Vana eesti rahvaelu

by Ants Viires

Eesti elu ja kultuur on ikka tuginenud kindlatel printsiipidel, mis aegade vältel on kord rohkem, kord vähem muutunud. Nii on ilmet võtnud eesti rahvast siiani iseloomustavad tunnusjooned. Käesolev raamat vestab sajandite jooksul väljakujunenud eesti elu alustest, nagu need said tuttavaks iseseisva eesti rahvuse sünni ajajärgul 19. sajandi lõpupoolel ja 20. sajandi algul. Kuigi viimase saja aasta jooksul on olud põhjalikult teisenenud, tohiks raamatus maalitav tõepärane pilt eestlaste omaaegsest eluviisist ja selle kujunemises alustest aidata meid sügavamini mõista ka meie rahva tänapäevase elu aluseid ja selle sidemeid minevikuga.

239 pages, Paperback

First published January 1, 2004

About the author

Ants Viires on eesti etnoloog ja kultuuriajaloolane.

Viires lõpetas 1937. aastal Hugo Treffneri gümnaasiumi. Samal aastal jätkas ta õppetööd Tartu Ülikoolis, esialgu filoloogia, alates 1940. aastast etnograafia valdkonnas. Samal ajal alustas ta töötamist Eesti Rahva Muuseumis, kus tegutses kuni 1946. aastani, sõja ajal tegeles ta aktiivselt muuseumikogude päästmise ja säilitamisega. Saksa okupatsiooni ajal mobiliseeriti Viires sõjaväe politseipataljoni tõlgiks, see seik sai hiljem tema karjäärile saatuslikuks. 1946–1949 oli Viires Tartu Ülikoolis aspirantuuris, lugedes samaaegselt ka loenguid etnograafiast. 1950. aastal algas aga äge "kodanlike natsionalistide" vastu suunatud kampaania, mistõttu äsja aspirantuuri lõpetanud Viires ei leidnud enda haridusele vastavat tööd ning pidi end elatama juhutöödest planeerija, maadeparandaja ja kooliõpetajana (1952–1956). Samaaegselt valmis Viiresel aga oluline uurimus eesti puitarhitektuurist, mille kaitsmisel sai ta 1955. aastal ajalookandidaadi kraadi.

1956. aastal õnnestus Viiresel leevendunud oludes saada tööd Ajaloo Instituudis, kus ta töötas koos Harri Mooraga arheoloogiasektoris, alates 1968. aastast juhtis aga etnograafide rühma tööd. 1977. aastal moodustati eraldi etnograafiasektor, ent Viirest selle juhiks ei jäetud, sest taas meenutati tema sõjaaegseid "patte", pealegi ei astunud Viires NLKP-sse. Alles 1983. aastal õnnestus tal saada vastmoodustatud etnoloogiasektori juhiks, kelleks ta jäi 1988. aastani. Aastatel 1992–1997 oli ta Ajaloo Instituudi etnoloogia ja kunstiajaloo osakonna etnoloogia sektori kohusetäitja. 1996. aastal sai ta Eesti etnoloogia edendamise eest Riigivapi IV klassi teenetemärgi.

Reviews

[Siim · Rating 5 out of 5]

Viires toob rambivalgele meie rahva veidruste alged: miks me nii sööme ja talitame; tantsime ja laulame. Väga lihtne ja kaasahaarav stiil muudab raamatu kergesti loetavaks. Soovitan kõigile Eestimaa rahvastele!