“Meie aasta Siberis” ei ole telesarja kirjeldus. Tuuli ja Arbo jutustavad vaheldumisi sellest, mis saatest välja jäi. Inimestest, suhetest, emotsioonidest. Kaadritagusest elust. Väikestele fännidele on lugemise õppimiseks trükitähtedega koomiksid, mis kajastavad Andrese ja Kristjani tegemisi Siberis. Raamatuga on kaasas DVD kogu telesarjaga.
Päris vahva teos, algus tundus konarlik. Esimesed 50 lehekülge eelistasin kindlasti Arbo kirjutatut sutsu rohkem: Tuuli kirjastiil oli väga teatraalne. Kuid mida aeg edasi, seda enam rahunes tema sulepea ning kadusid ilukirjanduslikud liialdused. Lõppkokkuvõttes oli päris mõnus mõlema päevikustiilis kirjatükke lugeda. Lõpuks oli endalgi selline "oh-koliks-ka-sinna-ja-vaataks-mis-värk-on"tunne, kuid hetkel jääb see realiseerimata vajaka vene keele oskuse tõttu.
Raamat üllatas ja vägagi positiivses võtmes, kuna asusin seda lugema ilma igasuguse ootuse ja lootuseta. Tuuli ja Arbo päevikuvormis sissekanded on intiimsed, ausad, südamlikud ja täiendavad teieteist. Oli ikka hull seiklus küll, vahvad noored!
See on müstiline kui hästi oskavad Tuuli ja Arbo oma Siberi-kogemusi lugejale edasi anda. Nende eesti keel on rikkalik ja väljendusrikas, väga nauditav lugeda. Raamatu ostsin tegelikult ainult sellepärast, et kunagi nähtud seriaal tundus tore, aga juba pärast esimest paari lehekülge oli selge, et käest ära panna seda enam ei saa. Plusspunktid ka oskusliku kujunduse, rohkete piltide ja kvaliteetse paberi eest! Kokku pole siin tõesti millegi arvelt hoitud! Tore, et sellega ka DVD kaasa tuli, sest peale lugemist vaatan neid saateid juba hoopis uue pilguga. ❤️
Nüüd mitu-mitu aastat hiljem, tundub see sihtkoht veel eksootilisem ja kõhedam ning veel imetlusväärsem see julgus ning uudishimu, mistõttu see vahva ja vahetu pere sellise kogemusreisi endale korraldas. Hästi kerge ja sujuv lugemine, särtsu ja huumorit ning see ilus kokkuvõte, et tegelikult on inimesel nii vähe vaja, et Maailma arutu tormamine ja kahmamine tundub raamatut käest pannes tõepoolest sihitu.
Muhe raamat elust 6000 kilomeetri kaugusel asuvas külakeses. Sümpaatne jutustusstiil, armsad portreed kohalikest, igapäevastest toimetustest ja lustakad laste ütlemiste kirjapanekud. Sarja pole vaadanud, hakkan uurima, mis on raamatuga kaasas oleval DVD-l.
Minu jaoks kindel viis tärni, mõjutas lihtsalt nii palju. Sarja ma eelnevalt peale mõne hetke näinud polnud, seda vaatasin hiljem ja midagi palju rohkemat teada ei saanud, raamatust sain kuidagi palju rohkem. Aga ilmselt kui oleks vastupidises järjekorras vaadanud ja lugenud, oleks jällegi vastupidi olnud. Kui enamik raamatuid ja filme unustan nii umbes tunni kuni päevaga, siis sealt saadud emotsioonid on endiselt sügavad, kuigi jah, DVD vaatamisega veidi lahtusid. Igal juhul väga inspireeriv ettevõtmine ja väga hea lugemine!
Täitsa mõnus lugemine oli. Sai aimu, mis seal üldse toimub. Vissarionlastest olin enne ka midagi mingite ajaleheartiklite kaudu kuulnud, kuid ilmselgelt oli nende poolt antav sissevaade põhjalikum, ausam ja mitmeid külgi avav. Minu poolest võinuks see isegi pikem olla, mida rohkem, seda uhkem. Ülimõnus oli ka laste poolt vaatav, mis said mänguasjadeks, mis tegid rõõmu, mis kurbust ja vähemalt tundus, et laste jaoks oli elu selline täielik ümberkorraldus üpriski kerge. Aga nüüd ma alles hakkan sarja vaatama, ehk seal avastan midagi muud.
Võib öelda, et üllatusin teoses positiivses mõttes. Vaade vissarioonlaste ja ka nende enda elule oli siiras, aus, vaatlev ja mõtisklev, vähem hinnanguid andev kui oleks arvanud. Meeldis ka kahepoolne jutustusvorm ja Tuuli ise tundub isiksusena väga sümpaatne. On näha, et inimesed on tegelenud loomeprotsessiga ja seda just publikut silmas pidades. Ma leian, et siin oli ka nii mõnigi tore mõttetera ja kindlasti on see mõnus ajaviitelugemine.
Elu Siberis kui elu paradiisis, eemal Maailmast ja sellest, kus inimesed tarbivad alkoholi, söövad liialt palju liha..vajavad uusi tehnoloogilisi vidinaid, värvivad juukseid, käivad ööklubis ja muretsevad eksistentsiaalse käsitluse prisma läbi vaadatuna täiesti tühiste asjade üle. Elu mõte on elu ise. Protsess kui selline. Vissarion kui Kristuse kehastus ja tema järgijate elufilosoofia on kuidagi puhastav, kuigi kummaline ja võõrastav.
Would you survive a year in Siberia? With no modern day luxuries and two young children... Brilliant read! I think this book should be translated to English. Everyone should be able to read this- talk about putting things into perspective!
Lootsin leida rohkem lugusid, mis jäid saatest välja ning veidi rohkem emotsioone tagasitulekust ning -jõudmisest. Küll aga lugesin raamatu kiirelt läbi, sest kaasahaarav oli sellegipoolest!