Tor Bomann-Larseni kirjutatud Amundseni eluloo lugesin just enne koroona tulekut läbi ja suuri lootusi mul 1966. a ilmunud teose osas polnud. Aga eesti keeles on mere poolt kutsutud mehe lugu üllitatud 2 trükki + audioraamat, nii et mingi väärtus peaks tal teoreetiliselt olema.
Nojah, midagi head oli sellest raamatust väga raske leida. Ajastu vaim ja karm tsensuur on kahe Poola polaaruurija poolt kokkupandud hagiograafiast (ei tea, kust see tark sõna pähe kargas?) kõik mahlad välja imenud. Kuigi sama paar on ka Nansenist raamatu kirjutanud, jäid Norra elu ja ajalugu neile väga võõraks. Ilmselt on Amundseni enda kirjatükke põhjalikult uuritud, aga see on ka kõik. Faktivigu ja kõikvõimalikke tobedaid prohmakaid on nii palju, et neid ei jõua kokku lugeda. Samas, Centkiewiczid kirjutasid oma raamatu koolilaste jaoks, nii et tõsisemat sisu sealt vist ei tasugi otsida.
Raamatu lõpu poole (eriti Norge ekspeditsiooni osas) ruulib tolleaegne ideoloogia ikka täiega ja paari sealset müüti on ka kodumaised „eksperdid“ ajaloolise tõe pähe võtnud. No ei olnud Norge teeleasumise ajal (10. aprill) miskit suurt tseremooniat ega Mussolini kõnet – see juhtus hoopis 29. märtsil, kui õhulaev norralastele üle anti. Radist Olonkin ei kukkunud Teravmägedel kõrgepingetraatidesse (!!), see on juba poolakate endi fantaasia. Norralaste väitel muutus tema kõrvakuulmine äkitselt nii halvaks, et ta tuli enne teeleasumist nende mehega asendada. Amundsen solvus Nobile peale mitte mingi tühise mundrijama pärast, vaid National Geographicu kopsakast honorarist ilma jäädes, mille itaallane tal nina alt ära napsas. Aga mis parata, Amundseni rahaasjadest, läbisaamisest Nanseniga või oma vennaga on Centkiewiczite raamatus üldse vähe juttu.
Raamatu kirjeldus ütleb "haarav jutustus kuulsa polaaruurija elust ja retkedest".
Pigem on see aga romaan. Ja mitte eriti haarav. Enamik tegevust on antud otsekõnena. Pikad dialoogid või monoloogid, sisekõned. Kogu aeg on "Amundsen mõtles seda" või keegi arvas toda. Kui ajaloo-truu selline stiil on? Ei tea. Aga igav on küll. Ma ei taha lugeda lehekülge tekste Amundseni (väljamõeldud) vestlusest oma majapidajannaga.
Autorid on kahtlemata teinud ära tohutu töö allikatega, ja joonistanud meie ette Amundseni elu lapsepõlvest surmani. Kuid see Amundsen sarnaneb kangesti ühe teise kuulsa kangelasega - Vladimir Ilijitš Leniniga. Karm, aga õiglane. Ennast ohverdav. Silmavaade silmapiiril. Iga hetk elust pühendatud revolutsioonile, ptüi, poolusele.
Lõpuks ei ole mul aimugi, kas raamatu-Amundsen on päris või on see puhas autorite looming.
Amundseni retkede kohta saab siit muidugi üht-teist teada. Kuid - neist olen ma lugenud niikuinii. Detaile on muidugi uusi.
Kogu info on antud lausalise tekstina. Kaardid on vaid sisekaantel. Ainus foto on kaanel.
Võib-olla teistele lugejatele see stiil sobib. Aga mina tahaks kaarte. Ajajoont. Skeeme. Miks kirjeldada eskimo kelku, kui võiks anda joonise või foto?
Matka-huvilistele soovitan ma seda raamatut ikka. Oluliste reiside kirjeldused on head. Kuid - võiks olla veel palju parem.
Mõnes kohas küll hirmus paatoslik ja sotsialismivaimust kantud aga sellest saab lihtsalt mööda vaadata, sest muidu on hästi kirjutatud. Ja juttu on ikkagi polaaruurijatest!