Ahto Levi „Halli Hundi päevik“ on autobiograafiline jutustus, milles ta kirjutab avameelselt oma kriminaalsest minevikust ja teekonnast ausa elu poole. 13-aastase poisikesena põgeneb autor 1944. aastal okupeeritud Eestist Saksamaale, kus loodetud seikluste asemel leiab ta end keset sõjakoledusi. Elanud mõned aastad võõrsil, otsustab Levi kodumaale tagasi tulla, kuid on sunnitud end siin uue, Nõukogude võimu eest varjama. Puutudes kokku nii metsavendade kui varaste maailmaga, satub ta kuritegelikule teele. Korduvalt vangistatud ning mitmel korral põgeneda üritanud mehe elu on karm ja katsumusterohke, kuid vaatamata sellele ei kaota ta usku headusesse ja loodab saada paremaks inimeseks. Esmakordselt 1968. aastal ilmunud „Halli Hundi päevik“ saavutas omal ajal suure populaarsuse. Raamat on tõlgitud 16 keelde, teose põhjal on valminud film „Tagasipöördumine ellu“ (1972).
Nõukogude ajal esimest korda seda raamatut lugedes ei saanud aru kuidas raamat tsensuurist läbi lasti. Siis oli “kodanlikku” aega ja okupatsiooni esikümnendeid kirjeldavaid raamatuid ülivähe. Kõik mis toimus enne meie põlvkonna sündi, oli sügavale maetud. Kes oli leegionär? Mis mehed olid metsavennad? Mis värk seal pealesõjaaegsel Saksamaal toimus? Mis on vargaseadused? Tilkhaaval imbus arusaamist vanavanematelt, eestiaegsetest keelatud raamatutest ja sõpradelt.
Teist korda lugedes tundub Hall Hunt sümpaatselt otsekohene. Julmade detailideni otsekohene. Ilma ennast ja tegusid õigustamata. Lugedes elasin läbi tunded, mida arvasin juba ununenud olevad - kogu selle nõukogude aja närususe, viletsuse, äraandlikkuse, vaesuse, mustuse, väljapääsmatuse, hirmu ja kriminaalse õhustiku. Vaatamata sellele hea raamat, lobe lugeda, rikas ajaloolistest detailidest.
Sāku lasīt grāmatu, jo likās, ka stāsts būs par pirātiem, bet šī sižeta līnija ilga tikai vienu nodaļu.
Savā ziņā šajā grāmatā ir romantizēti padomju laiki. Sižets līnija sākas 1943. gadā un beidzas 1963.
Sižeta sākas Sāremu salās, tad varonis nonāk Vācijā, un pēc tam atgriežas Igaunijā. Varonis atrodas dažādās vidēs - mežā, kara zonā, slimnīcā, bārā, cietumā utt.
Notikumi tiek aprakstīti piedzīvojumu formātā. Savukārt skatījums uz piedzīvoto galvenajam varonim mainās grāmatas laikā. Notikumos ir fantāzijas un realitātes elementi.
Šī noteikti nav sliktākā padomju laiku tematikas grāmata. Vides maiņa palīdz noturēt ieinteresētību sižeta līnijai.