What do you think?
Rate this book
Minu... #173
Minu Valga. Linn, mis ei mahu ühte riiki
Piirilinn. Ühislinn. Kaksiklinn. Justkui kaks õde, kes koos ja kõrvuti kasvanud, kõike kogenud. Kauge ja kahanev kant. Ääremaa või mitte? Üks linn, kaks riiki. Suur perspektiiv! Eesti lõunavärav, Läti põhjavärav.
Küllap tähistab Valga enamiku eestlaste jaoks eeskätt paika, kust saab edasi Lätti – mina polnud mingi erand. Kuni saabus pealinna vurle jaoks võimalus end proovile panna tolles tundmatus väikelinnas. Väikelinlikku depressiivsust ma siin ei kogenud, küll aga teatavat turbulentsi ning elasin üle mõningaid mullistusi. Tajusin kaduviku nostalgiat keset inimtühja agulitänavat ja juugendmajade ümber ning hingasin sisse tuleviku tuuli Pedeli paisjärvede vahel ja kaksiklinna tuksuvas linnasüdames.
Avastasin end ka Läti Valka poolelt ja Karula kuplite vahelt, müttasin saunas ja rokiklubis, kohates pärisinimesi siin ja seal. See on minu lugu – poolfiktsioon – ühest iseäralikust linnast, mida ei aja segamini ühegi teisega, kuna ta ei mahu raamidesse.
Küllap tähistab Valga enamiku eestlaste jaoks eeskätt paika, kust saab edasi Lätti – mina polnud mingi erand. Kuni saabus pealinna vurle jaoks võimalus end proovile panna tolles tundmatus väikelinnas. Väikelinlikku depressiivsust ma siin ei kogenud, küll aga teatavat turbulentsi ning elasin üle mõningaid mullistusi. Tajusin kaduviku nostalgiat keset inimtühja agulitänavat ja juugendmajade ümber ning hingasin sisse tuleviku tuuli Pedeli paisjärvede vahel ja kaksiklinna tuksuvas linnasüdames.
Avastasin end ka Läti Valka poolelt ja Karula kuplite vahelt, müttasin saunas ja rokiklubis, kohates pärisinimesi siin ja seal. See on minu lugu – poolfiktsioon – ühest iseäralikust linnast, mida ei aja segamini ühegi teisega, kuna ta ei mahu raamidesse.
280 pages, Paperback
Published February 15, 2024
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 8 of 8 reviews
March 23, 2024
No ma ei tea, kuigi ma tavaliselt kiidan Minu sarja raamatuid taevani, siis seekord ma seda kahjuks ei tee. Jutt oli kohati segane ja mittemidagi ütlev, mulle jäid meelde ainult mingid lapselikud valladraamad suhete rindel ning autor pidas vajalikuks alati ära märkima naiste kohta, kes on sale ja kes korpulentne. Jutt oli nagu kõigest muust, isegi seda sain teada, et vallavanem käis jõulude ajal soojal maal puhkamas. Miskipärast tabasin sellest kadedusenoodi?
Ainuke, mis Valgast endist meelde jäi oli see ajalooline pool (mu lemmik) ning see, et linnas on rohkelt romasid. Romadest endist sain ka teada veidi.
Võibolla polnud just parim inimene Valgast rääkima. Mulle lihtsalt tundus, et autor pole südamega asja juures, vaid võttis seda lihtsalt kui tööd.
Ainuke, mis Valgast endist meelde jäi oli see ajalooline pool (mu lemmik) ning see, et linnas on rohkelt romasid. Romadest endist sain ka teada veidi.
Võibolla polnud just parim inimene Valgast rääkima. Mulle lihtsalt tundus, et autor pole südamega asja juures, vaid võttis seda lihtsalt kui tööd.
February 24, 2024
Pikka iga, Eestimaa!
Sobilikult tuleb siia killuke kodumaist lugemist.
Jälle sai mõtteid nii palju, et ajab suisa üle ääre.
Alati on põnev lugeda kohtadest, millest suurt ei tea. Mina olen teadlikus elus käinud Valgas vist vaid ühe korra, 2013. aastal lugejatega kohtumas, kuna see oli alles mu esimene või teine kord varjunime tagant välja astuda, siis olin valmis, et mind ootab ees kolm inimest (needki tööpostil olevad raamatukogutüdrukud), aga neid oli seal nii palju, et mu arvamus valgalastest tõusis hoobilt lakke - ikkagi lugejarahvas.
Rõõm on, et Valga nüüd sarjas oma raamatu saanud, pealegi põhjaliku. Ajalugu, olulised inimesed, tähtsad majad, kõik on korralikult üles rivistatud. Jalutaja teejuhina kindlasti tarvilik näppu võtta, kui Valga peale patseerima lähed.
Mis masendas? Mitte et see eriline üllatus oleks, aga (valla)ametnike argipäev on... ma ei oska ega tahagi sellele nime anda. Olgu öeldud, et autor läks Valga valda kommunikatsioonijuhiks, tööaega tuli kokku nii umbes aasta ja kümme kuud, sellest ajast ja tehtud töödest annab ta õige põhjaliku ülevaate (ehk liigagi, kõiki vallamaja tegelinskeid poleks olnud tarvis üles loetleda, samas edaspidi kuhugi kandideerides on jällegi mugav, saab kõnealuse raamatu CV asemel letti lüüa ja kõik selle aja tööd ja tegemised on olemas). Tegelikult oleks lugeja poole lühema tekstiga juba aru saanud, kui tubli ja võimeka töötajaga autori näol tegemist on. Töine elu oli esiotsa väga igav lugeda, aga kui mul järsku nimedele näod juurde tekkisid, siis läks tibakene huvitavamaks. Tõepoolest meenus, et oli periood, mil Lully Kats (kõigist muudetud nimedest mu lemmikuim) oma kaameraga vist iga nädal Valgas ringi luusis ja kahe naise kismat kajastas.
Mis ühtlasi tuletab meelde, et noortel ja moodsatel naistel ma ei soovita seda raamatut lugeda, vererõhk võib ohtlikesse kõrgustesse tõusta.
Kaasa võtan siit raamatust uue lemmiksõna - "rabakarask". Huvitav fakt oli ka kohaliku rokiklubi eripära, et sinna kontserdile minnes peavad oma joogid kaasas olema, mujal ju pigem vastupidi - oma joogiga sisenemine keelatud. Mustlased olid muidugi põnev teema lugeda. Samuti eestlasi ja lätlasi ühendav koorilaulutraditsioon ja laulupeod on väga selgelt just siit pärit.
PS. Raamatu viimane korrektuuriring on vist küll lugemata jäänud, siit tuli nüüd üks kole rekord :(
PPS. Strateegiline möödalask oli seegi, et Ragnar Kondist oli põgusalt juttu vaid epiloogis. On päris mitu inimest, kelle jaoks Valga=Ragnar Kond ja no kas oli kade meel neile natuke rõõmu teha ja nii olulist persooni pikemalt kajastada 🤪
Sobilikult tuleb siia killuke kodumaist lugemist.
Jälle sai mõtteid nii palju, et ajab suisa üle ääre.
Alati on põnev lugeda kohtadest, millest suurt ei tea. Mina olen teadlikus elus käinud Valgas vist vaid ühe korra, 2013. aastal lugejatega kohtumas, kuna see oli alles mu esimene või teine kord varjunime tagant välja astuda, siis olin valmis, et mind ootab ees kolm inimest (needki tööpostil olevad raamatukogutüdrukud), aga neid oli seal nii palju, et mu arvamus valgalastest tõusis hoobilt lakke - ikkagi lugejarahvas.
Rõõm on, et Valga nüüd sarjas oma raamatu saanud, pealegi põhjaliku. Ajalugu, olulised inimesed, tähtsad majad, kõik on korralikult üles rivistatud. Jalutaja teejuhina kindlasti tarvilik näppu võtta, kui Valga peale patseerima lähed.
Mis masendas? Mitte et see eriline üllatus oleks, aga (valla)ametnike argipäev on... ma ei oska ega tahagi sellele nime anda. Olgu öeldud, et autor läks Valga valda kommunikatsioonijuhiks, tööaega tuli kokku nii umbes aasta ja kümme kuud, sellest ajast ja tehtud töödest annab ta õige põhjaliku ülevaate (ehk liigagi, kõiki vallamaja tegelinskeid poleks olnud tarvis üles loetleda, samas edaspidi kuhugi kandideerides on jällegi mugav, saab kõnealuse raamatu CV asemel letti lüüa ja kõik selle aja tööd ja tegemised on olemas). Tegelikult oleks lugeja poole lühema tekstiga juba aru saanud, kui tubli ja võimeka töötajaga autori näol tegemist on. Töine elu oli esiotsa väga igav lugeda, aga kui mul järsku nimedele näod juurde tekkisid, siis läks tibakene huvitavamaks. Tõepoolest meenus, et oli periood, mil Lully Kats (kõigist muudetud nimedest mu lemmikuim) oma kaameraga vist iga nädal Valgas ringi luusis ja kahe naise kismat kajastas.
Mis ühtlasi tuletab meelde, et noortel ja moodsatel naistel ma ei soovita seda raamatut lugeda, vererõhk võib ohtlikesse kõrgustesse tõusta.
Kaasa võtan siit raamatust uue lemmiksõna - "rabakarask". Huvitav fakt oli ka kohaliku rokiklubi eripära, et sinna kontserdile minnes peavad oma joogid kaasas olema, mujal ju pigem vastupidi - oma joogiga sisenemine keelatud. Mustlased olid muidugi põnev teema lugeda. Samuti eestlasi ja lätlasi ühendav koorilaulutraditsioon ja laulupeod on väga selgelt just siit pärit.
PS. Raamatu viimane korrektuuriring on vist küll lugemata jäänud, siit tuli nüüd üks kole rekord :(
PPS. Strateegiline möödalask oli seegi, et Ragnar Kondist oli põgusalt juttu vaid epiloogis. On päris mitu inimest, kelle jaoks Valga=Ragnar Kond ja no kas oli kade meel neile natuke rõõmu teha ja nii olulist persooni pikemalt kajastada 🤪
July 15, 2024
Valga mulle meeldib. Rapla elanikuna sinna üleliia tihti ei satu, aga rongiga Tallinnast Riiga sõites oli kahe rongi vahel just see paras aeg, et natuke linna peal ka ringi jalutada. Võib öelda, et oma kogemusele põhinedes on tegu pigem sümpaatse linnaga, nii et võtsin ka lugemise elevusega ette.
Raamat ise oli kahjuks pettumus. Kui pealkiri oleks olnud "Minu Valga vallavalitsus", oleks see täpsem olnud. Aga selle elab veel üle. Elab üle ka selle, et üldiselt oli raamat väga hüplev ning head ühtset joont ei leidnud. Vabandust, üks ühtne joon siiski esines. Pea iga naisterahva kohta, kellel oli (eba)õnne autori silme ette jääda ning ka raamatu lehtedele pääseda, oli kenasti kirjutatud, et kas nüüd on tegu trullakama naisega või sireda tüdrukuga, kas on väärt autoripoolset naiselikku ilu hindamist (aga muidugi, kui, siis alateadvuslikult!!) ning kes ei pane oma välimusele üldse rõhku. On lõunamaa rosin või, tsiteerides: "Noored mustlastüdrukud mõjusid mõistagi eksootiliselt ja paheliselt varaküpsetena - nii mõnigi näis kaunitarina. Võis eeldada, et ilusate ja seksikatena ei püsinud nad mitte liiga pikalt."
Oli seal midagi head ka? Noh. Mõne huvitava infokillu sai. Et nt Valga rokiklubis baari ei ole või et mis on Valga/Valka taust ja kuidas selline kaksiklinn üldse tekkis. Selles mõttes täiesti mahavisatud aeg ei olnud, ent ei salgagi, et kui ma jõudsin raamatu lõppu ja autor ütles, et temalt on uuritud ka "Minu Tapa" kirjutamise kohta, siis mu esimene mõte oli: "Jumala eest, palun mitte!"
Raamat ise oli kahjuks pettumus. Kui pealkiri oleks olnud "Minu Valga vallavalitsus", oleks see täpsem olnud. Aga selle elab veel üle. Elab üle ka selle, et üldiselt oli raamat väga hüplev ning head ühtset joont ei leidnud. Vabandust, üks ühtne joon siiski esines. Pea iga naisterahva kohta, kellel oli (eba)õnne autori silme ette jääda ning ka raamatu lehtedele pääseda, oli kenasti kirjutatud, et kas nüüd on tegu trullakama naisega või sireda tüdrukuga, kas on väärt autoripoolset naiselikku ilu hindamist (aga muidugi, kui, siis alateadvuslikult!!) ning kes ei pane oma välimusele üldse rõhku. On lõunamaa rosin või, tsiteerides: "Noored mustlastüdrukud mõjusid mõistagi eksootiliselt ja paheliselt varaküpsetena - nii mõnigi näis kaunitarina. Võis eeldada, et ilusate ja seksikatena ei püsinud nad mitte liiga pikalt."
Oli seal midagi head ka? Noh. Mõne huvitava infokillu sai. Et nt Valga rokiklubis baari ei ole või et mis on Valga/Valka taust ja kuidas selline kaksiklinn üldse tekkis. Selles mõttes täiesti mahavisatud aeg ei olnud, ent ei salgagi, et kui ma jõudsin raamatu lõppu ja autor ütles, et temalt on uuritud ka "Minu Tapa" kirjutamise kohta, siis mu esimene mõte oli: "Jumala eest, palun mitte!"
April 27, 2024
2.5* või 3*?
•
Selle raamatu puhul ma kahtlesin hinde juures päris kaua.. Ühel päeval kaldusin ühele poole ja teisel päeval teisele poole, aga lõpuks jätsin siiski selle veidi parema hinnangu. Nüüd aga mõeldes ja võrreldes teiste raamatutega, siis tegelikult oleks see madalam ikkagi sobivam olnud.
Miks ma aga üldse seda raamatut nii madalalt hindasin? Sest mulle tundus, et Valga asemel sain ma lugeda enim hoopis võimumängudest Valga vallavalitsuses ja ainult õige pisut Valgast (ja Valkast) endast. Lisaks veel muidugi see, et tihtipeale pidi ära mainima just naiste kehaehituse jne. Kuidas see Valgasse puutus, ei tea ma siiani.
Õnneks nii palju kui Valgast (ja Valkast) juttu oli, tekkis siiski tahtmine seda kohta ka oma silmaga vaatama minna ja autor mind n-ö eemale ei peletanud 😅
•
Selle raamatu puhul ma kahtlesin hinde juures päris kaua.. Ühel päeval kaldusin ühele poole ja teisel päeval teisele poole, aga lõpuks jätsin siiski selle veidi parema hinnangu. Nüüd aga mõeldes ja võrreldes teiste raamatutega, siis tegelikult oleks see madalam ikkagi sobivam olnud.
Miks ma aga üldse seda raamatut nii madalalt hindasin? Sest mulle tundus, et Valga asemel sain ma lugeda enim hoopis võimumängudest Valga vallavalitsuses ja ainult õige pisut Valgast (ja Valkast) endast. Lisaks veel muidugi see, et tihtipeale pidi ära mainima just naiste kehaehituse jne. Kuidas see Valgasse puutus, ei tea ma siiani.
Õnneks nii palju kui Valgast (ja Valkast) juttu oli, tekkis siiski tahtmine seda kohta ka oma silmaga vaatama minna ja autor mind n-ö eemale ei peletanud 😅
April 23, 2024
Leidub kindlasti ka huvitavaid momente, aga reeglina on tegemist ühe ametniku tööalaste kirjeldustega - liiga palju juttu vallaametnike tööst kui sellisest. Aga no ju see elu seal siis selline oli - mis sa ikka vähem kui kahe aastaga väikelinnas viibides jõuad.
October 21, 2024
Raske oli valida 2 ja 3 tärni vahel. Ajaloo osa oli väga huvitav, tänavate kirjeldused täpsed, läbi värske pilgu Valgat näha haarav.
Varsti hakkas autorit potentsiaalsest toredast mälestusraamatust kõrvale juhtima erinevate Valga naiste kehaehitus ning tema enda ego. 2+
Varsti hakkas autorit potentsiaalsest toredast mälestusraamatust kõrvale juhtima erinevate Valga naiste kehaehitus ning tema enda ego. 2+
April 30, 2024
Selle teose võtsin lugemisse eelkõige oma isa Valga päritolu pärast. Ajaloolises plaanis küll palju juurde ei saanud, kuigi autor andis iseenesest ülevaate erinevatest valdkondadest. Domineerima kippus aga siiski vallaametnike tööelu ja sealsed persoonid. Et mul sellest vallast ka suuri teadmisi pole, siis oli huvitav lugeda küll, kuid teisalt kipun arvama, et palju on siiski ka inimeses endas kinni. Kokkuvõttes keskmine Minu-sarja teos.
October 3, 2025
Ma kasvasin Läti piiri lähistel Viljandimaal, aga naaberrajoonist asuvat Valga-Valka teemat polnud ma kunagi lõpuni läbi tunnetanud, tänu "Minu Valga" raamatule sain selle tunnetuse. Miks on sel linnal kaks nime? Muidugi sellepärast, et see on tegelikult üks linn, millest sai kakskeelne kaksiklinn - ajaloo jooksul parasjagu räsida saanud, mitte ainult sõdade-küüditamiste, vaid ka riigiipiiride poolt. Lausa maju on seal piiriga pooleks tehtud. Tänapäeval on taas nii, et Valga lapsed käivad Valka muusikakooli, aga ühist teineteise keele oskamist kahe rahvuse puhul enam eriti alles pole, nüüd kõnedakse omavahel suurrahvaste keeles.
Kuido Merits ei ole Valgast pärit, ta on elanud siin-seal üle ilma, seotult Eesti riigi välisesindustega (Kiievis, New Yorgis, Riias jm). Saame koos temaga kogeda seda, mismoodi käib sisse elamine Eesti ääremaa-väikelinna.
Üks asi hakkas mind lugemise käigus häirima... Kuido on suitsumees. Ma käin vahel ikka koolides esinemas ja tean, et paljudes koolides on „Minu...“ sari (õigemini üks vabalt valitud raamat sarjast) kohustuslik. Erinevates koolides lähenetakse "Minule" eri moel, mõni õpetaja paneb tegema referaate, mõni turismiteatmikke, mõni lihtsalt lugema, mõni maast/linnast ettekannet tegema... Ja valikute hulgas on nüüd raamat, kus autor peaaegu igas peatükis läidab aga taas sigareti. (Võimalik, et see oli seotud kirjutamise vahele tehtud suitsupausidega...) Ma lisasin kirjastajana pärast sarja kontseptsiooni juurde ühe nüansi: lugejate hulgas on alaealised, paluks mitte ilma sisulise vajaduseta nikotiini sisse tuua.
Aga jah, suitsupausile läks Kuido sageli Valga linna- ja vallavalitsuse kontorist. Tema töökohas juhtus igasuguseid suhtedraamasid ja kuigi ma kartsin, et läheb igavaks, mida sest ametniku elust ikka loota... siis igavaks ei läinud. Kuido on ennegi raamatuid kirjutanud ja sõna ta valdab. Aga. Samas jäi silma see vana kooli mehe stiilis" kirjelduste jada, kus naiste puhul on tavaliselt ära märgitud, kas ta näeb välja hea ning eakohane, kas ta on ülekaalus, on ta ilus jms. Meeste puhul ma ühtegi sellist kirjeldust ei märganud. Mäletan, kuidas Barbi Pilvre tegi kord kunagi Eesti Ekspressi persoonilugudele analüüsi: mismoodi kirjeldatakse mehi ja mismoodi naisi. Ka „Minu Valgale“ saaks samalaadse analüüsi teha. Näiteks pealkirjaks: väljasurev tüüp ehk vana kooli mees kirjeldamas naisi.
Soovitan raamatut neile, kes päriselt Valgat väisama lähevad, isegi Tallinnast alates saab alates bensiinijaamapeatusteni marsruuti järgida ja Valgas on konkreetseid tänavaid, lausa maju kirjeldatud, ka linna ajaloost ja kultuurilistest kildudest tuleb kokku hea mosaiik.
Aga kes tervet raamatut ette võtta ei malda, see võiks lugeda raamatu sissejuhatust: „Päris alguses olime üks...“ Valga-Valka ühine monoloog, imelises stiilis, andes ülevaate linna(de) loost.
Teiseks, soovitan „Minu Valga“ juurde lugeda (või audiona kuulata, sest paberraamat on otsas) Contra „Minu Lätit“, neis kahes raamatus jooksevad siinseal teemad paralleelselt.
Ja üks lõpuküsimus ka: kas Valgas/Valkas on Pudrumägi või Piimajõgi? Üks neist kahest on seal päriselt olemas.
Kuido Merits ei ole Valgast pärit, ta on elanud siin-seal üle ilma, seotult Eesti riigi välisesindustega (Kiievis, New Yorgis, Riias jm). Saame koos temaga kogeda seda, mismoodi käib sisse elamine Eesti ääremaa-väikelinna.
Üks asi hakkas mind lugemise käigus häirima... Kuido on suitsumees. Ma käin vahel ikka koolides esinemas ja tean, et paljudes koolides on „Minu...“ sari (õigemini üks vabalt valitud raamat sarjast) kohustuslik. Erinevates koolides lähenetakse "Minule" eri moel, mõni õpetaja paneb tegema referaate, mõni turismiteatmikke, mõni lihtsalt lugema, mõni maast/linnast ettekannet tegema... Ja valikute hulgas on nüüd raamat, kus autor peaaegu igas peatükis läidab aga taas sigareti. (Võimalik, et see oli seotud kirjutamise vahele tehtud suitsupausidega...) Ma lisasin kirjastajana pärast sarja kontseptsiooni juurde ühe nüansi: lugejate hulgas on alaealised, paluks mitte ilma sisulise vajaduseta nikotiini sisse tuua.
Aga jah, suitsupausile läks Kuido sageli Valga linna- ja vallavalitsuse kontorist. Tema töökohas juhtus igasuguseid suhtedraamasid ja kuigi ma kartsin, et läheb igavaks, mida sest ametniku elust ikka loota... siis igavaks ei läinud. Kuido on ennegi raamatuid kirjutanud ja sõna ta valdab. Aga. Samas jäi silma see vana kooli mehe stiilis" kirjelduste jada, kus naiste puhul on tavaliselt ära märgitud, kas ta näeb välja hea ning eakohane, kas ta on ülekaalus, on ta ilus jms. Meeste puhul ma ühtegi sellist kirjeldust ei märganud. Mäletan, kuidas Barbi Pilvre tegi kord kunagi Eesti Ekspressi persoonilugudele analüüsi: mismoodi kirjeldatakse mehi ja mismoodi naisi. Ka „Minu Valgale“ saaks samalaadse analüüsi teha. Näiteks pealkirjaks: väljasurev tüüp ehk vana kooli mees kirjeldamas naisi.
Soovitan raamatut neile, kes päriselt Valgat väisama lähevad, isegi Tallinnast alates saab alates bensiinijaamapeatusteni marsruuti järgida ja Valgas on konkreetseid tänavaid, lausa maju kirjeldatud, ka linna ajaloost ja kultuurilistest kildudest tuleb kokku hea mosaiik.
Aga kes tervet raamatut ette võtta ei malda, see võiks lugeda raamatu sissejuhatust: „Päris alguses olime üks...“ Valga-Valka ühine monoloog, imelises stiilis, andes ülevaate linna(de) loost.
Teiseks, soovitan „Minu Valga“ juurde lugeda (või audiona kuulata, sest paberraamat on otsas) Contra „Minu Lätit“, neis kahes raamatus jooksevad siinseal teemad paralleelselt.
Ja üks lõpuküsimus ka: kas Valgas/Valkas on Pudrumägi või Piimajõgi? Üks neist kahest on seal päriselt olemas.
Displaying 1 - 8 of 8 reviews