Kummituste peatänav

by Jana Maasik, Urmas Viik (Illustrator), Eha Kõrge (Editor)

- Nomineeritud auhinnale: Tartu lastekirjanduse auhind 2024
- Hea noorteraamat 2024
- "5 kauneimat Eesti lasteraamatut" eripreemia 2024

Kaksikud Hugo ja Loona leiavad kaks nädalat pärast isa matuseid salapärase võtme, mis ajab kihevile kogu Tallinna vanalinna kummituste koorekihi. Veelgi keerulisemaks muudavad niigi raske olukorra Kummitusteuuringu Instituudi korrumpeerunud teaduri kahtlased tehingud. Kaksikuid ja võtit kaitsta püüdes on Vahepealsuse võtmevalvurid Aaria ja Magnus lakkamatult tegevuses. Hugot ja Loonat ootab ees keeruline ülesanne uurida välja, mis võtmega on tegu, ning leida värav, mille võti avab.

See fantaasiaseiklus viib lugeja teistsugusesse Tallinna. Linna, mille tänavatele on paigaldatud vaimudetektorid ning kus inimeste seas liiguvad kummitused, Vahepealsuse vahtkondlased ja võtmevalvurid.

Lastele ja noortele vanuses 11-15

Genres: Fantasy, Childrens

208 pages, Hardcover

Published October 1, 2023

About the author

Jana Maasik tuli kirjandusse 2012. aastal, kui tema debüütromaan võitis romaanivõistluse. Tänaseks on ta mitme romaani, laste- ja noorteraamatu autor. Ta on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas oli ta 2019. aastal Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat. Viimastel aastatel on ta rohkem kirjutanud keskmisele koolieale. Teda inspireerivad tema karakterid. Sageli on neil hea huumorimeel, keerulistesse olukordadesse sattudes toetuvad nad sõpradele ning oma nutikusele.

Jana Maasik is the author of several books for children and young adults. She became a writer in 2012 when her debut novel won a competition. Maasik has received several awards since then, including the 2019 Tartu Children’s Literature Award. Lately, she has focused on writing fantasy-rich thrillers for middle-school students. Maasik is inspired by her own characters, who are often witty and rely on their friends whenever they end up in tough situations.

Reviews

[Oskar · Rating 4 out of 5]

Ilmselt oleks "Kummituste peatänavat" veel parem olnud lugeda 2. novembri õhtul, kui mööda Eestimaad on ringi käimas tavapärasest suurem hulk hingi, kummitusi ja tondikesi, kuid oktoobrikuu lõpu pime ja tuuline sügisõhtu sobis samuti, et kohtuda mõnedega nende seast.

Jana Maasiku raamatu traagiline algus võib mõnd lugejat alguses ära kohutada (ehk isegi pigem mõne noore lugeja vanemat, kes eeldab, et lasteraamatutes me surma teemadel ei räägi), kuid loodan, et mitte nõnda palju, et raamat pooleli jätta. Tegelikult on surma, leina ja leppimise teemat autori poolt meisterlikult ja austusega kajastatud (sarnasel teemal tuleb meelde Triinu Laane veel noorematele lugejatele mõeldud raamat "Luukere Juhani juhtumised") ning annab, muidu väga seikluslikult ja hoogsalt kulgevale loole, vajalikku sügavust juurde.

Nõnda ongi "Kummituste peatänaval" olemas väga paljud heale lasteraamatule omased tunnused: põnev lugu, sümpaatsed tegelased, sügavam mõte, natuke õpetlikku sisu (Tallinna ajalugu, rahvapärimus) ja kaunis kujundus (minu arvates sobisid Urmas Viigi illustratsioonid antud raamatule suurepäraselt). Ma nuriseks ainult keelekasutuse kallal, mis minu arvates oli kohati sihtgrupile mõeldes liiga keeruline (näiteks sõna "makulatuur" küll nüüd kaheteistaastased ei kasuta). Kuid keelelist väljakutset on muidugi ka vaja! Kuidas muidu noore lugeja sõnavara areneks. Eks ikka häid raamatuid lugedes, mis kindlasti "Kummituste peatänav" ka on.


Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Dinnu Reads Books · Rating 3 out of 5]

Meenutab kodukootud Lockwood & Co lugu ja kuna tegemist on minu lemmiksarjaga, siis ma olen ekstra karm. 🙂
Illustratsioonid polnud minu masti ja ei meeldinud just ülearu palju. Lugu ise oli kohati raskesti mõistetav ning eriti ei meeldinud mulle, et Hugo ja Loona roll oli nii ebaoluliseks muudetud. Tegemist oli peategelastega, aga nad said seiklustest osa võtta võrdlemisi vähe. Leinateema oli hästi teostatud ja usutav. Kummitused olid samuti päris lahedad, nendega seonduvat taustsüsteemi oleks võinud veelgi rohkem avada. 😉
Üleüldiselt loetav raamat, aga oleks saanud olla parem, potentsiaali jagus. 🤔

[kadi · Rating 5 out of 5]

Valus ja ilus, hingekriipivalt kaasakiskuv ja meisterlik lugu armastusest, kaotusest ja ikkagi armastusest!

[Ilona · Rating 5 out of 5]

Mitu päeva mõtlesin, kuidas sellest raamatust kirjutada. Mu peas keerlesid erinevad mõtted. Mõtlesin sellele, millistes selle vanuserühma raamatutes on veel esinenud kombinatsioon kurbusest ja põnevusest. Meenus Astrid Lindgreni „Vennad Lõvisüdamed“ ja Patrick Nessi „Kui koletis kutsub“. Viimane hoidis küll vähem kinni põnevusega ja rohkem olukorra müstilisusega. Mõtlesin ka Jonathan Stroudi „Lockwood & Co“ peale. Mulle tundub, et autor tegi Lockwood & Co-le isegi paar vihjet. Siiski - kombinatsioon kurbusest, põnevusest ja fantaasiast pole minu arvates üldse väga tavaline.
Mulle väga meeldis, kuidas lähedase kaotuse teemat on käsitletud. Jana Maasik ei seleta, ta tõesti näitab. Lõpus, kui kaksikud rääkisid oma unenäost, leidsin end nutmast. Kui lugesin ka autori „Saateks“ kirjutatud mõtteid, loksus kõik kuidagi paika.
Väga hästi kirjutatud raamat. Kirjeldusi on nii palju kui parasjagu vaja ja enamasti kannab tegevust dialoog. Rütm on kiire seal, kus sisu seda nõuab, aeglasem seal, kui tegevus on aeglasem. Tegelaskujud on usutavad ja huvitavad. Mulle meeldib eriti Magnus.
Lisaks meeldib mulle see, kuidas see raamat mind kummitustest mõtlema paneb. Kummitused ei tekita mitte õudu, vaid nad on tavalised (või siis ebatavalised :) ) tegelased, koos oma puuduste ja tugevustega. Kui imbumine, hõljumine ja lendamine kõrvale jätta, on nad inimlikud ja enamasti sümpaatsed. Hirmutavad tegelased on ikkagi julmad inimesed – mitte kummitused.
Põnevate tegelaste ja sündmuste kõrval paelusid mind ka huvitavad faktid Tallinna ajaloo kohta. Sain suti targemaks.
Usun, et paljud kiidavad selle raamatu illustratsioone. Need ongi väga head. Kui vahel juhtub, et kunstnik armastab nii väga oma ideesid, et autori mõte jõuab raamatusse kuidagi poolikult, siis selle raamatu illustratsioonid toetavad teksti ja on eriti detailirikkad.
Minu meelest võiks sellest raamatust teha ka puhtalt koomiksiraamatu – võibolla ka filmi. Tegevustik on väga filmilik ja peaks olema huvitav nii poistele kui ka tüdrukutele.
Päris kindlasti üks minu lemmikraamatuid. Viis viiest.

[alex · Rating 4 out of 5]

Seikluslik lugu südamelähedastel Tallinna vanalinna tänavatel ja nii salapärast kui ka lapsepõlvemälestustest pakatavates käikudes (ausalt tekkis tung üle mitme aasta uuesti Kiek in de Köki külastada). Mulle väga meeldis kogu see süsteem kummituste ümber: mis tüüpideks nad jagunevad, kuidas nendega toime tulla, kuidas neid uuritakse. Eriti huvitav oli kummituste roll tänapäevases ühiskonnas, kus kummituste olemasolu on kinnitatud, samas ikkagi kohati kahtluse all, kuna neid ei nähta enam nii tihti. Loos on parajalt põnevust, aga ka õrnemaid hetki. Illustratsioonid on ägedad ja andsid loole palju juurde.

Loodetavasti saab tulevikus samas maailmas veel lugusid lugeda. Aitäh, Jana, raamatu eest!

[Triinu · Rating 4 out of 5]

Minu arvamuse raamatust leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...

[Dagne567 · Rating 5 out of 5]

Väga hea raamat varateismelistele ja teistelegi - parajalt põnev, tempokas, müstiline. Illustratsioonid, mis on omanäolised ja lisavad raamatule detaile. Täiskasvanud olid laste seiklustest eemaldatud usutaval viisil.
Natuke kahju, et väidetavad peategelased Hugo ja Loona olid tegelikult veidi teisejärgulised ja põhiline action kuulus hoopis Aariale (miks selline nimi?) ja Magnusele - aga nad olidki lahedad. Eriti Loona võiks rohkem välja arendada.

[Reelika Raimet · Rating 5 out of 5]

https://raamaturiiulike.wordpress.com...