Minu Kairo. Kakofoonia Niiluse kallastel

Minu... #63

by Saale Fischer, Tiina Kanarbik (Editor)

Egiptus ahvatleb turiste igikestva päikesepaiste ning püramiididega. Kõrberiigi pealinn Kairo oma 20miljonilise elanikkonnaga on aga parasjagu nii suur, kirev ja võimalusterohke, et pakub läbi paksu sudu paistva päikese ka ridamisi muid ahvatlusi: kulinaarseid, kultuurilisi ja karjäärilisi.

Minu abikaasat ahvatles töö Kairo Saksa ülikooli juures, mind võimalus kolida vaikselt suikuvast Saksa kolkalinnast pulbitsevasse maailmametropoli.

Peale esimest suurt ehmatust ning otse silme ees terendavat igavusesurma osutus Kairo kokkuvõttes heldeks võõrustajaks: huvitavate sündmuste jadal ei paistnud lõppu tulevat, neist kõige põrutavam oli kahtlemata sattumine araabia kevade keskmesse. Kahe ja poole aastasele ajateljele mahtus veel kõvasti action’it alates meie kolmanda lapse sünnist Niiluses asuval Manyali saarel, lõpetades Saksa kiriku kolihunnikust leitud klavessiini elustamise või eesti laste laulu- ja mänguringi vedamisega.

Genres: Travel

222 pages, Paperback

First published February 10, 2014

Reviews

[Piret]

Kahjuks ei suutnud see raamat mind eriliselt köita. Minu jaoks mõjus tekst kohati liiga peenutsevalt ja oli täis võõrsõnu, mis muutsid lugemise pigem raskeks kui nauditavaks. Kõike seda oleks saanud edasi anda ilusas eesti keeles, kui alguses viitsisin veel vaadata sõnade tähendusi, siis lõpuks loobusin - eks tegelikult sain ju aru, mis need tähendavad, aga et oleks konkreetne vaste. Raamat oli üsna veniv – kohati jäi tunne, et samu mõtteid oleks saanud öelda palju lihtsamalt ja vähemate sõnadega (tavaliselt ma 200 lk raamatut ei loe peaaegu 3 kuud).
Kõige rohkem häiris mind autori mitte just kõige positiivsem ja eelarvamustega suhtumine Kairosse ja selle igapäevaellu. Kairo ongi kaootiline, lärmakas ja kontrastne, kuid pidev probleemidele keskendumine jättis vähe ruumi avastamisrõõmule või soojemale suhtele selle kohaga. Valisin selle raamatu, kuna olen ka ise käinud Kairo seiklemas - oligi lärmakas ja palju autosid, aga samas on mul sealt ka väga toredaid mälestusi, mida endaga kaasas kannan. Ma ei tahaks uskuda, et sellises suurlinnas ei ole midagi muud teha, kui ainult töö-pood-kodu.
Positiivsed olid sõpruslood teiste eestlastega ning kuidas ühiselt eesti kultuuri prooviti edasi anda ning seda ka endas kaasas kanda.
Raamatu teine pool oli minu jaoks siiski märksa põnevam. Huvitav oli lugeda revolutsiooni kirjeldusi ning lood sünnitamisest ja emadusest araabia maades. Need osad andsid rohkem aimu kohalikust ühiskonnast ja inimestest ning tekitasid ka päriselt huvi edasi lugeda.
Jätkan minu sarja lugemist siiski huviga ning mul on hea meel iga eestlase üle, kes on oma loo viitsinud ja tahtnud kaante vahele panna, et ka teised saaksid osa suures laias maailmas toimuvast.

[Grete]

Ütleks, et tegu on paraja lingvistilise kakofooniaga kaante vahel – täis liigseid võõrsõnu, segatud helde koguse pessimismi ja snobismiga. Ja nii kui mõni peatükk natukenegi huvitavamaks muutus ja autor peaaegu et sümpaatsekski, tuli järgmine irooniline monoloog ja nullis selle kõik ära. Kahju, sest potentsiaali justkui oli.

[Pisike]

Juba ette nii tugeva negatiivse meelestatusega kirjutatud, et ei saanudki väga põnevaks osutuda. Kahjuks.

[Mirtel Ausmees]

never again

[Katrin]

http://katrjuusha.blogspot.com/2014/0...

[Triinu]

Igav raamat. Raske oli keskenduda sellele. Lõpp oli parem kui algus. Tänu lõpule sai 2 tärni.