Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal

by Mati Laur, Helina Tamman (Kujundaja), Kalle Müller (Kaas)

Eestlaste ajalooteadvusesse on 18. sajand jäädvustunud paremal juhul halli, pigem aga tumeda ajajärguna. „Vana hea Rootsi aeg“ oli mööda saanud ning selle asemele oli asunud Vene võim. Toonast talupoega kujutatakse enamasti ette, ülakeha paljas, mõisatallis peksukaristust saamas. Paraku ei ole meie rahva ajalugu ülemäära rikas, nii et võiks lubada sellest terve sajandi maha arvata. Viimaste aastakümnete uurimused on näidanud, et üleminek Rootsi ajalt Vene ajale ei olnud sugugi nii murranguliste tagajärgedega, kui meie tänapäevalgi ikka veel „aegadele“ toetuv ajalooperiodiseering eeldanuks. Rootsi aja seadused, haldusstruktuur ning ühiskonna sotsiaalne ülesehitus kandusid ilma suuremate muudatusteta ühe võimu alt teise alla, mis lubab 18. sajandist kõnelda kui „pikast Rootsi ajast“. Liivi- ja Eestimaa sõjaline liitmine Vene riigiga ei tähendanud kaugeltki siinse ala kokkusulatamist Venemaaga, vaid vastupidi, sisekubermangudest oluliselt eristuva ühiskonnakorralduse säilimist ja edasiarengut.

Üks põhjus, miks 18. sajand on meie ajalooteadvuses nii varju jäänud, on tõsiasi, et me ei tunne toona elanud eestlasi. Senises ajalookirjutuses on nad esindatud vaid kollektiivse talurahvana, kes ägas feodaalkoormiste raskuse all. Nime- ja nägupidi tunneme neist õige väheseid. Siin nad nüüd on! Teie käes olevas raamatus on 18. sajandil elanud eestlasi esitletud kaugelt rohkem kui meie senises ajalookirjutuses kokku. Et see raamat kõneleb kogu Liivimaast, mis toona moodustas haldusliku terviku Riiast Peipsi kaldani ning Saaremaast Väina jõeni, ei saa me läbi ka lätlasteta, kes elasid vahetult meie kõrval ning kelle ajalugu seisab meile lähemal kui ühegi teise rahva oma.

Keskendudes küll Liivimaa talurahvale, heidame aeg-ajalt pilgu ka põhjaeestlastele ning vaatleme mujal Euroopas toimunut. Kasvõi selleks, et veenduda: meil pole põhjust oma ajalugu häbeneda. Kuigi Liivimaa oli toona Vene riigi osa, on Venemaa taust sellest käsitlusest kõrvale jäänud: sealsed olud olid liiga teistsugused, et neid siinsetega kõrvutada.

Genres: History, Nonfiction

223 pages, Hardcover

Published January 1, 2023

Reviews

[E. · Rating 5 out of 5]

Peaks olema kohustuslik lugemine kõigile, et meie ühiskonda, rahvast, ajalugu paremini mõista. Paljud stereotüübid saavad purustatud ja lugemine läheb kiirelt.

[Cäroly · Rating 5 out of 5]

Vaimustavalt silmiavav!
.
Üks ajalooharidusega 🙋‍♀️ luges üle pika-pika aja oma roostes olnud uusaja teadmiste värskendamiseks midagi n-ö paduajaloolist.
Sealjuures oli see niivõrd põnev! Need detailsed kohtuprotokollid, kuhu sekka ka n-ö arhailist eesti kõnepruuki sattunud, olid ilmselt lemmikosa. Ja müts maha nii meeletu uurimistöö eest, st gooti kirja "rõõmud", eriti kui allikad on saksa ja vene keeles. Huhh, meeletu töö.
Ja tõesti aitas täita lünki 18.saj osas, millest justkui teame vaid sõdu ja maad katnud viletsust, kuid just need mahlakad talurahva seksuaalkäitumised olid 🍒🎂. Vahepeal mõned kirjeldused seksuaalaktidest olid ehk liigagi detailsed, eriti mis puudutas sodoomiat, kuid see oli elu. ☻️😆

[Hipp · Rating 5 out of 5]

Ühe ajalooteadusraamatu kohta kena tempo ja loogilisusega kulgev raamat, kohati isegi harudaselt lühidaks kärbitud teist, kus tahaks vanast harjumusest rohkemgi heietusi ja teoretiseerimist lugeda, kuid tegelikult ilma ongi parem.
Ja teemakohaselt ka väga põnev uurimistöö - kui ...metsik? ja samas normaalne oli elu Liivimaal 18. sajandil. Paneb aga mõtlema, kuidas seda teadmist nüüd massidesse viia ja rahvale kuulutada (mitte siiski vast nii entusiastlikult kui Tallima Paap Rõugest).

[Emma · Rating 5 out of 5]

eng below

//

väga paeluv lugemine. kuigi akadeemilisema keelega kui nt keskmine populaarteaduslik raamat, on ilmselt ikkagi ka tavalisele (s.o. mitte-ajaloolasele) hea ja huvitav lugeda. meeldis liigendus - eelkõige olulisemate teemade järgi ja siis teemasiseselt ka üsnagi kronoloogiline. autor on kenasti põhjendanud ka oma oletused (mida ei saagi allikate vähesuse või lakoonilisuse tõttu kindlalt esitada). seoseid/üldpilti aitavad luua kontekstuaalsed kommentaarid teiste euroopa riikide kohta lähemast ajaloost. vahva lugemine igatahes!

//

a very captivating read. even though it has more of an academic style than the average popular science book, it's probably still a nice and coherent read even for those who don't have a history background. really liked that it's broken down to certain themes and then cronologically. the author has explained his opinions well even when there was a lack of sources or if the sources gave minimal info. also comments on the contemporary situation in other european countries or in the near history which helps create context. overall a great read!

[Kadri · Rating 4 out of 5]

raamatu vorm sellest ühest mati lauri kursusest, kus ma tartus esimesel (?) aastal käisin, aga kuna mati kuulub sellesse ossa tü-st, mis ei tekita minus ptsd-d, siis see oli lõbus meenutus vähemalt

[Tiina · Rating 3 out of 5]

Lahe teema, suur teadustöö ära tehtud ja põnev oli tegelikult ka. Selle eest tahaks anda kõrge hinde. Aga eks ma juba emotsiooni pealt hindaja olen ja kuna tihti kuidagi ei kippunud teost kätte võtma (puhtalt minu süü), siis keskmine hinne.
Aga soovitan ikka: huvitav ülevaade intrigeerivast teemast.

3 minu jaoks on "meeldis".

[Dagne567 · Rating 5 out of 5]

Suurepärane sissevaade XVIII sajandi Liivimaale, laiendustega muudest perioodidest ja piirkondadest. Soovitatav lugemine kõigile minusugustele, kes masenduvad pelgast mõttest jubemustale pärisorjuse ajale ning igavatele talupoegadele.

[Aet Altement · Rating 3 out of 5]

Üks tuttav oli hämmingus, et kes küll sellist raamatut peaks lugema. Lõin raamatu suvalisest kohast lahti ja sain aru, et mina see olen. Tundus omajagu naljakas.

Hakkasin algusest lugema ja olin pisut pettunud, üsnagi kuiv tekst oli. Vaatasin sisukorda ja lugesin neid kohti, mis mahlasemad tundusid. Oli justkui päris hea. Lõpuks lugesin siit ja sealt, sai raamat läbi ja polnud häda midagi. Tundus, et algusest peale ja järjest lugedes oleks raamat pooleli jäänud.

Raamat koosneb neljateistkümnest peatükist, sissejuhatusest ja kokkuvõttest, oli hästi liigendatud.

Sain teada, et naised on ühed kurjajuured ja kõlbeliselt nõrgemad, üldjuhul said nemad igaljuhul karistada, tihtipeale ka karmimalt kui mehed. 1595 aastal oli keegi anonüümselt kirjutanud arvamuse sellest, kas naised on üldse inimesed või mitte.

Elu oli karm, aga samas oli raamat mõnes kohas pisut naljakas ka. Huvitavam osa minu jaoks oli abiellumise ja seksuaalsuse osa. Näiteks said Hans ja Maret enne pulmi seksimise eest 80 kopkat trahvi.

Abielulahutus oli keeruline ja naistel seda enam. Lahutada sai, kui abikaasa pettis. Abikaasad enda kaasa vastu tunnistada ei saanud, ehk keegi teine pidi pealt nägema ja tunnistama. Tundub huvitav variant, aga nagu näha, oli ka selliseid. Vahel küll võis juhtuda, et tunnistaja osteti raha eest.

Minu jaoks põnevaks tegid raamatu kohtuprotokollid, mis olid omajagu vürtsikad, polnud need meie esivanemad nii kuivikud ühti, kui arvata oleks võinud. Tore oli lugeda, kuidas karistusest pääseda püüti, mõnel läks see korda ka.

Soovitan lugeda küll, huvitav silmaringi laiendamiseks.

[Triin Soom · Rating 4 out of 5]

Täitsa huvitav raamat, aga suhteliselt kuiv ja teaduslik tekst, mis nõuab süvenemist.

[Mihkel · Rating 4 out of 5]

Te, kes te lõbus läinud hukka,
Et elus hoida oma kihk,
Mul laske öelda, rahus puhka!
Te surm on väga inimlik.

Kaunid värsid Põltsamaa tohtrihärra P. E. Wildelt! Õpetlik, tore ja tänuväärselt kompaktne lugemine on ka käesolev raamat. Autor kohtleb tundlikku ainest lugupidamisega, mistap padukollast (ettevaatus, hooravärv!) skandaalitamist igatsev lugeja võib ehk veidi pettudagi, ent lubab omale siis aeg-ajalt mõne kergelt varjatud muige ja nalja nalja – "arvestades talurahva igapäevaseid (õigemini küll igaöiseid) olmetingimusi, lisandus veel [...] abielurikkumine eksituse tõttu". Muide, seda hädaohtu nt eestlaste pimedaid-nõgiseid suitsutaresid kiruv Von Baer oma dissertatsioonis ei maini!

Nagu autor ytleb, on 18. saj. jäänud suuresti anonyymseks ja seetõttu meile vähetuntuks. Et vähene teadmine on pahatihti aluseks igasugu väärarusaamadele, leiavad paljud neist teoses ka ymberlykkamist, "esimese öö õigusest" kuni väideteni nagu oleks omaaegne talupoeg seisnud enneolematus "aatelises kõrguses" ja "sugulises karskuses". Tõsi, mitte vähem vale pole väita, et 18. saj. talupojad oleks vabameelsuses olnud samal pulgal 20. saj. hipidega või et kõike taunimisväärset oleks toona normaalseks peetud.

Viimaks: "vana aja" tutvustamise kõrvalt on teos mitmeti kõnekas ka tänaste yhiskondlike poleemikate mõtestamisel! Autor ytleb jämeda joonega, kuivõrd tulutu, julm ja eluhävituslike tagajärgedega oli vallasemade avalik häbistamine (seda kriitikat esines ka toona ning viimaks sel põhjusel ka ). Samuti peatykk 17. saj. ilmalikest valitsemisõpetustest, kust selgub, et kirikust vat et aktiivsem suguelupiiraja oli sedasi konkurentsi välistada tahtev linnakodanlus ning et "iibekysimuse" yle piikide murdmine pole mingi tänane leiutis, vaid rahvaarvu kasvu/languse otsesest seosest riigi jätkusuutlikuse ja jõukusega kirjutasid juba tollased kameralistid.

Paaris kohas tekkis autori mõttekäiku lugedes kyll kysimärke, aga valdavalt midagi karjuvat loogikavigade või muude erroritena silma ei jään´d.