Katkurong

by Rein Raud

Aasta on 1911. Äsja tsaariarmee velskrikooli lõpetanud Jakob Sarapik saadetakse koos õpingukaaslastega likvideerima Mandžuurias möllava katkuepideemia tagajärgi. Sel peadpööritaval ja absurdsel reisil kogetu jääb teda veel kauaks vaevama. Aastakümnete pärast, kui Jakob töötab resideeriva velskrina Tallinna Keskvanglas, tulebki tal korraga ootamatult oma minevikule uuesti näkku vaadata… “Katkurong” on romaan põhimõtetest ja reetmisest, armastusest ja vihkamisest, lõpmatusest ja surmast — eelkõige aga patoloogiast, mis võib oma võimusesse võtta nii üksikuid inimesi kui ka terveid ühiskondi.

Jaan Krossi järgses eesti kirjanduses on vähe Rein Rauaga võrreldavaid romaanikirjanikke, kes valdaksid ühesuguse meisterlikkusega karakteriloomet, loo punumise oskust ja selget ning samas kujundlikku keelt – rääkimata iga lause taga kumavast eruditsioonist. “Katkurong” on niivõrd usutavalt teostatud mõttemäng sellest, mis oleks võinud olla, et raamatut sulgedes saab öelda: see ju oligi. Sest nagu iga hea kunstiteos, on see romaan lugejale ühtlasi peegel.
— Kai Aareleid, kirjanik

Ülimalt kaasahaarav lugu, mille peatükid on nagu sekundi täpsusega mõõdetud peatused tundmatus ja ohtlikus paigas.
— Martin Algus, kirjanik

256 pages, Hardcover

Published October 1, 2023

About the author

Rein Raud was born in 1961 as the son of Eno Raud and Aino Pervik, both authors of popular books for children as well as novels and poetry. He graduated from St.Petersburg University (Japanese Studies, 1985) and defended his doctorate in the University of Helsinki (Literary Theory, 1994). In addition to novels, stories, poetry collections and essays, he is the author of numeorous academic publications in the areas of cultural theory and especially classical Japanese literature and philosophy, as well as a number of translations, mainly from Japanese into Estonian.

Reviews

[Mae Lender · Rating 5 out of 5]

Korralik, väga korralik romaan. Kohe hea oli lugeda. Oli natuke uusi teadmisi (noored sõjaväevelskrid katkuga võitlemas ja Tallinna Patarei vangla velskri tööelu), oli põnevust (väga hästi vahelduvad peatükid kahe ajatelje peal), oli romantikatki (õrnahingelised naesed, jookske nüüd tormi!), üllatavaid pöördeid (ei paljasta rohkem, aga tunnistan, et ühte pööret ma ei osanud ette näha), naudingut heast keelest ja ajastuga kokku passivat stiili niisamuti.

Ma ei peagi enamat lisama - lugege.

[Krista Esta · Rating 4 out of 5]

Eelmise aasta "Rekonstruktsioonist" alates teadsin, et kui Rein Raud, siis riiulisse. Nii see "Katkurong" siis ootas seal oma aega. Kahes ajas toimuv lugu. Tsaariarmee velskrikooli lõpetanud Jakob Sarapik saadetakse aastal 1911 koos kaaslastega Siberisse katkuepideemiat ohjama. Samal teekonnal toimunud sündmused ja kohtumised jõuavad tema juurde ringiga tagasi aastal 1933, kui ta peab Eestis vanglavelskri ametit. Huvitavate pööretega lugu (mitte aga ebausutavalt peadpööritavate), mis keerleb põhimõtete, veendumuste, valikute - ühesõnaga inimeseks olemise ümber. Nagu ikka, on Raual Jumalaga ka oma kana kitkuda. Ootamatult on Rein Rauast saanud minu omamaiste kirjanike lemmik, võtan teised teosed ka järjepannu lugemisse.

[Katri · Rating 5 out of 5]

oppa, aasta esimene raamat sai märtsiks loetud!

kolm mõtet:
- mulle nii meeldis lugeda paraleelselt kaldkirjas peategelase filtreerimata mõtteid, ma pole sellist lähenemist nagu raud tegi varem täheldanud
- meeldis, et lugejana ei osanud aimata ära, kuhu lugu välja joonistub
- lõpp oli ootamatult kiire, vb ootasin enamat aga samas ei saa nuriseda, jõudis ta ju ikkagi mingi lahenduseni

nüüd asun edasi seda teistele soovitama :)

[Erki Laur · Rating 5 out of 5]

Vivat Academia, Vivant Professores!

[Sille · Rating 4 out of 5]

See ei olegi tänapäeval üldse enam nii tavaline, et ette satub selline traditsioonilises tähenduses tõeline korralik romaan. Ainult lõpp oli natuke ülejala.

[Järvi · Rating 5 out of 5]

Väga huvitav ajaloolõik ja korralik, väga tõsiselt ettevõetud kirjatöö.

[Anel · Rating 2 out of 5]

"Kivi südamelt, ja süda ise pole ka ikkagi kivist."

[Ene Michelis · Rating 5 out of 5]

Asudes lugema seda raamatut, ei olnud "Katkurongi" veel pärjatud. Minu meelest aga on kõik auhinnad igati asjakohased. Nii ilus ja eriline keel, rääkimata sisust. Põnevust jagus lõpuni. Juba raamatu keskel tekkis kahtlus Beti osas ja see sai lõpus kinnitust..."Sellega on nii, oli Karajevski toona seletanud, et ega sa enne ei hakkagi naistest aru saama, kuni sa pole õppinud kirjandust lugema. Mõni vaata, loeb juturaamatut nii nagu mingi vägistaja - talle on ainult lõpp tähtis,ta murrab sellest vahepealsest loost läbi nagu mingist padrikust, kõik muu on üks mõttetu aja veetmine tema jaoks. Teine jälle teab küll, et eemal kaugel on lõpp lähenemas, aga liigub sinnapoole aeglaselt, mõnuga naudib iga lauset - või iga silitust, iga puudutust, iga ohet. Sa aimad, mis tuleb, aga ei tea, kuidas see täpselt tuleb, aga konks on selles, et kui sa liiga kiirustad, siis see tulebki teisiti, sest miski on eestpoolt puudu. No ja siis kui raamat läbi, siis on ka jälle sama: mõne raamatu lööd klõpsti kinni ja viid raamatukokku tagasi, teist jälle tahad jätta enda riiulile, et vahel uuesti käte vahele võtta. Ja kui oled oma õige raamatu üles leidnud, siis see ongi su voodi kõrval laua peal elu lõpuni." (lk 164).

[Ingrid · Rating 4 out of 5]

Omavahel põimuvad kaks eri aegade tegevusliini, aga edasi viib seda kõike peategelase moraalne dilemma. Ei saa öelda, et see oleks põnevik, kus loed edasi ainult selle pärast, et tahad teada saada, mis lõpuks juhtub. Tempo on mõõdukas, või isegi aeglane, ja jätab ruumi “vana aja asjade” ja inimloomuse üle mõtlemiseks. Kindlalt kõige parem Raua romaan, mis ma seni lugenud olen.

[Anneli · Rating 4 out of 5]

Kui inimese elusündmusi, isegi kui see inimene on välja mõeldud, esitada jupiti ja mitte päris kronoloogilises järjestuses, on tulemus põnevam kui mõni krimka.

[Heidi · Rating 3 out of 5]

Minu arvamust saab lugeda siit: https://www.instagram.com/p/DHQEXmlNj...

[Dagmar Ernst · Rating 4 out of 5]

Wenn Vergangenheit auf Gegenwart trifft.
Fünf junge Ärzte werden an die Grenze geschickt, um eine Seuche zu stoppen. Die Lage ist ernst. Der Druck ist hoch. Ihre Entscheidungen haben Folgen.
Die Geschichte zeigt, wie schwer es ist, zwischen Pflicht, Angst und Verantwortung zu wählen. Die Protagonisten stehen immer wieder vor schwierigen Entscheidungen, die nicht nur ihr eigenes Leben betreffen. Man spürt die ständige Bedrohung durch die Krankheit und die Unsicherheit, die jeden Schritt begleitet.
An der Grenze wird deutlich, wie wenig Kontrolle die Männer über die Situation haben. Ressourcen sind knapp, die Menschen leiden, und die Ärzte müssen schnelle Entscheidungen treffen, die manchmal weder richtig noch einfach sind. Dabei entstehen Momente, in denen Nähe, Mitgefühl oder kleine Hoffnungsschimmer die strenge Realität durchbrechen.
Ein Teil der Handlung spielt später in einer anderen Zeit. Zwei der Männer treffen sich wieder. Einer ist für ein Gefängnis verantwortlich, der andere sitzt dort ein. Alte Loyalitäten, Schuldgefühle und unverarbeitete Erlebnisse treten auf. Die Begegnung zeigt, dass die Vergangenheit weiterwirkt und dass Entscheidungen aus früheren Jahren lange nachhallen.
Die Erzählung bleibt klar und ruhig. Sie vermittelt ein Bild von Menschen, die in schwierigen Situationen Verantwortung übernehmen, ohne dass die Geschichte übertrieben dramatisch wirkt. Pflicht, Angst, kleine Hoffnungsmomente und die Fragen nach Moral und Verantwortung prägen das Lesen.
Insgesamt hinterlässt die Geschichte einen starken Eindruck. Sie zeigt, wie persönliche Entscheidungen, politische Zwänge und äußere Umstände das Leben prägen. Die Erzählung bleibt lange im Kopf und regt zum Nachdenken an. Ein Buch, das ernsthafte Themen behandelt, aber trotzdem gut lesbar ist.
4 Sterne und eine Leseempfehlung für alle, die historische Geschichten mögen, in denen Schicksale und Geschichte eng verbunden sind, und die eine klare und ruhige Erzählweise schätzen.

[Heidi · Rating 5 out of 5]

Põnev, kaasahaarav raamat inimsuhetest ja nende arengust, elust ja surmast 1911. aastal Venemaa avarustes katkumöllu likvideerides ja siis hiljem Tallinnas 1930ndatel, Patarei vanglas.

[Lisanne · Rating 4 out of 5]

mitmetahuline ja keeleliselt nauditav

[Jane Tiidelepp · Rating 4 out of 5]

Algul oli keeruline sisse saada, pärast oli keeruline välja saada. Kindlasti mitte 100 % minu raamat (temaatika tõttu), aga ometi väga hea ja väärt lugemine. Keerdkäigud tegelaskujude seotusest olid siiski kuidagi mingil moel, ehkki üllatuslikult aimatavad.

[Anu · Rating 4 out of 5]

Hea raamat, tekitas tundeid ja mõtteid. Kulges rahulikult, meeldis hästi.

[Tiiu · Rating 4 out of 5]

Põnev ajalooline, sh isiklik taust - aga vist just seetõttu jäi veidi teostuses vajaka

[Kairi Jaaksaar · Rating 4 out of 5]

Huvitav sisse vaade ühte ajaloosündmusse tsaariaja lõpus katkuepideemiaga võitlemisest Vene -Hiina piiril. Suhted mis rulluvad ekstreemsetes oludes lahti.