Maailmas on kultuuriruume, kus 75-aastaseks saavalt inimeselt oodatakse oma mälestuste kirjapanemist. Siim Kallas järgib seda traditsiooni. Ja teeb seda suurepäraselt. See raamat räägib Siim Kallasest alates sellest kui ta sündis kuni tänaseni. Läbi tema silmade ja mälestuste saab lugeja kaasa elada Eesti ja paljuski kogu maailma arengutele. See on põnev lugemine, sest Siim Kallas on kogu oma teadliku elu olnud mitte ainult tähelepanelik kõrvaltvaataja, vaid ka väga aktiivne kaasalööja. Suur osa tema elust on möödunud Eesti jaoks väga pöördelistel aegadel. Eesti lähiajalugu ja olevik näeksid kindlasti välja teistsugused, kui poleks olnud Siim Kallast. Kõik me teame Siimu – kas mälumängija, uute ideede autorina, majandustegelase või poliitikuna. Ise peab Siim oma kõige suuremaks väärtuseks perekonda. Kallaste perekond hoiab kokku ja seda kokkuhoidmist on raske mitte tajuda ka seda raamatut lugedes. Austus ja armastus oma vanemate, abikaasa Kristi, laste ja laste-laste vastu kumab läbi igalt leheküljelt. See teebki selle raamatu eriti põnevaks, kuna lugeja ees rullub lahti lisaks ühe avaliku elu tegelase toimetamistele ka tema väga isiklik elu. See raamat pakub naudingut poliitikagurmaanidele ning on kohustuslik lugemine kõigile lähi-ajaloo huvilistele.
Siim Kallase elust tema enda sõnadega, mis kohati annavad hästi napid laused. Kirjastiil optimeeritud ja visandlik. Suure pildi ja muljete mõttesse huvitav. Tipptasemel proosa see küll ei ole. Raamatu alguse pool oli huvitav(am), sest Kallase pere ja lapsepõlve tausta teadsin vähem, ka töö kirjeldus Euroopa Komisjonis omamoodi huvitav.
Kui ma kunagi ärikorraldust õppisin (ei oleks pidanud oma aega selle peale kulutama, aga samas oli veidi huvitav ka), siis uurisin just Siim Kallase eeskujul Milton Friedman’i majandusteooriat. Tänaseks ei mäleta ma sellest praktiliselt midagi 🙂. Päris hästi kirjutatud raamat, kuigi mina ise oleks veidike mahlakamat stiili rohkem nautinud. Aga kui see on Siim Kallase stiil, siis nii on ja ise ma ju selle raamatu lugemiseks valisin.