What do you think?
Rate this book
Hingelinnu saaga #3
Hõberebane
Romantiline ulmepõnevik „Hõberebane“ on „Hingelinnu saaga“ triloogia viimane osa, milles jõuab lõpule noore tütarlapse Säde Oja kangelaslik teekond tavalisest inimesest Viimase Hingelinnuni. Säde on lõpuks pühitsetud Eesti Eriliste Eriüksuse agendiks ja koos oma partneri, hundimoonduja Susiga, peab ta taga ajama müstiliste ja eluohtlike helendavate kapslite jälgi, mis annavad nende tarbijale hetkeks erilised võimed ja mis ohustavad tervet riiki.
Samal ajal hakkab Marimetsa kliinikust vargsi levima uus mõistatuslik haigusepuhang, mis röövib erilistelt nende võime ja ähvardab paisata kaosesse hapra tasakaalu, mille nimel Säde on kolm aastat võidelnud. Kui saatuseniidid lõpuks kokku põimuvad, peab ta mängu panema kogu oma jõu ja meelekindluse, et päästa need, keda ta armastab, pidades samal ajal meeles, mille nimel tema vaarisa Evald Oja oma elu ohverdas. Vanad suhted purunevad ja uued tekivad ning usaldada ei saa mitte kedagi.
Samal ajal hakkab Marimetsa kliinikust vargsi levima uus mõistatuslik haigusepuhang, mis röövib erilistelt nende võime ja ähvardab paisata kaosesse hapra tasakaalu, mille nimel Säde on kolm aastat võidelnud. Kui saatuseniidid lõpuks kokku põimuvad, peab ta mängu panema kogu oma jõu ja meelekindluse, et päästa need, keda ta armastab, pidades samal ajal meeles, mille nimel tema vaarisa Evald Oja oma elu ohverdas. Vanad suhted purunevad ja uued tekivad ning usaldada ei saa mitte kedagi.
- GenresYoung AdultFantasy
476 pages, Paperback
Published January 1, 2023
1 person is currently reading
20 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 9 of 9 reviews
September 30, 2023
"Hõberebasega" jõuab Berit Sootaki "Hingelinnu saaga" ehk kodumaine X-meeste lugu lõpule. Mirtelist sai Säde, Sädest Viimane Hingelind ja Viimasest Hingelinnust ... . Seda ma muidugi öelda enam ei saa. Lugejal tuleb endal taas ette võtta tee Veriorale ja Marimetsa, kuid soovitan läbi hüpata ka Musta Marduse nimelisest kõrtsist Tartus. Kuid olge valmis, et viimase ukselt saadetakse teid pikema jututa tagasi. Kõik pole lihtsalt piisavalt "erilised", et sisse pääseda.
Sarja kolmandaks osaks on autoril juba oma maailm loodud ja seal kehtivad reeglid paika pandud. Nõnda jääbki viimase raamatu ülesandeks lugejale võimalikult põnevat lugu pakkuda. Sellega saab "Hõberebane" ka üldjoontes hakkama. Kindlasti aitab siinjuures väga kaasa tegelaskonna, tegevusaja- ja ruumi kontsentreeritus.
Muidugi on lisaks pealiinile (Marimetsa kliinikust levima hakanud uus haigus, mis röövib erilistelt nende võimed) ka mitu olulist kõrvaliini (narkokaubandus, suhtedraamad, Säde vaimne tervis), kuid see kõik on lugedes hallatav. Kordagi ei pidanud hakkama lehti lappama või endale meelde tuletama, et kes see tegelane nüüd oli või mis nad nüüd sinna Elvasse ära kaotasid. Lisaks tahaks ära märkida vaimukalt lahti kirjutatud Säde ja Susi vahelise partnerluse Eesti Eriliste Eriüksuse noorte agentidena. Kui Säde-Kauri-Kiili liin täitis noorteromaanidele vajalikku armukolmnurga ülesannet, siis Säde ja Susi omavaheline lõõpimine ja seltsimehelikkus tõi kohati üpris tumedatesse toonidesse kiskuvasse loosse ka paraja annuse huumorit.
Tuleb tõdeda, et "Hingelinnu saagaga" jäin kokkuvõttes üpris rahule. Muidugi on sarjal omad kitsaskohad ja mitmed noorele autorile tüüpilised konarused (näiteks soov korraga kõik ühtede kaante vahele ära mahutada). Üldiselt ma (kohati väga) noorte eesti autorite poolt kirjutatud ning noortele suunatud ulmesarjade puhul esimesest osast kaugemale ei jõuagi. Nende keskmisest tasemest kõrgub "Hingelinnu saaga" ikka mäekõrguselt üle. Nii loodangi, et Säde ja teiste eriliste lugu ei jää viimaseks Berit Sootaki jutustatud looks (mis eelmainitud sarnaste autorite puhul üldiselt juhtub), vaid mu raamaturiiulisse jõuab tulevikus veel mõnigi teine sama autorinime kandev raamat.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
Sarja kolmandaks osaks on autoril juba oma maailm loodud ja seal kehtivad reeglid paika pandud. Nõnda jääbki viimase raamatu ülesandeks lugejale võimalikult põnevat lugu pakkuda. Sellega saab "Hõberebane" ka üldjoontes hakkama. Kindlasti aitab siinjuures väga kaasa tegelaskonna, tegevusaja- ja ruumi kontsentreeritus.
Muidugi on lisaks pealiinile (Marimetsa kliinikust levima hakanud uus haigus, mis röövib erilistelt nende võimed) ka mitu olulist kõrvaliini (narkokaubandus, suhtedraamad, Säde vaimne tervis), kuid see kõik on lugedes hallatav. Kordagi ei pidanud hakkama lehti lappama või endale meelde tuletama, et kes see tegelane nüüd oli või mis nad nüüd sinna Elvasse ära kaotasid. Lisaks tahaks ära märkida vaimukalt lahti kirjutatud Säde ja Susi vahelise partnerluse Eesti Eriliste Eriüksuse noorte agentidena. Kui Säde-Kauri-Kiili liin täitis noorteromaanidele vajalikku armukolmnurga ülesannet, siis Säde ja Susi omavaheline lõõpimine ja seltsimehelikkus tõi kohati üpris tumedatesse toonidesse kiskuvasse loosse ka paraja annuse huumorit.
Tuleb tõdeda, et "Hingelinnu saagaga" jäin kokkuvõttes üpris rahule. Muidugi on sarjal omad kitsaskohad ja mitmed noorele autorile tüüpilised konarused (näiteks soov korraga kõik ühtede kaante vahele ära mahutada). Üldiselt ma (kohati väga) noorte eesti autorite poolt kirjutatud ning noortele suunatud ulmesarjade puhul esimesest osast kaugemale ei jõuagi. Nende keskmisest tasemest kõrgub "Hingelinnu saaga" ikka mäekõrguselt üle. Nii loodangi, et Säde ja teiste eriliste lugu ei jää viimaseks Berit Sootaki jutustatud looks (mis eelmainitud sarnaste autorite puhul üldiselt juhtub), vaid mu raamaturiiulisse jõuab tulevikus veel mõnigi teine sama autorinime kandev raamat.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
October 30, 2023
Hingelinnu saaga kolmas raamat viib Säde veel sügavamale hingedemaailma samas, kui mõned kahtlased tegelased hoiavad teda veel kahe jalaga maa peal. On draamat, on võimeid, on paha, on head. Ja on ootamatu hõberebane ja üks põrgukoer...
Sel korral pisarat silmanurka või põsele ei tule. Eelnevate osadega on ootused küll üles keritud. Ma nii nautisin, et autori huumor ning kirjutusviis oli muutunud täiskasvanulikumaks. Samas jääb saaga lõpplahendus segaseks ja seega ma ei suudagi teha otsust, kas see lugu mulle meeldib või mitte. Jõudsin järeldusele, et viimases osas hakkas peategelane mulle täiesti vastu, kuna on muutunud rumalaks ning ülbeks. Samas sündmuste käik hoiab põnevust ülal.
Ma ei kihutaks praegu sarja uuesti lugema, kuid raamatu lõpetanuna panen selle kinni ja lähen loen mõningaid teisi arvustusi. Ehk suudan nii sellest raamatust selgema pildi saada.
Sel korral pisarat silmanurka või põsele ei tule. Eelnevate osadega on ootused küll üles keritud. Ma nii nautisin, et autori huumor ning kirjutusviis oli muutunud täiskasvanulikumaks. Samas jääb saaga lõpplahendus segaseks ja seega ma ei suudagi teha otsust, kas see lugu mulle meeldib või mitte. Jõudsin järeldusele, et viimases osas hakkas peategelane mulle täiesti vastu, kuna on muutunud rumalaks ning ülbeks. Samas sündmuste käik hoiab põnevust ülal.
Ma ei kihutaks praegu sarja uuesti lugema, kuid raamatu lõpetanuna panen selle kinni ja lähen loen mõningaid teisi arvustusi. Ehk suudan nii sellest raamatust selgema pildi saada.
January 7, 2024
Kui ma alustasin 4-5 aastat tagasi “Hingelinnu sarjaga”, siis võrreldes “Hõberebasega” on eelnevad raamatud õhemad ja niiöelda kergema tekstiga. Arengut on näha, kuhu Sootak jõudnud on. Kokkuvõtteks ütleks, et ülimalt põnev, ootusi ja ehmatusi täis teos. Sobib kõigile, kes usuvad müüte ja legende.
Lõpp on ootamatu ja Säde tegelaskuju on saanud vahepeal täiskasvanulikumaks.
Lisan, et võibolla ootaks ka natuke rohkem meeldetuletusi eelmistest teostest, sest nende avaldamise vahel on paar aastat ja lugejal võib meelest minna, mis eelmistes raamatutes toimus.
Kiidan ja soovitan teistelegi🤍
Lõpp on ootamatu ja Säde tegelaskuju on saanud vahepeal täiskasvanulikumaks.
Lisan, et võibolla ootaks ka natuke rohkem meeldetuletusi eelmistest teostest, sest nende avaldamise vahel on paar aastat ja lugejal võib meelest minna, mis eelmistes raamatutes toimus.
Kiidan ja soovitan teistelegi🤍
October 8, 2023
Saaga lõpp toob küll mõningaid väga huvitavaid arenguid ja sõlmib omajagu lahtiseid otsi kokku, kuid samas puudub lool justkui selge sihtmärk ja selle asemel on paras hulk ballasti lisatud (raamat on 2x paksem kui eelmised osad). Ma saan aru, et ajaliiniga mängimine on tore ja popularne, aga raamatu esimese stseeni välja kangutamine lineaarsest asjade järjestusest ei anna loole mitte midagi juurde.
June 17, 2024
Lemmik Raamatusari Terves maailmas❤️ Nutsin raamatu lõpus😭
Read
May 31, 2025DNF (ca 50% peal)
ma kuidagi üldse ei suutnud sisse saada ega suhestuda enam karakteritega.
esimesed kaks raamatut olid nii noortekad-whimsical-magical ja justkui asetsesid "maagiakoolis". mulle niiiimeeldisid esimesed kaks aga jahm siin mega suur time jump ja ei suutnud.
sõber rääkis lõpu ära. midagi sellist eeldasin, aga päris ära ei arvanud.
(nüüd spoiler:)
ma suht teadsin, et Säde ja Kaur ei ole happy end game, aga ma ei oleks osanud oodata et Säde sureb yolo 🫠 ja veel eriti koos Kiiliga!!! whaaat
aga ja tglt everything makes sense ja sõpradega istusime maha ja arutasime ja kõik mega loogiline ja ilusti kokku tõmmatud aga mdea kuidagi meh. also kas see tähendab, et Kaur ka sureb üsna pea? (sest meie mäletamist mööda mainis Kaur Sädele esimeses kahes raamatus, et lehelind ei saa ilma hingelinnuta elada?!?!?!?! oleme veidi skeptilised oma mälu suhtes haha)
also kui Säde poleks Kiilile sõrmust andnud, kas siis Säde oleks teinud enesetapu? 🙃 girl...
ma kuidagi üldse ei suutnud sisse saada ega suhestuda enam karakteritega.
esimesed kaks raamatut olid nii noortekad-whimsical-magical ja justkui asetsesid "maagiakoolis". mulle niiiimeeldisid esimesed kaks aga jahm siin mega suur time jump ja ei suutnud.
sõber rääkis lõpu ära. midagi sellist eeldasin, aga päris ära ei arvanud.
(nüüd spoiler:)
ma suht teadsin, et Säde ja Kaur ei ole happy end game, aga ma ei oleks osanud oodata et Säde sureb yolo 🫠 ja veel eriti koos Kiiliga!!! whaaat
aga ja tglt everything makes sense ja sõpradega istusime maha ja arutasime ja kõik mega loogiline ja ilusti kokku tõmmatud aga mdea kuidagi meh. also kas see tähendab, et Kaur ka sureb üsna pea? (sest meie mäletamist mööda mainis Kaur Sädele esimeses kahes raamatus, et lehelind ei saa ilma hingelinnuta elada?!?!?!?! oleme veidi skeptilised oma mälu suhtes haha)
also kui Säde poleks Kiilile sõrmust andnud, kas siis Säde oleks teinud enesetapu? 🙃 girl...
October 27, 2023
Noortekirjanduse fantaasiatriloogia viimane osa. Tegin selle vea, et hakkasin lugema vahetult enne reisile minekut ega jõudnud lugeda rohkem kui pool. Tõeline nuhtlus, topi või reisikotti kaasa. Õnneks siiski kaine mõistus võitis ja tegelased ootasid mind kenasti ka pärast koju jõudmist. Endiselt arvan, et noortele võiks see teos kenasti sobida, sest sisaldab tegelikult kõike - põnevust, fantaasiamaailma, romantikat ja ka inimsoole igiomaseid muresid ja probleeme. Kuigi mulle tavaliselt sellised fantaasiakastmes lood väga peale ei lähe, siis seda lugesin mõnuga. Vaimustusest nüüd just ei kriiska, kuid põnev lugemine ta igatahes oli.
Displaying 1 - 9 of 9 reviews