Mõnus lugemine. Võgotski on suutnud väga hästi tabada ära detailid, millest loovus tuleneb, miks see on oluline, mida see sisaldab. Tema võime märgata seoseid asjade vahel on põhjus, miks ta töid tasub lugeda.
Mu lemmik mõte raamatust:
"Kui keskkond ei sea inimese ette uusi ülesandeid, kui tema tavalised ja pärilikud reaktsioonid on ümbritseva maailmaga tasakaalus, siis pole ka põhjust loovuse tekkeks. /--/ [L]oovuse aluseks [on] alati kohanematus, sellest tekkivad vajadused, püüdlused või soovid."