Kes kardab Sveta Grigorjevat?

Värske Raamat #14

by Sveta Grigorjeva

Sveta Grigorjeva (s 1988) on jõulise ja täpse väljendusviisiga noor autor. Tema luuletustes kirjeldatakse ausalt ja humoorikalt tänapäeva Eesti multikultuurset ühiskonda, mh ka eestivene identiteediküsimusi. Grigorjeva luuletusi on avaldatud Värskes Rõhus ja Vikerkaares, autor on Tallinna Ülikooli kirjanduspreemia laureaat (2013).

Genres: Poetry, Fiction

86 pages, Hardcover

First published January 1, 2013

Reviews

[Martha · Rating 5 out of 5]

Pigem ei karda

[Kaarel Aadli · Rating 5 out of 5]

Lugesin ühe korra läbi. Ja siis hommikul lugesin veel ühe korra. Ja võin nüüd öelda et faking sitaks hea raamat. Või mis iganes.

nt:
anekdoot

vaatame emaga vabariigi sünnipäevaballi
ema: kultuuriinimesi polegi väga palju kutsutud
mina: nad on kõik nälga surnud
(naer)
(vaikus)

[Morten Made · Rating 3 out of 5]

Üldjoontes ju meeldis! Võite mu jalad betoneerida ja mind kaarsillalt jõkke visata, aga (minu jaoks) polnud viie tärni vääriline luulekogu. Aga eks see tärnidega hindamine ongi tobe. Oli mitmeid meeldejäävaid luuletusi, mitmeid veidi tüütuid luuletusi. Esimesi oli märgatavalt rohkem. Ühe meeldejääva panin ka talletamise eesmärgil siia kirja.

*
tulin täna tallinna ülikoolist
pärast mitut loengut koju ja rääkisin emale
et õppejõud vaatavad millegipärast rääkides alati mulle otsa
küsisin olen ma äkki tõesti nii ilus siis või mis
ta arvab

ja ema rääkis et kunagi töötas ta maratis
komsomoli (vabastamata) sekretärina
(mina ei tea mida see "vabastamata" tähendab
ma küll küsisin aga ei saanud lõpuni ikka aru)
igal juhul kord oli seal maratis raimond valgrele pühendatud
komsomoliõhtu
kus lennart meri luges valgre tekste
üks hetk tegi ta esinemisel pausi ja ütles mu esireas istuvale emale
(kes oli tookord umbes
sama vana kui mina praegu)
"kuule, tüdruk, sina oskad kuulata"
ja luges siis edasi

see on nii armas kui mu ema vastab mulle luules

[Andrei · Rating 4 out of 5]

Raju kujundus ja raju sisu. Grigorjeva stiil tekitab kahetisi tundeid, pendeldades lapsikult ülepakutu ning omanäoliselt julge vahet, mõnikord ühe luuletuse piires, kordamööda või ühtaegu. Olgu tekkiv reaktsioon milline tahes, külmaks see oma isiku, rahvus- ja kultuuritausta eksponeerimine igatahes vaevalt jätab. "Mina ja ansip oleme elavad tõestused sellest / et ega ei pea kõige ilusam tüdruk olema / et põdeda kõige ilusama tüdruku sündroomi". 4/5

[Harald · Rating 3 out of 5]

Täiendus: lugesin vahepeal Sirbist artiklit "Sveta Grigorjeva ≠ Sveta Grigorjeva" (07.12.2018) ja pealkirjale nime andnu ütles seal nõnda: "Kui poleks olnud „Provintsiluulet“, poleks olnud ka „kes kardab sveta grigorjevat?“." Ja milline kokkusattumus, et paar kuud tagasi Triin Tasuja „Provintsiluule“ otsa vaid sel põhjusel sattusin, et tahtsin Svetat lugeda, aga oli laupäeva õhtu ja raamatukogud olid juba kinni, aga Tasuja luulekogu oli netist laenutatav ja mõtlesin, et tundub piisavalt sarnane luule piisavalt sarnaselt luuletajalt. Oli tõesti päris sarnane.

Tunnistan siin internetipihitoolil ausalt üles, et umbes paar kuud oli Sveta mu celebrity crush, aga see läks veits enne tema luulekogudeni jõudmist üle ja ei tulnud lugemisega tagasi ka. Nagu, see oli täitsa norm luulekogu, tegelt ütleks, et 3,5 tärni, aga see polnud ka tohutu elamus või katarsis. Ma sain Sveta põhilistest ideedest aru (eestlased on russofoobid ja seksistid ning see on paha), ma teadsin enne ka, et talle need teemad olulised on, ma olen ise temaga täielikult sama meelt, aga lihtsalt ma ei saanud sellest raamatust peaaegu midagi uut. Peale mõne luuletuse, mis olid tõesti minu silmis head ja nauditavad. Aga vist loen ikkagi Sveta teise luulekogu ka varsti läbi, sai juba sõbralt laenatud ja sessi ajal niikuinii pikemaid vorme kui 1-2 lk luuletused lugeda pole võimalik

[M · Rating 5 out of 5]

Tänud armsatele bookstagrammeritele!
Ilma nendeta poleks ma osanud armsatele seenioritele soovitada ägedat luulet.
Ilma nendeta poleks ma ealeski mingit Grigorjevat lugema hakanud.

Elamus missugune.

Siuke.. riimitu möll mulle ei istu, aga otsustasin lugeda seda nagu Crossanit, nagu lugu. Ja Grigorjeval on ikka lugusid!

Terav, mõnus, värskendav!

[Eloise Sunshine · Rating 5 out of 5]

Mulle hakkas Sveta kohe meeldima - lk 13 võitis mu südame jäägitult :)
Mitte, et kõik need teemad mind otseselt sügavalt puudutaksid, aga ma mõistan, miks ja kuidas need teda võivad puudutada. Ja veel paljusid.
Igal juhul leidsin siit palju põnevaid mõtteid ja vaatenurki, mis mind elu üle järele mõtlema panid.
Näiteks.
- ...esimese maailma mured on lahendatavad ainult
esimese maailma kasutusjuhendiga... (lk 44)
- ...mina olen see kes oma kuradid on luku taha pannud
mina olen see kes nad jälle vabaks laseb. (lk 58)
- ...ja lõpuks
ma ei ole isegi enam vihane
kui eestlane kirjutab venelasest halvasti
sest eestlane kirjutab eestlasest
hullemini (lk 70)

Aga lugege ise, algusest peale ja terved luuletused, mitte ainult väljavõtted. Eks igaühe jaoks ole jutus omad terad mis kõnetavad. Aga mulle meeldis. Iga kord ei peagi olema regivärss...

Olgu siinkohal ära toodud terviktekstina ka minu lemmik (mis tegelikult ju tõsi, kas pole!):

kes ütles et ma pole optimist

üks eelis eestis sündimisel
ja mitte näiteks usas

usas oleks mind lapsest saati mingite pillide peale pandud
ja tembeldatud kas siis
hüperaktiivseks või hulluks

eestis olen õnneks
lihtsalt
venelane
(lk 55)

[Geret · Rating 5 out of 5]

ja lõpuks / ma ei ole isegi enam vihane / kui eestlane kirjutab venelasest halvasti / sest eestlane kirjutab eestlasest / hullemini

[Margot Tropfen · Rating 4 out of 5]

Lugesin ja mõtlesin kuidas Kaarel Viljaste seda teost loeb. Ja vaimustub. See et mulle läheb peale on ju ilmselge ja igav. Keegi kuskil Sirbis arvustas Lauri Räppi luulekogu ja tõdes, et inimesed kes ei loe luulet otsivad luulest enda mõtteid. Või oli see minu enda mõte. Kes teab. Igastahes tunnes piinlikust kui samastun luuleminaga (Issak ütleb et see ei ole Eesti keelne termin ja üritab väita, et luules olev “mina” on autor.) Aga see, et Kaarel vaimustub Grigorjeva luulekogust on väga huvitav ja jällegi vaimustav.

Tegelikult tahaksin vist panna 3/5 aga feminist minus, ja see Margaret kes nendes tekstides ennast ära tunneb, ei luba.

[Liisi · Rating 5 out of 5]

Mulle üldse meeldib luule ja see oli eriti lahe lugeda, sest tõsised teemad, mis enamus inimesi köidab, olid sõnastatud nii et ei hakkaks igav. Keelekasutus tehtud ka tänapäeva noorele huvitavaks ning teistsuguseks.

[Aimi Tedresalu · Rating 4 out of 5]

Nooreks ja vihaseks, ka feministlikuks poeediks tituleeritud poetessi vabavärsilisest luulekogust õhkub minu jaoks eelkõige ilustamata ausust ja otsekohesust. Lasnamäelt pärit luuletaja ei tee saladust oma päritolust, astudes raevukalt stamparvamuste vastu ja kritiseerides ühiskonnas valitsevaid põhitõdesid. Samas võib kogu selle all aimata ka teatud määral haprust ning luuletustest õhkuv kriitika ja viha ei ole paljalt lahmiv bravuur, vaid tegelikele valupunktidele tähelepanu juhtiv. Päris omal algatusel poleks ilmselt seda luuletajat lugema hakanud, kuid on hea meel, et seda tegin.

[lisete · Rating 5 out of 5]

Sveta elab igavesti!

[Johann Liivak · Rating 5 out of 5]

Hinnang Mihkel Rauast tõusis

[lena]

2013 moment

[Konstantin · Rating 5 out of 5]

nüüd kui
pärast paariaastast lahusolekut
kohtas mind
imestas kui õnnelik ja tasakaalukas ma olen
küsis kes mu maha rahustada suutis
kes must lõpuks naise
tegi

vastasin
et
charles
bukowski

______

exgirlfriendlikult kummitav
mahajäetud industriaalsus
embab mind distantsilt purukslöödud
akende täissoditud seintega

kuhu tavapäraste utoopilises suuruses falloste ja
dimaonlohhide vahele
väikselt end ära pe(i)tnud (a)dresseerimata
я люблю тебя

kuigi ma ei andu sellele jääkuningannalikult embava
mitte just vaevuaimatavalt ropu betooni vastu
siiski nõjatun
sest tean

ta vajab endiselt ta algselt loonud ja siis
mahajätnud olendi
tähelepanu

iga kõrgeid lagesid trotsiv distantsidiiva teab mis on
kaasasündinud uhkuse hind
see on see va
mitte just kõige meditatiivsem üksindus

iga lammutatud laiuskraad seksismi täis seinal
meenutab raudse eesriidena endiselt
külmalt vastu selga
et ta tegelik hind on

mitte munnigi

ma võiks svetakest juba kahe nende luuletuse eest igavesti oma kätel kanda -braavo!

[Katri-Helena Allas · Rating 5 out of 5]

Mulle meeldiks täpselt selle, tolleaegse Svetaga nt kuskil baaris kohtuda, see oleks kindlasti väga huvitav (kui ta minuga oma maailmavalu jagaks). Luuletused ajasid naerma, puudutasid, panid mõtlema.

[Helen · Rating 3 out of 5]

Mulle meeldis. Tundsin end mitmel korral luuletustes ära. Üks lemmikluuletus rääkis klienditeenindaja raskest elust - milline äratundmisrõõm!

[Proua Teisipäev · Rating 5 out of 5]

See raamat pakkus erakordset emotsioonide virr-varri. Alustades juba selle kujundusest - kes raamatut käes pole hoidnud, ei mõista, aga ma pole ammu (ja võib olla, et mitte kunagi) ühtegi raamatut nii palju kordi käes keerutanud ega kaanekujundust nii pikalt ja põhjalikult uurinud. Igat lehekülge keerates käis mu peast läbi mõte "kes nii paksule paberile trükib?"
Ma tundsin lugemise vältel peaaegu kõike: huvi, vaimustust, vastumeelsust, imestust ja imetlust, naudingut, kõhklusi, naerupurskeid, äratundmist, soovi pooleli jätta ja soovi uuesti, uuesti ja uuesti lugeda...
Grigorjeva keelekasutus on...värvikas:) Siit ei puudu roppused, võõrkeelsed väljendid, bravuur, alltekstid. Teos on julge, aus, piire lõhkuv, provotseeriv, jõuline, terav. Identiteedi(probleemide) ja multikultuurse ühiskonna lahkamine läbi mimekihilise iroonia tekitas tohutut vaimustust.
Kokkuvõttes oli see üks võrratu sõit Ameerika mägedel - see on raamat, mis ei jäta ilmselt kedagi külmaks ja ei ole kindlasti mitte igaühe tassike. Ühtlasi pani mind taaskord mõtisklema, et kust ikkagi läheb piir proosa ja luule vahel?
Krt, ma vist loen selle ikkagi veel korra läbi, enne kui raamatukokku tagasi viin...

[Ene Sepp · Rating 2 out of 5]

Ma kasutan siin Goodreadsi kasutaja Morten Made kommentaarist võetud lauset: Võite mu jalad betoneerida ja mind kaarsillalt jõkke visata, aga (jätkub minu mõttega) mulle ei meeldinud.

Kui poleks pidanud seda ülikooliaine jaoks lugema, siis tõenäoliselt oleksin pärast paari lehekülge pooleli jätnud. Luule ja minu suhe on nagunii raskendatud, aga sellise luule ja minu suhe... Põhilised ideed meeldisid. Teemad olid ka huvitavad ja intrigeerivad. Aga vorm ja stiil, ei ole minu tassike teed ega klaasike veini, pigem lihtsalt igav ning kui ei oleks ülikoolisundust, oleksin oma aega mõnel muul ja paremal moel kasutanud.

[Katri · Rating 3 out of 5]

olles paar h motlenud nyyd selle yle millist hinnangut panna, siis joudsin jareldusele, et oleksin ma seda kogu esimesena (kronoloogilises jarjekorras) lugenud ja mitte teisena, oleks mulle see ehk rohkem meeldinud. aga mis parata, american beauty oli siiski parem ja tugevam. aga moni parl leidus ikka!

[Kai Reinfeldt · Rating 5 out of 5]

Oleks mõni kirjavahemärk kuskil olnud, oleks minusugune luulekauge inimene natuke rohkem rütmile pihta saanud. Aga ehk ongi kogu asja mõte olla rütmita, ma ju ei tea. Ühesõnaga, 12 points! Loen teise korra veel.

[Kertu Aland · Rating 3 out of 5]

vahel mul ei ole hea meel
et ma ei sündinud
amööbina

[Aleksandr Gaitšenja · Rating 5 out of 5]

"Ja lõpuks
Ma ei olegi enam vihane
Kui eestlane kirjutab venelasest halvasti
Sest eestlane kirjutab eestlasest
Halvemini"

[Kristin Üksvärav · Rating 3 out of 5]

Julge ja provokatiivne, aus ja vahetu, õigustatult etteheitev.

[Jane Tiidelepp · Rating 5 out of 5]

Luule lugemiselamus igastahes!

[eret · Rating 5 out of 5]

Armastan, ja veel kord armastan.

[່ · Rating 4 out of 5]

olen eluaega tahtnud saada koledate inimeste kuningannaks

[Piloodikene · Rating 5 out of 5]

Tabavalt eluline.

[annabel · Rating 5 out of 5]

vau see vist esimene luulevorm yle aastate, mis mind päriselt kotib?!

[Leelo · Rating 4 out of 5]

elu on lits ja siis sa sured