurja vahel. Kuid see on see kõige raskem. Sest inimese arusaamine heast on tihti risti vastupidine Jumala arusaamisele.
On üks väga lihtne ja väga raske lahendus. Ei tule kuulata, mida maailm arvab, vaid tuleb kuulata, mida oma sisetunne ütleb, isegi kui see on risti vastupidine kõikide teiste arvamusega. Siin ei loe inimlik moraal, sest väga tihti on see vastuolus meie sisetundega.
Mis sobib sajale inimesele, ei pruugi sobida ühele" (lk 128-129)
On üks väga lihtne ja väga raske lahendus. Ei tule kuulata, mida maailm arvab, vaid tuleb kuulata, mida oma sisetunne ütleb, isegi kui see on risti vastupidine kõikide teiste arvamusega. Siin ei loe inimlik moraal, sest väga tihti on see vastuolus meie sisetundega.
Mis sobib sajale inimesele, ei pruugi sobida ühele" (lk 128-129)
March 22, 2018
Grāmata, ko nekad nepazaudēt. Kā sevi pašu. Grāmata, ko pārlasīt. Kā sevi pašu. Citātu kartotēka.
Grāmata, pēc kuras būs citas, bet šī liks izvēlēties, ko lasīt. Vai vismaz atgādinās. "Grāmatās pašlaik tiek meklēts pārsvarā tas, kam ar patiesību un jaunradi nav nekādas daļas. Grāmatās tiek meklēti meli, kas notrulinātu bailes un apslēptu īstās grūtības."
"Es esmu grāmata" -par mūsdienu cilvēku nespēju just. Sajust šo grāmatu ir īstākais lasītāja veiksmes stāsts.
Grāmata, pēc kuras būs citas, bet šī liks izvēlēties, ko lasīt. Vai vismaz atgādinās. "Grāmatās pašlaik tiek meklēts pārsvarā tas, kam ar patiesību un jaunradi nav nekādas daļas. Grāmatās tiek meklēti meli, kas notrulinātu bailes un apslēptu īstās grūtības."
"Es esmu grāmata" -par mūsdienu cilvēku nespēju just. Sajust šo grāmatu ir īstākais lasītāja veiksmes stāsts.
June 30, 2019
Vaimustav raamat. Just selliseid mõtisklusi tahaksi lugeda. Viivi Luik ja Hedi Rosma tunnetavad sügavalt ennast ja inimeseks olemise võimalusi ning piiratust. Kohati kiidavad autorid üksteise mõttelende ehk isegi liialt takka või kordavad mõtteid. Samas miks luuagi vastandusi, kui neid pole? Lugemine läheb kiirelt ja tekst on kujundlik ning luuleline. Haare lai ning vertikaalne telg taeva ja maa vahel jookseb mõlema naise selgroogu pidi. Nad mõlemad on tõeliselt tugeva selgrooga naised!
September 18, 2025
Recenzija (latviski) ir šeit: https://www.ubisunt.lu.lv/en/par-mums...
Čia žurnalistės Hedi Rosmos pokalbis su estų rašytoja Viivi Luika. Tai ne tikrai intervija, nes Hedi Rosma ne išklaušinėja Viivi Luiką apie jos gyvenimą ir nuomones, bet veikiau galvoja kartu su Luika. Šuo atžvilgiu knyga yra panaša į filosofinį dialogą ar dų žmonių sukurtą esę. Pokalbio temos yra įvairiausios: tarybinės santvarkos ir šiuolaikinės visuomenės problemos, meilė, mirtis, Dievas - atitinkamai pačioje pokalboje išreikštają mintį, kad viskas tarp savę susijęs. Pagrindinė tema yra menas ir menininko (ypač, žinoma, rašytojo) gyvenimas. Knyga turi maloną apipavidalimą ir gyvą, pralinksminantį stilių; nors ir daugumas pokalbio temu ir net nuomonių nėra niekas naujas, knygą yra verta perskaityti dėl paties pokalbio proceso, kuris sukuria jausmą, tarytum skaitytojas būtų inteligentiškų, ypatingų asmenų bendrove. Viivi Luika šioje pokalboje dažnai klausia, ar literatūra vis dar pajėgia atidaryti žmonėms platesnį pasaulį už kasdienybės mintis ir seklų prasiblaškymą - ir knyga pati leidžia patikėti, kad tas pasaulis čia pat arti.
Čia žurnalistės Hedi Rosmos pokalbis su estų rašytoja Viivi Luika. Tai ne tikrai intervija, nes Hedi Rosma ne išklaušinėja Viivi Luiką apie jos gyvenimą ir nuomones, bet veikiau galvoja kartu su Luika. Šuo atžvilgiu knyga yra panaša į filosofinį dialogą ar dų žmonių sukurtą esę. Pokalbio temos yra įvairiausios: tarybinės santvarkos ir šiuolaikinės visuomenės problemos, meilė, mirtis, Dievas - atitinkamai pačioje pokalboje išreikštają mintį, kad viskas tarp savę susijęs. Pagrindinė tema yra menas ir menininko (ypač, žinoma, rašytojo) gyvenimas. Knyga turi maloną apipavidalimą ir gyvą, pralinksminantį stilių; nors ir daugumas pokalbio temu ir net nuomonių nėra niekas naujas, knygą yra verta perskaityti dėl paties pokalbio proceso, kuris sukuria jausmą, tarytum skaitytojas būtų inteligentiškų, ypatingų asmenų bendrove. Viivi Luika šioje pokalboje dažnai klausia, ar literatūra vis dar pajėgia atidaryti žmonėms platesnį pasaulį už kasdienybės mintis ir seklų prasiblaškymą - ir knyga pati leidžia patikėti, kad tas pasaulis čia pat arti.
December 31, 2019
Nagu legend räägib, siis olla legendaarne Ott Urmas tahtnud väga saada Viivi Luike oma jutusaadesse, aga viimane põigelnud alati kõrvale ja lubades tulla kui raamat valmis, mis seal muidu saates tühja kõnelda. Paraku ei jõudnud, aga see aeg Urmase jaoks kunagi kätte. Nüüd ometi sai intervjuu toimuma, mitte küll teleekraanil, vaid raamatuformaadis, nooremapoolse, kuid küpse neidise Hedi Rosma küsimistel ja Viivi Luige vastamistel. Tuleb tunnistada, et puhas nauding oli lugeda kahe niivõrd targa naise, inimese omavahelist lugupidavat vestlust ja isutab juba Viivi Luige 'Varjuteatri' järgi.
Mõned meeldejätmist vajavad ütlemised:
..., et kus on sõnnikut, seal on võimalik kasvatada roose ja kus on roose, seal peab olema olnud ka sõnnikut.
Olen tähele pannud, et mõte, mid kusagil oled mõelnud, jääb seotuks mõtlemise kohaga. Kui sul läheb meelest ära, mida sa mõtlesid, mine sinna, kus sa seda mõtlesid. Mõtlemise kohta tagasi minnes võid selle mõtte üles leida.
"See, millest inimene räägib, on tegelikult niisama salapärane, kui see, millest ta on otsustanud vaikida. Me võime vaid aimata, mis on nende sõnade või selle vaikuse taga."
Mõned meeldejätmist vajavad ütlemised:
..., et kus on sõnnikut, seal on võimalik kasvatada roose ja kus on roose, seal peab olema olnud ka sõnnikut.
Olen tähele pannud, et mõte, mid kusagil oled mõelnud, jääb seotuks mõtlemise kohaga. Kui sul läheb meelest ära, mida sa mõtlesid, mine sinna, kus sa seda mõtlesid. Mõtlemise kohta tagasi minnes võid selle mõtte üles leida.
"See, millest inimene räägib, on tegelikult niisama salapärane, kui see, millest ta on otsustanud vaikida. Me võime vaid aimata, mis on nende sõnade või selle vaikuse taga."
February 9, 2017
Viimane lehekülg... Sulgen raamatu. Ühtäkki avastan end mobiili Mustanditesse toksimas esimest tsitaati: "Elulooraamatudkiei näita ega palasta mitte midagi. Ikkagi oli midagi VEEL. Teised teavad inimesest ainult seda, mida ta ise endast räägib. Keegi ei tea, mis teise elus TEGELIKULT toimus." (Luik 2010: 141)
Ja siis teist: "See, millest inimene räägib, on tegelikult niisama salapärane, kui see, millest ta on otsustanud vaikida. Me võime vaid aimata, mis on nende sõnade või selle vaikuse taga." (Rosma 2010: 143)
Väga hea raamat kaasamõtlemiseks. Soovitan soojalt.
Ja siis teist: "See, millest inimene räägib, on tegelikult niisama salapärane, kui see, millest ta on otsustanud vaikida. Me võime vaid aimata, mis on nende sõnade või selle vaikuse taga." (Rosma 2010: 143)
Väga hea raamat kaasamõtlemiseks. Soovitan soojalt.
September 1, 2015
Šī ir saruna.
Un viena no tām, ziniet... iedomājietes -- jūs sēžat skaistā vietā, blakus diviem sev tuviem cilvēkiem, draugiem, un viņi sarunājas, šis dialogs ir tik interesants, aizraujošs, vārdi tik skaisti un trāpīgi, ka atliek tikai klusēt, lai, nedod Dievs, pavediens nepārtrūkst, ieliet sev glāzi vīna un baudīt tās skaistās domu gleznas, kas uzplaukst.
Tāda, lūk, saruna. Vai grāmata. Pareizi, šī taču bija tikai grāmata.
December 21, 2012
Overall a good book- especially if you are in a philosophical mood. Lots of interesting thoughts and starts for further analysis. Enjoyed. However all in all I felt it was lacking a general idea that would carry the book.
April 18, 2014
Good!;)
June 26, 2015
sviests
Displaying 1 - 15 of 15 reviews