Karl August Hindrey (1875-1947) on eesti lastekirjandusse jäädvustanud end koomiksilaadsete piltlugudega, millest käesolevas kogumikus leiavad aastate tagant taas avaldamist «Pambu-Peedu», «Piripilli-Liisu», «Lõhkiläinud Kolumats», «Nina-Jass ja Näpp-Mall», «Loomade mäss», «Jaunart Jaurami jõngermannid» ja «Summi-Sulpsu sekeldused». Kõik need pildi ja sõna koosluses mõjuvad vigurilood tuginevad situatsiooni- ja sõnakoomikale ning ka lapselikule riimimängule.
Seda Wilhelm Buschi lugudega paralleelselt lugedes ei teagi, kumb neist raamatuist häirivam on. Loodan, et kogu tolle aja lastekirjandus päris nii õudne polnud.
Raamatu esimene lugu on juba täis rassismi ja vägivalda. Üleüldse on iga loo sõnum, et kõik lapselikud teod ja tembud on keelatud ja lõpevad suure karistusega (sh surmaga). Kas nutmine ja keele näitamine on tõesti nii suured patud, et need sellisel tasemel karistust või tagajärge väärt? Väga vääraka sõnumiga lood. (Erandina Pritsu lugu, ta sai, mis oli ära teeninud loomade piinamise eest.)