What do you think?
Rate this book
Thinking Welsh: Signposts on the Road to Fluency
Thinking Welsh focuses on how common English words, phrases and constructions map onto Welsh, and highlights the key areas of difference and difficulty in these mapping operations. 150 English words and grammatical and communicative concepts are listed alphabetically, explained in clear and accessible language, and given ample exemplification to illustrate their meaning and use. All instances of mutation are marked with the usual typographic signs, and cross-references are given throughout to related entries. A list of essential grammatical terms and a Welsh index round off the manual. Thinking Welsh is a ground-breaking resource for post-beginner students wishing to explore lexical issues and master key syntactic structures as a way of attaining fluency of expression and comprehension in modern spoken and standard Welsh.
226 pages, Kindle Edition
Published November 29, 2023
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 of 1 review
July 31, 2026
vb tabas see raamat mind lihtsalt elus väga õigel hetkel, aga tahaks öelda, et üks parimaid keeleõpikuid, millega iial kohtunud olen. või ta isegi ei ole ju õpik, rohkem nagu... käsiraamat?
veidi eklektilisel moel käiakse siin läbi hulk konkreetseid sõnu (noh, a la "miks" või "teadma" või "aasta", aga ka suur osa ingliskeelseid eessõnu), grammatilisi kontseptsioone (omadussõnad, määrsõnad, minevik, tulevik, käskiv kõneviis) ja lihtsalt... asjassepuutuvaid teemasid (sõnaraamatud, meedia, teietamine, idioomid, perekond, ilm, suunad). kokku 150 märksõna, järjestatud inglise keeles tähestiku järjekorras, nii et esimene on "about" ja viimane on "you". mõnest on juttu mitu lehekülge ja mõnest paar lauset. igaühe kohta püütakse inglise keele kõnelejale selgitada, kuidas neist asjadest... kõmri keeles mõelda. eelkõige siis et mida saab ja mida ei peaks ja mida kohe kindlasti ei tohi sõna-sõnalt tõlkida ja kuidas nende viimastega ümber käia.
kogu see lähenemine on täpselt parajalt süstemaatiline ja täpselt parajal detailsusastmel. piisavalt märgitakse ära dialektierinevused ja seletatakse sinna juurde ka armsasti, et sõltumata sellest, mida üks mees ühes raamatus kirjutab, tasub alati kuulata, millist keelt inimesed su ümber päriselt räägivad ja seda jäljendada. ja see kõik toimib sellisel keeletasemel, et mina oma värskeltlõpetatud Canolraddi (B1) otsast suudan enamvähem kõike jälgida ja õpituga seostada, päris uusi kontseptsioone on vähe; aga igav ka kordagi ei hakka, kõik tundub äärmiselt relevantne.
igav ei hakka sellepärast ka, et suur osa seda juttu käib ikkagi läbi paraja lõõbi. no näiteks nii perekonna kui suunajuhatamise teemades nendib autor, et kui sul hakkab vaja minema keerulisemaid sõnu ja väljendeid kui teise astme sugulased või "keera ülejärgmisest tänavast vasakule", siis tasub vastavalt kas lihtsalt vait jääda (kedagi ei huvita su vanatädi pojad) või peab keegi ikkagi kaardi hankima. või siis hea universaalne vastus segastes olukordades on ka "ma kahjuks ei tea, küsige kelleltki teiselt".
üldiselt valitseb siin, nagu juba vihjasin, äärmine leebus erinevate sõnakujude ja keelevormide ja häälduste osas - praktiliselt alati on õige vastus see, et valesid vastuseid tegelikult ei ole,võib öelda nii ja naa. grammatika osas seletatakse mõnes kohas jällegi üsna kenasti ära, miks mingit konkreetset konstrukrtsiooni (mida ingliskeelne õppija ilmselt kasutada üritaks) ei saa olemas olla ja miks seega keegi kunagi nii et ütle ja sina ka ei peaks. aga pole ma veel näinud keeleinimest, kelle tolerantsuse piir mingis üllatavas kohas ette ei tuleks, ja nii on lood ka Kingiga, kes läheb numbritest rääkivas peatükis täiesti ballistiliseks ja ütleb, et kõik peale iidse kahekümne baasil arvusüsteemi on saatanast ja et kuigi tänapäeval koolides ja keelekursustel õpetatakse ka lihtsamat, kümnepõhist, siis kõik selle kasutajad tuleks punti siduda ja allavoolu minema saata ja et sõnade nagu "un deg pedwar" (pro "pedwar ar ddeg") olemasolu ohustab kogu keelt ja kultuuri. nojah siis. tbf, ma olen temaga nõus, et see vanaaegne stiil on lahedam, aga uus on ausalt õudselt palju lihtsam.
see on absoluutselt raamat mille ostaksin endale koju edaspidiseks viitamiseks ja kasutamiseks, aga tegu on akadeemilise väljaandega, mis on üle mõistuse kallis:S (nagu... mingi 40 naela, mis on isegi kallim kui Eestis raamatud!). seega tänan õnne, et see mu raamatukogus vabalt saadaval oli, ja laenutan vast kunagi uuesti, nt kui on vaja mingiks eksamiks korrata.
veidi eklektilisel moel käiakse siin läbi hulk konkreetseid sõnu (noh, a la "miks" või "teadma" või "aasta", aga ka suur osa ingliskeelseid eessõnu), grammatilisi kontseptsioone (omadussõnad, määrsõnad, minevik, tulevik, käskiv kõneviis) ja lihtsalt... asjassepuutuvaid teemasid (sõnaraamatud, meedia, teietamine, idioomid, perekond, ilm, suunad). kokku 150 märksõna, järjestatud inglise keeles tähestiku järjekorras, nii et esimene on "about" ja viimane on "you". mõnest on juttu mitu lehekülge ja mõnest paar lauset. igaühe kohta püütakse inglise keele kõnelejale selgitada, kuidas neist asjadest... kõmri keeles mõelda. eelkõige siis et mida saab ja mida ei peaks ja mida kohe kindlasti ei tohi sõna-sõnalt tõlkida ja kuidas nende viimastega ümber käia.
kogu see lähenemine on täpselt parajalt süstemaatiline ja täpselt parajal detailsusastmel. piisavalt märgitakse ära dialektierinevused ja seletatakse sinna juurde ka armsasti, et sõltumata sellest, mida üks mees ühes raamatus kirjutab, tasub alati kuulata, millist keelt inimesed su ümber päriselt räägivad ja seda jäljendada. ja see kõik toimib sellisel keeletasemel, et mina oma värskeltlõpetatud Canolraddi (B1) otsast suudan enamvähem kõike jälgida ja õpituga seostada, päris uusi kontseptsioone on vähe; aga igav ka kordagi ei hakka, kõik tundub äärmiselt relevantne.
igav ei hakka sellepärast ka, et suur osa seda juttu käib ikkagi läbi paraja lõõbi. no näiteks nii perekonna kui suunajuhatamise teemades nendib autor, et kui sul hakkab vaja minema keerulisemaid sõnu ja väljendeid kui teise astme sugulased või "keera ülejärgmisest tänavast vasakule", siis tasub vastavalt kas lihtsalt vait jääda (kedagi ei huvita su vanatädi pojad) või peab keegi ikkagi kaardi hankima. või siis hea universaalne vastus segastes olukordades on ka "ma kahjuks ei tea, küsige kelleltki teiselt".
üldiselt valitseb siin, nagu juba vihjasin, äärmine leebus erinevate sõnakujude ja keelevormide ja häälduste osas - praktiliselt alati on õige vastus see, et valesid vastuseid tegelikult ei ole,võib öelda nii ja naa. grammatika osas seletatakse mõnes kohas jällegi üsna kenasti ära, miks mingit konkreetset konstrukrtsiooni (mida ingliskeelne õppija ilmselt kasutada üritaks) ei saa olemas olla ja miks seega keegi kunagi nii et ütle ja sina ka ei peaks. aga pole ma veel näinud keeleinimest, kelle tolerantsuse piir mingis üllatavas kohas ette ei tuleks, ja nii on lood ka Kingiga, kes läheb numbritest rääkivas peatükis täiesti ballistiliseks ja ütleb, et kõik peale iidse kahekümne baasil arvusüsteemi on saatanast ja et kuigi tänapäeval koolides ja keelekursustel õpetatakse ka lihtsamat, kümnepõhist, siis kõik selle kasutajad tuleks punti siduda ja allavoolu minema saata ja et sõnade nagu "un deg pedwar" (pro "pedwar ar ddeg") olemasolu ohustab kogu keelt ja kultuuri. nojah siis. tbf, ma olen temaga nõus, et see vanaaegne stiil on lahedam, aga uus on ausalt õudselt palju lihtsam.
see on absoluutselt raamat mille ostaksin endale koju edaspidiseks viitamiseks ja kasutamiseks, aga tegu on akadeemilise väljaandega, mis on üle mõistuse kallis:S (nagu... mingi 40 naela, mis on isegi kallim kui Eestis raamatud!). seega tänan õnne, et see mu raamatukogus vabalt saadaval oli, ja laenutan vast kunagi uuesti, nt kui on vaja mingiks eksamiks korrata.
Displaying 1 of 1 review