What do you think?
Rate this book
Haki ordu
12-aastane Taaniel näeb unes elutut linna, kus laiuvad vaid lõputud asfaldiväljad ja keerlevad lämmatavad tolmupilved. Kõikjal on hirmutav tühjus. Linna kaitsevaim Hakk annab poisile pärismaailma kaasa salakirjas mõistatuse ja müstilise klaaskuuli, sest vaid nende abil on võimalik päästa Taanieli kodulinn samasugusest hävingust.
Mõistatuse lahendamiseks ja võluväe vabastamiseks on aga tarvis abi ning nii ühinevadki seiklusega 16-aastane Roosi, 15-aastased Saara ja Hans, 14-aastane Lennart, 11-aastane Mattias, 9-aastane Mario, 8-aastane Ronald ning pisike Stiina. Sünnib linnaloomade uurimisele ja linnalooduse kaitsmisele pühendunud Haki ordu!
Nutikas lastekamp avastab peagi, kuidas klaaskuulis peituvat maagiat kasutada. 12 maagilist muundumist õpetavad lapsi nägema linna loomade pilgu läbi. Kas loodusel on veel linnas kohta? Kas laste kodulinn saab päästetud?
Fantaasiarohke kogupereraamat „Haki ordu“ õpetab lapsi ja nende vanemaid märkama loodust kõikjal meie ümber, nägema linna ja koduümbrust uutmoodi ning leidma võimalusi, kuidas loodusega arvestada ja seda hoida ka linnaruumis.
___________________________________
Tuul Sepp (snd 1984) on loomaökoloog ja teaduse populariseerija. Teadlasena uurib ta inimese poolt muudetud keskkonna mõju loomade tervisele. 2023. aastal pälvis ta riigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste valdkonnas.
Mõistatuse lahendamiseks ja võluväe vabastamiseks on aga tarvis abi ning nii ühinevadki seiklusega 16-aastane Roosi, 15-aastased Saara ja Hans, 14-aastane Lennart, 11-aastane Mattias, 9-aastane Mario, 8-aastane Ronald ning pisike Stiina. Sünnib linnaloomade uurimisele ja linnalooduse kaitsmisele pühendunud Haki ordu!
Nutikas lastekamp avastab peagi, kuidas klaaskuulis peituvat maagiat kasutada. 12 maagilist muundumist õpetavad lapsi nägema linna loomade pilgu läbi. Kas loodusel on veel linnas kohta? Kas laste kodulinn saab päästetud?
Fantaasiarohke kogupereraamat „Haki ordu“ õpetab lapsi ja nende vanemaid märkama loodust kõikjal meie ümber, nägema linna ja koduümbrust uutmoodi ning leidma võimalusi, kuidas loodusega arvestada ja seda hoida ka linnaruumis.
___________________________________
Tuul Sepp (snd 1984) on loomaökoloog ja teaduse populariseerija. Teadlasena uurib ta inimese poolt muudetud keskkonna mõju loomade tervisele. 2023. aastal pälvis ta riigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste valdkonnas.
264 pages, Paperback
First published February 1, 2024
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 15 of 15 reviews
July 24, 2024
Saingi loetud! Tõele au andes tuleb muidugi tunnistada, et alustasin seda Tartu Laulupeo aegu, aga ei saanud rongisõiduga läbi ja siis raamat lihtsalt ootas tänaseni erinevatel lauanurkadel, aga see on tõesti väärt kraam. Maksab võtta koolide õppekavasse ja muidugi niisamagi lugeda, väga mitmekülgse seikluse käigus (lapsed-noored lasteaiast keskkoolini ja tegevused seadusandlusest mesilaste joonistamiseni) õpetatakse nii loomade elu-olu tundma, linnaloodusele mõtlema kui kodanikuühiskonnas kaasa lööma. Teeme ära!
October 27, 2024
Kuigi algus on veidi künklik ning uimane, siis ca kolmandiku peal on näha, et lugu hakkab tuure koguma ja läheb täiskäigul lõpuni välja. Väga äge, kuidas autor oli võtnud linnaökoloogia parnadamise ja selle ümber korraliku lasteloo jutustanud. Tuli täitsa lapsepõlv meelde, kus ma ühena vähestest tuvusringkonnas ka sellisedi raamatuid lugesin. Hetkel aga kahjuks ei näe, kuidas ilma vanema/õpetaja vms soovituseta laped antud raamatu ise "üles korjaksid" ja ka esimesest kolmandikust läbi suruksid.
June 2, 2024
see oli nüüd üle tüki aja raamat, mis ka raamat oli. tõesti mõnus lugemine ja kõik hea lasteraamatu komponendid olid olemas - kamp asjalikke vahvaid lapsi ühes kahtlaselt Tartu-sarnases linnas võtab päriselt midagi ette linnalooduse ja loomade kaitseks, abiks natuke maagiat ja natuke peaaegu-usutavat otsedemokraatiat ja mõned heatahtlikud täiskasvanud, kes ei surgi liigselt, vaid annavad vajalikud vihjed ja ressursid kätte ja jätavad lapsed siis ise hakkama saama. ja nad muidugi saavad.
moraali ei loeta, aga õpetliku looga on tegu mitmes mõttes - siit saab nagu möödaminnes teada päris palju sellesama linnalooduse kohta ja et miks teda on vaja inimestele ja miks, noh, loodusele endale. kõik need asjad, et kui palju on vaja muru niita ja lehti riisuda ja öösiti tänavaid ja parke valgustada ja nii (vastus: vähem, kõike võiks vähem). aga tore on see, et kogu õpetlikkuse juures on see ikkagi täiesti veenev ja haarav ilukirjandus ka, neil lastel on kõigil oma iseloomud ja lood ja nii mõnelgi õnnestub seikluse käigus üksjagu kasvada. ja noh, see jutt lihtsalt... voolab kuidagi nii soravalt. (kuigi lapsi oli minu jaoks umbes ühe jagu liiga palju, et neid sujuvalt peas meeles hoida, ja mitu korda vaatasin esikaane siseküljel olevat kaarti mitte selleks, et meenutada, kus kelle kodu on, vaid pigem, et kes täpselt omavahel õed-vennad on. ja miks oli kaardil olemas botaanikaaed, millest raamatus juttu ei olnud, aga ei olnud surnuaeda, mis tuli teemaks mitmel korral?)
moraali ei loeta, aga õpetliku looga on tegu mitmes mõttes - siit saab nagu möödaminnes teada päris palju sellesama linnalooduse kohta ja et miks teda on vaja inimestele ja miks, noh, loodusele endale. kõik need asjad, et kui palju on vaja muru niita ja lehti riisuda ja öösiti tänavaid ja parke valgustada ja nii (vastus: vähem, kõike võiks vähem). aga tore on see, et kogu õpetlikkuse juures on see ikkagi täiesti veenev ja haarav ilukirjandus ka, neil lastel on kõigil oma iseloomud ja lood ja nii mõnelgi õnnestub seikluse käigus üksjagu kasvada. ja noh, see jutt lihtsalt... voolab kuidagi nii soravalt. (kuigi lapsi oli minu jaoks umbes ühe jagu liiga palju, et neid sujuvalt peas meeles hoida, ja mitu korda vaatasin esikaane siseküljel olevat kaarti mitte selleks, et meenutada, kus kelle kodu on, vaid pigem, et kes täpselt omavahel õed-vennad on. ja miks oli kaardil olemas botaanikaaed, millest raamatus juttu ei olnud, aga ei olnud surnuaeda, mis tuli teemaks mitmel korral?)
April 17, 2024
Kodumaisel lastekirjandusel püüan ikka silma peal hoida ja see seikluslik jutt pälvis tähelepanu. Kiidan väga teemavalikut ehk linnalooduse eri tahkude tutvustamist. Sain isegi siit päris mitu uut teadmist. Nooremale lugejale serveeritakse teadmisi seiklusloo kaudu, millest ei puudu ka olulised inimlikud tunded nagu suhtes sõprade ja vanematega. On tore unistada, et kuskil on üks toredate mõtete linn, kus raamatus toodu ka päriselt teoks saab.
November 3, 2025
Raamat linnalooduse hoidmisest, reaalsus seguneb fantaasiaga. Minu jaoks veidi liiga näppu viibutav.
March 17, 2024
Haki Ordu on Tuul Sepa uus põnevik noortele aga hea lugemine ka täiskasvanutele. Lugu on noortest, kes ühest huvitavast ja maagilisest kohtumisest inspireeruvad uurima linnalooduse olukorda ja tulevikku.
Et mitte midagi spoilida ma rohkem sisu ei kirjelda aga soovitan seda raamatut lugemiseks nii noortele kui täiskasvanutele. Läbi sorava jutu ja põneva sisu (viimane kolmandik raamatust läks korraliku täispõnevikuna) saab ka ülimalt palju harivat teada sellest milline võiks üks loodussõbralik ja kõigile hea linn olla.
Tuule teine raamat, mida olen lugenud meie nii 9a kui 6a on Allikahaldjas. Mõlemad raamatud on olnud lastele täis põnevust ja algusest lõpuni haaravad nii, et nõutakse alati rohkema lugemist unejutuks :D
Et mitte midagi spoilida ma rohkem sisu ei kirjelda aga soovitan seda raamatut lugemiseks nii noortele kui täiskasvanutele. Läbi sorava jutu ja põneva sisu (viimane kolmandik raamatust läks korraliku täispõnevikuna) saab ka ülimalt palju harivat teada sellest milline võiks üks loodussõbralik ja kõigile hea linn olla.
Tuule teine raamat, mida olen lugenud meie nii 9a kui 6a on Allikahaldjas. Mõlemad raamatud on olnud lastele täis põnevust ja algusest lõpuni haaravad nii, et nõutakse alati rohkema lugemist unejutuks :D
November 14, 2025
Selle raamatu suurim panus on empaatia tõstmine. Teatud triki abil õnnestub lugejal minna looma, linnu, konna ja putuka sisse ning kogeda seda, milliselt mõjub linnakeskkond. Nendes stseenides tuleb peale„düstoopia-lugemise tunne“ , ja see jääb kummitama, kui raamat läbi saab, niisiis: mõjub. Mida tegelikult elab üle mesilane, kes eksleb ringi ja leiab vaid võõrliikide lõhnu ja mürke? Kui segadusse ajavalt mõjub öine linnavalgus öökullidele? Jne...
Tundub, et ainus loomaliik, kes linnas tõesti hästi hakkama saab, on kass. Ja tema, muide, on võõrliik, kes hävitab ja tapab. Kasside nunnumeeter läheb selle raamatu abil küll miinuspoolele!
Mulle meeldib, kuidas siin raamatus on enamvähem kõik tegelased ärksad ja haritud, inimkonna parim „mina“, ja pidevalt toimub ka nendevahelise dialoogi abiga lugejate harimine. Ühekorraga antakse tuld nii mõistusele kui südamele ja mina, keskealine inimene, alati loodushoiust hoolinud, tunnen, kuidas isegi minule see (heas mõttes) ajupesu mõjub. Kindlasti mõjub ka noortee lugejatele. Kuivanud puid on vaja. Nõgeseid on vaja. Putukaid on vaja. Kui need teadmised niimoodi loosungitena kirja panna, siis ei pruugi vastuseks olla muud kui „meeh“. Aga õnneks on need teadmised peidetud kaasahaarava seiklusjutu rüüssse.
Muuhulgas on see ka täiesti moodne lugu, nimelt linna kaasava eelarve ja sotsiaalmeedia kampaania lugu. Ma hakkan kohe loo alguses aimama, et kuidagi tuleb sissse juriidika, sest üks noortest peategelastest on seaduste huviline. Mõtlen: kas tõepoolest tuleb sisse loomaõigus ja linnuõigus ja putukaõigus? Ei, seekord siiski mitte. Aga sisse tuleb lasteõigus. Kui lapsed valida saavad, siis lapsed valivad rohealad!
Loodetavasti leiab see emotsionaalselt ja intellektuaalselt hariv raamat omale laia lugejaskonna. Olen küll siitsealt kuulnud hoiatust, et noorele lugejale tavaliselt ei meeldi, kui tegelased on neist nooremad. Siin raamatus on seiklemas ja ühiselt linnaloodust päästmas väga lai vanuserühm, lasteaiaealistest keskkooliõpilasteni, nendega koos teadlased, õpetajad, lapsevanemad, ja linnapea, kes sõidab jalgrattaga.
PS. On siiski ka midagi, mis mulle selle raamatu juures ei meeldi: ere türkiissinine trükivärv. See hakkas lugedes silma väsitama. Teadupärast on silmale kõige lugejasõbralikum ikka vana hea kontrast: must tekst valgel paberil. Kui oli tahtmist värvidega katsetada, siis oleks ju võinud võtta tumerohelise värvi - sest see on ju täiesti selgelt rohelise agendaga raamat.
Tundub, et ainus loomaliik, kes linnas tõesti hästi hakkama saab, on kass. Ja tema, muide, on võõrliik, kes hävitab ja tapab. Kasside nunnumeeter läheb selle raamatu abil küll miinuspoolele!
Mulle meeldib, kuidas siin raamatus on enamvähem kõik tegelased ärksad ja haritud, inimkonna parim „mina“, ja pidevalt toimub ka nendevahelise dialoogi abiga lugejate harimine. Ühekorraga antakse tuld nii mõistusele kui südamele ja mina, keskealine inimene, alati loodushoiust hoolinud, tunnen, kuidas isegi minule see (heas mõttes) ajupesu mõjub. Kindlasti mõjub ka noortee lugejatele. Kuivanud puid on vaja. Nõgeseid on vaja. Putukaid on vaja. Kui need teadmised niimoodi loosungitena kirja panna, siis ei pruugi vastuseks olla muud kui „meeh“. Aga õnneks on need teadmised peidetud kaasahaarava seiklusjutu rüüssse.
Muuhulgas on see ka täiesti moodne lugu, nimelt linna kaasava eelarve ja sotsiaalmeedia kampaania lugu. Ma hakkan kohe loo alguses aimama, et kuidagi tuleb sissse juriidika, sest üks noortest peategelastest on seaduste huviline. Mõtlen: kas tõepoolest tuleb sisse loomaõigus ja linnuõigus ja putukaõigus? Ei, seekord siiski mitte. Aga sisse tuleb lasteõigus. Kui lapsed valida saavad, siis lapsed valivad rohealad!
Loodetavasti leiab see emotsionaalselt ja intellektuaalselt hariv raamat omale laia lugejaskonna. Olen küll siitsealt kuulnud hoiatust, et noorele lugejale tavaliselt ei meeldi, kui tegelased on neist nooremad. Siin raamatus on seiklemas ja ühiselt linnaloodust päästmas väga lai vanuserühm, lasteaiaealistest keskkooliõpilasteni, nendega koos teadlased, õpetajad, lapsevanemad, ja linnapea, kes sõidab jalgrattaga.
PS. On siiski ka midagi, mis mulle selle raamatu juures ei meeldi: ere türkiissinine trükivärv. See hakkas lugedes silma väsitama. Teadupärast on silmale kõige lugejasõbralikum ikka vana hea kontrast: must tekst valgel paberil. Kui oli tahtmist värvidega katsetada, siis oleks ju võinud võtta tumerohelise värvi - sest see on ju täiesti selgelt rohelise agendaga raamat.
March 4, 2024
Päris suur amps võetud sellega, et proovitud kirjutada korraga eelkooliealistele, algklassi lastele ja teismelistel (14-16.a). Sisult on seetõttu raske liigitada, väikelastele muidu ju ettelugeda võiks, aga sõnavara pole selline, mida nad mõistaksid. Noorte jaoks jälle liiga lapsemeelne ehk ju siis kuhugi sinna vahepealsele vanusele ikka jääb 10-14.a. Teadmiste poolest väga hariv ja huvitav.
Kujundusliku poole pealt tugev, juba käes hoida oli raamatut ülimugav.
Kujundusliku poole pealt tugev, juba käes hoida oli raamatut ülimugav.
April 10, 2024
Huvitava kujundusega raamat, milles on väga palju harivat lugemist. Lasteraamat küll, aga pole ühe õhtuga läbi loetav. Loo seiklusesse on põimitud väga palju teavet linnalooduse ja -loomade kohta. Ma pole näinud siiani paremat raamatut, kus need on ühendatud, sest loos ongi eesmärk teada saada, mis on linnaloomade vajadused. Ma loodan, et päriselus on ka olemas sellised ärksad erinevas vanuses noored, kes valutavad südant linnalooduse pärast.
March 11, 2024
Tuul Sepp oskab kirjutada, kadestamisväärselt," mõtlen ma iga kord mõnd tema lugu kätte võttes. Ta oskab õpetada ja ometi pole mul tunne, et mulle surutakse midagi peale. Ta oskab jutustada ja ometi pole mul tunnet, et ma PEAN kaasa minema. Ma TAHAN kaasa minna. Ma soovin kogu südamest kaasa minna ja kogu seikluse läbi teha.
Oh, Tuul, võta mind kaasa hakkidega linna kohale lendama!
Oh, Tuul, võta mind kaasa hakkidega linna kohale lendama!
April 22, 2024
Väga hea linnaloodusseiklus, meenusid kohe oma põnnipõlves loetud loomaraamatud, "Loomade lood" või mis nad olid. Tuul paneb lugeja kenasti loomarolli ja näitab linna mitmest erinevast nurgast, oli endalegi uut. Ja mitte ainult linnas. Nii et hariv ja meelelahutuslik. Muidugi idealiseeritud, aga maru värskendav on näha vahelduseks mõistlikke lapsi ja mõistlikke täiskasvanuid.
July 27, 2025
Väga vahva raamat, mida soovitada. Saab teadmisi, mõnede mõtete kordamist ja seiklust ka!
Kahjuks otsustas mu kutsikas riiulist just seda proovida närida - ilmselt see keskkonnasõbralikum paber meeldis..
Kahjuks otsustas mu kutsikas riiulist just seda proovida närida - ilmselt see keskkonnasõbralikum paber meeldis..
June 9, 2024
Ma ei jõua ära oodata, et seda oma lapsele ette lugeda ja korduvalt talle lugemiseks ette sokutada.
Armas ja põnev, üllas ja naljakas.
Autor on fookusesse võtnud linnalooduse läbi lapse (ja loomade-lindude) silmade. Ja lisaks on selle kõrval laste pisikesi võitlusi (telefoni kasutamine, hinnetele keskendumine, ärevus jm).
Mul on ikka täitsa ahvi vaimustus sellest!
Armas ja põnev, üllas ja naljakas.
Autor on fookusesse võtnud linnalooduse läbi lapse (ja loomade-lindude) silmade. Ja lisaks on selle kõrval laste pisikesi võitlusi (telefoni kasutamine, hinnetele keskendumine, ärevus jm).
Mul on ikka täitsa ahvi vaimustus sellest!
April 4, 2026
„Haki ordu“ on noorteromaan.
Raamatu keskmes on hakiordu, salapärane ühendus, mille tegevuse ja eesmärkide kohta hakkavad peategelased järk-järgult rohkem teada saama. Alguses võib tunduda, et tegemist on lihtsalt kummalise ja varjatud organisatsiooniga, kuid loo edenedes selgub, et selle taga on palju suuremad jõud, seiklused ja saladused.
Raamatu keskmes on hakiordu, salapärane ühendus, mille tegevuse ja eesmärkide kohta hakkavad peategelased järk-järgult rohkem teada saama. Alguses võib tunduda, et tegemist on lihtsalt kummalise ja varjatud organisatsiooniga, kuid loo edenedes selgub, et selle taga on palju suuremad jõud, seiklused ja saladused.
Displaying 1 - 15 of 15 reviews