What do you think?
Rate this book
Sissejuhatus religioonipsühholoogiasse
Käesolev raamat annab ülevaate religioonipsühholoogiast. Tegemist on sissejuhatava tekstiga, mille eesmärgiks on tutvustada religioonipsühholoogia põhikontseptsioone ja religioonipsühholoogiat psühholoogiateaduse ühe haruna. Raamat on mõeldud kõrgkooliõpikuks ennekõike üliõpilastele, kelle erialaks ei ole psühholoogia. See tähendab, et lugejalt ei eeldata psühholoogiaalaseid eelteadmisi.
223 pages
First published January 1, 2013
2 people are currently reading
30 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 2 of 2 reviews
December 13, 2022
Üleüldiselt oli lugemuskogemus päris ok, viited tähtsamatele religioonipsühholoogilistele uurimustele olid silmaringiarendavad. Näiteks 70ndatel tehtud "halastaja samaariamehe eksperiment" kinnitas esimest korda (vähemalt õpikust jäi siuke mulje) teaduslikult, et inimesed, kellel on kiire, on kordades vähem valmis aitama teisi inimesi võrreldes nendega, kellel on aega. Lihtne, loogiline, aga ütleb väga palju meie ühiskonna kohta!
Aga vähe tähekesi panin raamatule sellepärast, et raamat mõjus väga pealiskaudselt. Tõnu Lehtsaar tunnistas ka õpiku sissejuhatuses, et kõikidest teemadest arusaadava ülevaate andmiseks on loobutud põhjalikkusest. Aga säärane lihtsakoelisus mõjus kohati lausa eksitavalt: näiteks usuliste äärmusgruppide definitsioon mõjus igasuguseid "erilisi" kombeid evivaid religioone oma mõistmatuses lausa vaenavalt. Tsiteerin: [Äärmuslikke] usuliikumisi iseloomustab sageli see, et võrreldes traditsiooniliste arusaamadega rõhutakse mõnd erilist seisukohta. Äärmusliikumiste doktriini on nimetatud aktsentueeritud (kummalise rõhuasetusega) õpetuseks. Minu arvates võimaldab selline definitsioon rääkida ükskõik missugusest religioonist, mille õpetusse antud hetkel süveneda ei viitsita, kui "aktsentueeritud õpetusest", andes seega rumalatele või laiskadele kätte "väga tark olemise" tööriista. Väga lihtne on pidada äärmuslikuks igasuguseid esoteerilisi kultuslikke uusõpetusi (nagu nt õpikus mainitud saientoloogia), aga ma ei saa aru, miks peaksime selle definitsiooni kohaselt siis kuidagi vähemkummaliseks ja vähemäärmuslikuks pidama kristlust, mis usub surnute ülestõusmisesse, imetegudesse ja põrgukontseptsiooni. (Jällegi, arvan, et selline definitsioon mis neid kahte eristab, on tegelikult kusagi olemas.) Kokkuvõttes mõjus kogu äärmuslikke usugruppe defineeriv peatükk täiesti tautoloogiliselt. Puudus küll lause "äärmuslikke usugruppe defineerib äärmuslikkus", aga oli olemas lause "äärmuslikke usugruppe defineerib kummalisus", mis ei jää esimesest eriti kaugele. Tekkis tunne, et sääraseid eksitavaid arusaami on võinud sisaldada ka eelnevad peatükid, mille mõistmisel on nõrkade psühholoogiaalaste teadmiste tõttu jäänud mul lihtsalt puudu kriitilisest vaatest.
Aga vähe tähekesi panin raamatule sellepärast, et raamat mõjus väga pealiskaudselt. Tõnu Lehtsaar tunnistas ka õpiku sissejuhatuses, et kõikidest teemadest arusaadava ülevaate andmiseks on loobutud põhjalikkusest. Aga säärane lihtsakoelisus mõjus kohati lausa eksitavalt: näiteks usuliste äärmusgruppide definitsioon mõjus igasuguseid "erilisi" kombeid evivaid religioone oma mõistmatuses lausa vaenavalt. Tsiteerin: [Äärmuslikke] usuliikumisi iseloomustab sageli see, et võrreldes traditsiooniliste arusaamadega rõhutakse mõnd erilist seisukohta. Äärmusliikumiste doktriini on nimetatud aktsentueeritud (kummalise rõhuasetusega) õpetuseks. Minu arvates võimaldab selline definitsioon rääkida ükskõik missugusest religioonist, mille õpetusse antud hetkel süveneda ei viitsita, kui "aktsentueeritud õpetusest", andes seega rumalatele või laiskadele kätte "väga tark olemise" tööriista. Väga lihtne on pidada äärmuslikuks igasuguseid esoteerilisi kultuslikke uusõpetusi (nagu nt õpikus mainitud saientoloogia), aga ma ei saa aru, miks peaksime selle definitsiooni kohaselt siis kuidagi vähemkummaliseks ja vähemäärmuslikuks pidama kristlust, mis usub surnute ülestõusmisesse, imetegudesse ja põrgukontseptsiooni. (Jällegi, arvan, et selline definitsioon mis neid kahte eristab, on tegelikult kusagi olemas.) Kokkuvõttes mõjus kogu äärmuslikke usugruppe defineeriv peatükk täiesti tautoloogiliselt. Puudus küll lause "äärmuslikke usugruppe defineerib äärmuslikkus", aga oli olemas lause "äärmuslikke usugruppe defineerib kummalisus", mis ei jää esimesest eriti kaugele. Tekkis tunne, et sääraseid eksitavaid arusaami on võinud sisaldada ka eelnevad peatükid, mille mõistmisel on nõrkade psühholoogiaalaste teadmiste tõttu jäänud mul lihtsalt puudu kriitilisest vaatest.
December 12, 2017
4.5. Väga huvitav ja kergesti loetav õpik. Nautisin selle lugemist.
Puudutab muuseas ka selliseid huvitavaid teemasid nagu müstilised kogemused ja äärmusgrupid.
Puudutab muuseas ka selliseid huvitavaid teemasid nagu müstilised kogemused ja äärmusgrupid.
Displaying 1 - 2 of 2 reviews