Mälestusi Leninist ja Rasputinist

by Teffi, Ilona Martson (Translator), Katrin Kern (Editor)

Teffi (kodanikunimega Nadežda Lohvitskaja) oli XX sajandi alguse Vene humorist ja näitekirjanik. Nii on ka nendes mälestuses nii kurikuulsaid tegelasi kui Lenin ja Rasputin esitatud pigem läbi huumoriprisma, olgugi tõsiseid teemasid käsitledes. Hilisemate sündmuste valguses omandavad tema kirjeldatud olud ja inimesed kahtlemata süngema varjundi, kuid suure pildi paremaks mõistmiseks annavad oma panuse ka need terava pilgu ja keele abil kirja pandud väikesed vinjetid.

Tõlkija Ilona Martsoni saatesõnast leiab lisateavet nii Teffi kui ka nende mälestuste tausta kohta.

Genres: Russia

60 pages, Paperback

Published October 1, 2023

About the author

Teffi (Тэффи) was a Russian humorist writer. Teffi is a pseudonym. Her real name was Nadezhda Alexandrovna Lokhvitskaya (Надежда Александровна Лoхвицкая); after her marriage Buchinskaya (Бучинская). Together with Arkady Averchenko she was one of the most prominent authors of the Satiricon magazine.

Reviews

[Kitty · Rating 4 out of 5]

see raamat oleks küll võinud vabalt pikem ka olla, väga nauditav lugemine. nagu pealkiri lubab, on siin kaks mälestuskildu, üks sellest, kuidas Teffi (kirjanik ja humorist) puutus kokku 1905. aastal Leniniga, ja teine kümmekond aastat hilisemast ajast ja Rasputinist.

mõnusalt kirjutatud, mõnusalt tõlgitud, ma ikka alailma muigasin.

nagu arvata võib, siis kumbagi härrat ei heroiseerita, Rasputin on selline Igor Mangi masti mees ja Lenin lihtsalt kole ja igav.

vaatan, et nüüd on Teffi "Šampanja teetassidest" ka Ilona Martsoni tõlkes mu jaoks saadavale tulnud ja selle tahaks küll üle lugeda (eelmine kord lugesin inglise keeles ja jäin kahtlustama, et osa mõtteid läks seal kaduma), eriti kuna mul on ühes teises raamatus parajasti just 1919. aasta Venemaa jälle käsil...

[Märten Hallismaa · Rating 4 out of 5]

Enamus vene müstilisi suurkujusid olid lihtsalt higised sellid!

[Mae Lender · Rating 4 out of 5]

Rasputini lugu oli ehedam, Lenin veidi vähem.
Ja vähe, väga vähe oli seda, ei saanud veel lugemislihaseid soojakski.

[Kaarel Aadli · Rating 4 out of 5]

alustasin lugemist eelmisel aastal mingi kolm korda ja mingi täiesti sõnulseletamatul põhjusel ei läinud käima. lihtsalt ei läinud. ja siis eile õhtul lugesin korraga läbi nagu lupsti ja väga meeldiv oli. ehk nende õhukeste teostega (mf 59 lehekülge) on vahepeal raskemgi kui paksukestega, teate. aga mingite legendaarsete-müstiliste-müütiliste inimeste kohta, nagu Lenin ja Rasputin, on alati ikka kuidagi imelik-naljakas lugeda. tahaks öelda, et “ei ega neid ju PÄRISELT ikkagi ei olnud olemas”. seega on lõunalauas Rasputini kõrval istumisest ja tema puudutustest täiesti batshit-kreisi lugeda. oh seda meie “armasmiist” küll. still serving!

[Liis Reemann-Aints]

“Lenin tagus väga asjalikult rasket vasarat vastu kõige pimedamat hingesoppi, kus peituvad ahnus, tigedus ja julmus. … Igaüks oli hea seni, kuni temast tõusis kasu parteile. Aga kui kasu polnud - käigu kuradile. Aga kui teeb kahju või on lihtsalt ebamugav, siis sihukesele võib ka otsa peale teha. … Ta nähtavasti käsitles ka ennast mitte inimese, vaid oma idee teenrina. Need kirglikud maniakid on väga hirmsad.”

***

“Rasputin kirjutas suurte pingutustega, oli vähese kirjaoskusega. Meie pool maal kirjutas sedasi metsavaht, kes vastutas kevadise palgiparvetuse eest ja püüdis salakütte.”

“Rasputin viipas sõrmega kohale laua teises otsas istunud noormehe.
“Armasmiis! Kanna seie need minu salmidega lehed, mille te eila massinasse toksisite.””

[Triin Hunt · Rating 5 out of 5]

Ajalugu hoopis teistsuguses vormis kui õpikus, muuseumis või dokumentaalfilmis.
Mõnus oli lugeda, et selge mõistusega intelligentne naine suutis läbi näha Rasputini müstilisest mõjuvõimust, mis nii paljudel katuse minema viis.

[Tiiu · Rating 4 out of 5]

Teffi "Šampanja teetassidest" oli küllaga huvitavam ja mahlasem, aga oma tera leiab ka siit.

Rasputin: "Põletavad ära? Las siis põletavad. Ainult ühest ei saa nad aru: kui nad tapavad minu, on ka Venemaaga lõpp."

Loodetavasti

[Heino Viik · Rating 5 out of 5]

Ladus ja keeleliselt nauditav lugemine. Kuna nii, siis ilmsesti suurepärases tõlkes.

[Arno Ruusalepp · Rating 5 out of 5]

Teistmoodi vaade ajaloolistele isikutele.

[Lauri Laanisto · Rating 4 out of 5]

Laias laastus kaks pikemat ajalehelugu, üks Leninist ja teine Rasputinist. Kelle mõlemaga ta väga põgusalt kokku puutus. Raamatu järelsõnas on umbes selline jutt, et kuna Lenini mälestused pani Teffi kirja alles elu lõpupoole, aga Rasputuni omad üsna vahetult pärast temaga kohtumist, siis esimesed ei ole nii detailirohked ja sügavad kui teised. Aga mulle just tundus Lenini-jutt palju tuumakam, palju enam Lenini ja laiemalt bolševismi olemust mõistev, kui meenutused Rasputinist. Nojah, Rasputin oli lihtsalt kiimane külamees, kes, nagu ilmneb, üsna ühe ja sama trikiga püüdis aadlipreilisid ära sebida. See nö tegelik pilt Rasputinist mõjus umbes nagu nood artiklid, kus avaldatakse mingid kapo salalindistusted, kust ilmneb, et meie poliitiline ja äriline eliit suhtleb omavahel suhteliselt primitiivses keeles. Üllatusmoment on selline lihtne, ja mingeid lisakihistusi maailmale see ei anna. Pigem võtab ära.

Aga Leninist ja tema kaaskondlastest rääkides toob Teffi sisse nii mõnegi aspekti, mis kuidagi väga terviklikult aitavad kogu nõukasüsteemile, mitte vaid Leninile endale, anda juurde mingi lähtekoha, millelt on võimalik kõike seda ja neid paremini mõista. Võibolla on häda selles, et ma olen liiga palju Müstilist Venemaad kuulanud, ja sealgi mulle saated bolševikest meeldivad palju enam kui tsaarist jne. Näiteks märgib Teffi, et Lenin oli inimene, kelle jaoks ilu ei tähendanud midagi. Tal lihtsalt ei olnud mingit "soolikat" selle jaoks. See oli olematu suurus tema maailmas. Ja see mõte jäi mind kummitama - kuivõrd ilu eiramine, selle mittenägemine suunas seda süsteemi. Nende jaoks polnud oluline isegi mitte "mängu ilu", sest mingit häbi ju polnud. Mis on mõnes mõttes palju vulgaarprimitiivsem, kui need Rasputini kähisevad kõrvasosistused noortele tšikkidele, et te peate ilmtingimata homnepäev minu juurde tulema, ja kindlasti üksinda, ja ma ajan teist need deemonid ja muud asjad oma võlukepiga teist välja... Aga mõjub kuidagi sügavamalt, mõistmist juurde andvamalt.

Muide, kui guugeldada Leninit ja ilu, siis minu otsingutulemused viisid india homöpaadi ja iluarsti Aisa Lenini juurde. Maailm areneb - on ka ilumeelega Lenineid välja ilmunud. Ja too Lenini-nimeline jalutu Ecuadori president on ju suisa hedonist...

[Piret · Rating 5 out of 5]

“Tema sõbrad ei pannud mind eriti tähele ja rääkisid pigem omavahel mulle täiesti tundmatutest ja arusaamatutest asjadest. Mingitest kongressidest, resolutsioonidest, kooptatsioonidest. Tihti kordus sõna “kaljukindel”, tihti kiruti mingeid menševikke ja tihti tsiteeriti Engelsit, kes olevat öelnud, et linnatänavatel pole relvastatud võitlus võimalik. Nad kõik olid ilmselt omavahel väga suured sõbrad, sest kutsusid üksteist seltsimeesteks.”

[Triin Soom · Rating 2 out of 5]

Leninit ja Rasputinit ma muidugi tean, aga kogu see ülejäänud venelaste seltskond oli minu jaoks täiesti tundmatu, nii et seda imeõhukest raamatut oli äärmiselt tüütu ja igav lugeda. Samahästi võiks lugeda ükskõik kelle elulugu inimestest kellest sul aimugi ei ole. Lenini osa oli minu jaoks eriti igav, 10 aastat hiljem kirjutatud Rasputini osa natuke huvitavam, aga fakt on see, et teist Teffi raamatut ma küll ei soovi lugeda, kuigi olen mitu korda selle peale mõelnud.

[Aimi Tedresalu · Rating 4 out of 5]

60 leheküljele just palju ei mahuta, kuid 20. sajandi esimese poole Venemaa humoristi Teffi killukesed ja tähelepanekud kohtumistest kurikuulsa Lenini ja Rasputiniga on igati lugemist väärt. Rasputiniga kohtus ta küll vaid paar korda, kuid nendest kohtumistest kirjapandu annab kõnealusest isikust küllaltki ülevaatliku pildi. Kirjutatud on kõik mõnusalt "Vene hingega" ja hoolimata eriti Lenini tegevuse hilisemast tulemusest ei saanud lugedes muud kui vaikselt või siis veidi kõvemini itsitada.

[Merle]

Intrigeeriv

[Kaupo Lepasepp · Rating 4 out of 5]

Nauditav sissevaade kadunud aega ja kadunud inimeste eludesse. Lühike ja paeluv lugemine. Ka tõlkija kommentaar lisab head konteksti. Mõnus meelelahutus.

[Kati Mamo · Rating 5 out of 5]

Loe ja imesta! Ajalugu on ikka hoopis teistsugune. Ikka inimlikum.

[Tanel Vari · Rating 5 out of 5]

See oli üks tore ja lõbus lugemine. Ainult, et ... liiga lühike.

[Nele · Rating 5 out of 5]

Võrratu (enese)irooniaga kirja pandud ajastupeegeldus ja inimeste esitamine. Nauditav!

[Krista · Rating 4 out of 5]

Mälestus Leninist oli küllaltki pealiskaudne, aga see-eest irooniline ning naljakas. Kohtumine Rasputiniga oli etteaimatav. Raamat andis lühiülevaate Vene intellektuaalide elust 20. saj alguses.

[Ott Vaiknemets · Rating 4 out of 5]

Nagu mingi suurema asja tiiser, sunnib otsima, et mis ta veel sel teemal kirjutanud on.