Inimese lahkumine: Raamat surma- ja kalmistukultuurist

by Marju Kõivupuu

Raamat „Inimese lahkumine“ räägib inimese suhetest igavikuliste teemadega: surma ja leinaga nii reaalses kui ka virtuaalmaailmas ning rituaalsest käitumisest surma korral, teisisõnu eestlaste matusekommetest ja kalmistukultuurist ning nende kujunemisloost. Surm on alati tähendanud midagi palju enamat kui lihtsalt ühe inimese ärasaatmine elavate hulgast. Surm seob inimesed keha ja hinge väärtustamise ning traditsioonide ja tseremooniate külge. Lisaks põhjalikule käsitlusele surmast ja surmakultuurist on raamatus südamlik peatükk lemmikloomade viimasele teekonnale saatmisest ning lisalugemine surma- ja leinateema käsitlemisest koolis. Autor annab lugejale kaasa teadmise, et surma pole vaja karta ning väärikas ja mõtestatud siitilmast lahkumine on elu loomulik osa. Rikkalikult illustreeritud raamat tugineb autori varasemalt avaldatud surma- ja matusekombestiku teemalistele teadus- ja populaarteaduslikele kästlustele surmast, matustest ja leinast.

Genres: Nonfiction

328 pages, Hardcover

Published January 1, 2023

Reviews

[Aet Altement]

Esmalt tundus hirmus paks raamat, mida esimese hooga kuu ajaga läbi ei loe. Tegelikult oli üsna suur kiri ja palju pilte, nii et tegelikult kulus ehk nädalake kui mõne tunni kaupa lugeda.
Ma ilmselt ei huvituks teemast üldse, aga seoses matkamise ja surnuaedade külastamisega on silma jäänud erinevaid matmiskombeid. Lisaks muidugi need kombed, mis meil endil on. Lootsin teada saada, mida see kõik tähendab, aga tegelikult jäid minu küsimused vastuseta. Kuna ise olen hiidlane, siis märkasin muidugi seda, et Lääne-Eestit oli väga minimaalselt mainitud.
Nii et mõnes mõttes oli see raamat minu jaoks pettumus, teisest küljest sain siiski üht-teist teada. Ülesehitus oli hea. Lugesin vastavalt oma huvidele, mitte järjest. Põnevamad osad minu jaoks olid surmaended, matusetraditsioonid ja kalmistukultuur.
Mõni väide oli küsitav. Näiteks tekkis Eestis uus komme 1980-90, kus kirst kaeti lina või tekiga. Hiiumaal on see väga vana traditsioon, mis praeguseks on küll kadunud. Kirstud kaeti vaibaga, mis oli rikkuse tunnus. Tegelikult oli selliseid asju veel.
Lõpus oli materjal õpetajatele, kuidas leina teemat koolitundidesse integreerida. Ka seal ei olnud ma päris kõigega nõus.
Üldiselt oli raamat kokkuvõtlik, enamvähem kõik teemad olid kaetud, aga sügavuti pole minna jõutud või tahetud. Kellele teema üldises plaanis huvi pakub, sellele võib kindlasti soovitada. Süvitsi teemasse minekuks, aga peab ise materjale juurde otsima.

[Triinu · Rating 4 out of 5]

Minu arvamuse raamatust leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...

[Kaidi]

Raamat, mis annab hea ülevaate mitte ainult inimese lahkumisest ja sellega seotud kommetest, tavadest (eriti Lõuna-Eestis) aga ka lemmiklooma lahkumisest. Arutleb teemadel mis on läbi aegade olnud aktuaalsed ja arvatavasti on seda veel pikalt. Raamat pakub samuti ressursse kuhu pöörduda (sh kust alustada) kui endal üks hetk vaja matus korraldada, olgu selleks siis lähedase inimese või lemmiklooma oma.

[Kristi A]

Hea ülevaade inimese lahkumisest, sellega seotud vajalikest toimingutest ja kommetest eriti Lõuna-Eestis. Lõpus abiks nimekiri, kuhu pöörduda, kui see korraldamishetk kätte jõuab. Siiski jääb mitmeid küsimusi õhku ehk siis tegu pole ammendava teosega matusetalituse kohta.

[Marion · Rating 5 out of 5]

Väga põhjalik raamat, kiidan! Raamatu lõpus eraldi lisad sellest kuidas surma kooli erinevates ainetundides käsitleda, lisaks erinevad raamatute lugemissoovitused.