Jaschka ja Janne

by Siegfried von Vegesack, Silva Lilleorg (Translator), Lauri Eesmaa (Editor)

„Balti tragöödia“ autor Siegfried von Vegesack (1888–1974), baltisaksa aadlivõsu, õppis 1907.–1912. aastal Tartu ülikoolis ning elas korporatsioon Livonia liikmena lõbusat tudengielu. Küpses eas pöördub ta tagasi selle kadunud maailma juurde ning visandab „Jaschka ja Janne“, jutustades üliõpilaste tegemistest teravalt saksa Dorpatiks ja eesti Tartuks jagunenud linnas, kus tärkab baltisaksa tudengi Jaschka ja eesti õmblejanna Janne keelatud armastus.

Professor Liina Lukas märgib oma saatesõnas, et nii rõõmsameelselt kui siin jutustuses pole pärast koloniaalajastu lõppu koloniaalajastu pärandiga toime tuldud mitte üheski teises Balti kirjandusteoses.

Genres: German Literature

64 pages, Paperback

Published September 1, 2023

Reviews

[Mae Lender · Rating 5 out of 5]

Oh, vahelduseks üks šarmantne tekstike, napivõitu küll, ent siiski nauding. Sellest on kõikjal juba nii palju juttu olnud, et ega suurt midagi lisada olegi. 

Tegevus kenasti Tartus toimumas, koguni kahel pool jõge - prassiv ja ülemeelik tudengielu ühel pool ja veidi patusem ja, päevavalges näiliselt, põlatum üle Emajõe. Loo teljeks ilus armastuslugu - klassika! -, sekka livonuste tegemisi ja mõned humoorikad vahejuhtumid.

Kui muidu ka ei tahaks sa seda lugeda, siis loe kasvõi kauni keele pärast.

[Rasmus Made · Rating 4 out of 5]

Ei hakka neid korporante vist kunagi päriselt mõistma

[Karmen-Eliise · Rating 5 out of 5]

Ütlemata lõbus lugemine!

[Ingrid · Rating 4 out of 5]

Baltisaksa korporandid Tartu peal möödund sajandi alguses. Ühest küljest tundus, et neil oli päris lõbus, aga see lõbusus pidi ikka üsna rangeid reegleid järgima ja küsimus "mida nad sinust/minust/meist/üleüldse niimoodi küll arvavad!?" oli kogu aeg väga õhus ja ka arutlusel. Ja kui juba selline küsimus, siis kindlasti on jama ja külareeglitele sa jalgu jääd ja varitseb pidev oht saada kuskilt välja visatud. Samas tuttavatele vanainimestele mõeldes, kes tollal juba peaaegu sündinud olid, oli see natuke tuttav atmosfäär. Huvitav lugemine igal juhul.

[Geret · Rating 3 out of 5]

“Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus.” (13)

[Karmen · Rating 5 out of 5]

Suurepärane kaaslane bussi, teel justnimelt Tartusse.

[Camilla · Rating 5 out of 5]

Baltisaksa üliõpilaslood on mu nõrk külg

[Linda Freienthal]

Huvitav lugemine korporandile, kuigi uusi liikmeid küll juurde ei meelita :D

[Liine · Rating 5 out of 5]

Kõnetavaid hetki teoses oli mitmeid, aga vanus ja hetkel aktuaalne eluetapp tingib ikka pilgu tudengipõlve kujutamisele, see on paratamatu. Vegesacki arutlus selle üle, mida 20. sajandi esimesel kümnendil üks ülikooliharidus ka tegelikult väärt oli ja mida seal tehti, pakkus muhelemismomenti. Irooniliselt jutustab teose lüüriline mina: “Ainult et “tudeerimine” on selle jaoks, millega enamik tudengeid, vähemalt värvikandjaid, tol aja Tartus tegeles, veidi julge väljend.” ja “Nõnda ei olnud toonases venestatud ülikooliga Tartus niiväga tähtsad ülikooliõpingud - need tehti enamasti järele Leipzigis, Berliinis, Münchenis või Heidelbergis. Olulised olid seevastu korporatsioonielu, aukoodeks ja kommaan ning - eelkõige värvitekkel, ilma milleta ei võetud majoraadihärratki maal päris tõsiselt.” (lk 8). Arusaadavalt oli üheks Tartu Ülikooli hariduse kvaliteedi küsimärgiks selle ideoloogiline laetus. Teisalt kumab läbi tüüpiline lapsepõlve pikendamise troop, mida heidetakse ette ka raamatu tegevusajast 100 aastat hiljem nii palju, et valitsus sellega tegelemiseks uusi meetmeid tarvitusele peab võtma.

Jaschkas rullus loo edenedes üha rohkem lahti mütoloogiline puer aeternus ehk igavene laps, kelles võivad paljud 20+ vanuses noored ära tunda enese või kellegi enda ümber ka praegu. Tõsi, teooria kohaselt elab “Peeter Paani sündroomiga” pikendatud lapsepõlves kartusest võtta vastutust ning hirmust valida valesti, niiet lihtsam on mitte valida ja toita oma lõputut kasutamata potentsiaali. Jaschkat tõukas sedaviisi elule tema ambitsioonitus ning mugavus: “Juba paljud olid end Tartus laostanud ega olnud leidnud enam teed tagasi korralikku ellu. Jaschkalgi oli see oht. Ta ei saanud ju igavesti tudengiks jääda ega majoraadihärrana sellist hullumeelset elu jätkata.” Seda sama arvas ka Janne, öeldes: “Kogu õnnetus on selles, et Jaschka ei ole veel kunagi pidanud töötama ega tea ka seepärast, mis töö on. Ja siin Tartus ei õpi ta seda küll kunagi!” (lk 50)

[Kitty · Rating 4 out of 5]

see 20. sajandi alguse Tartu baltisakslaste korporandielu tundus päris meeleolukas. ma küll väga sarnaseid lugusid olen varem ka lugenud, aga eks ma olengi baltisakslasi ohjeldamatult lugenud viimastel aastatel ja ega neid nii palju ka ei olnud, pididki samadel pidudel käima.

armastuslugu siia juurde, noh... mul oli hea meel, et noored inimesed niiviisi teineteist leidsid ja kõik oligi nii ilus, nagu loodetud. elaksid vast siiamaani õnnelikult, kui masilmasõdu peale poleks tulnud.

[Karu · Rating 3 out of 5]

Tore lühike lugu Tartust enne esimest maailma sõda, kus baltisakslased olid kõrgemal kui eestlased. Lugu armastusest on hästi sisse sulatatud seletustega ülikoolis toimuvaga. Soovitan, kui natukenegi teema huvitab. Ja kui üldse ei huvita, siis ikka soovitan. Mul tõi huvi sisse edasi sarnase teemaga/sama ajastu raamatuid lugeda.

[Piret · Rating 5 out of 5]

“Kuid Jaschka vaatas muretult mööda kõigest sellest, mis oli meile, livonustele, püha. Ta tegi seda alguses kapriisist, ülemeelikusest, siis trotsist ja kangekaelsusest ning lõpuks aina kasvava kire pärast, mis teda täielikult valdas. Janne ei olnud tema jaoks ainult “vahekord”: ta armastas teda tõepoolest. Ja see armastus oli nii tugev, et ületas kõiki tolle aja takistusi ja eelarvamusi.”

[Marie]

"Janne ütleb alati seda, mida mõtleb, ja ta mõtleb alati õigesti. Kõik teised - eelkõige armsad sugulased - mõtlevad ainult enda peale ja igaüks tahab minult midagi. Janne on ainuke inimene, kes ei taha minult midagi, sest ta tõesti armastab mind. Saan teda alati usaldada ja seepärast on mul teda vaja ja ma ei saa ilma temata elada!"

[Anni · Rating 5 out of 5]

Hoogne ja meeleolukas lugu, mis liigutab ja oma südamlikkuses ja lihtsuses. Olles lugu Eesti baltisaksa ajast, ärgitab mõtlema ka tollele ajale ja mõlema rahva elulugudele, mis kulgesid paralleelselt ja põimunult.

[Grittel · Rating 3 out of 5]

nii armas lugemine tallinn-tartu bussil!

[Külli · Rating 5 out of 5]

Lustlik tudengielu enne Ilmasõda Tartus, armastus esimesest pilgust ja ajaloo halastamatu kulg

[Leelo · Rating 4 out of 5]

hea teada, et 21saj tartu on sama kui 20saj tartu, ainult natuke kõlvatum

[hioras]

et siis selline oli korporantlik elu omal ajal Tartus... ja isegi need kirjutatud ja kirjutamata reeglid ei hoia tagasi üht tõelist armastust

[Aimi Tedresalu · Rating 4 out of 5]

Lugemine vana Tartu ja kadunud baltisaksa maailma austajatele. Kuigi teose kese võiks olla armastuslugu, tõuseb rohkem esile just miljöö ja ajale iseloomulike piirangute trotsimine.

[Tanel Vari · Rating 4 out of 5]

Väga nunnu romantiline armastuslugu. Õnneliku ja traagilise lõpuga. Naiivne muidugi ka. Lugesin aga peamiselt Tartu üliõpilasriigi vaibi pärast.

[Hele Israel · Rating 4 out of 5]

Ehe, aga samas veidi uskumatu lugu.