Mati Unt was an Estonian writer, essayist and theatre director.
Unt's first novel, written at the age of 18 after having finished high school, was Hüvasti, kollane kass (Goodbye, Yellow Cat). This made him famous all over Estonia. He studied literature and journalism at Tartu University in Tartu, Estonia.
After this precocious beginning‚ Unt arranged a wide call in the artistic and intellectual circles of Estonia as a writer of the fiction, plays, and criticism. His books The Moon Like the Outgoing Sun, The Debt (1964), On the Existence of life in space, and The Black Motorcyclist rocketed Unt to the top of the novelist world in Estonia. In addition, he served a purpose in bringing avantgarde theatre to post-Soviet Union Estonia. Unt was well known as a theatre director. In 1981, he became a director of the Youth Theatre in Tallinn.
In 1979, his novel Autumn Ball (adapted to a movie in 2007 by Veiko Õunpuu) brought him international recognition. Other books include 1990s Notebook of a Donor and the 2001 play Graal!. Films based on Unt's works Tühirand and Sügisball have been created after his death.
Mati Unt died in 2005. He is buried in the Metsakalmistu cemetery in Tallinn.
nagu muuseas, et kuna Illimar on kaljukits, peab ta silmas pidama vastavat kohta Sir Francis ellingeri raamatust „A Survey of Astrology" (London and New York, 1964), kus öeldakse, et kaljukitse tähtkujus sündinud inimeste üldisel karakteriseerimisel tuleb mäaravaks pidada kaugele arenenud, detailideni väljatöötatud eneseanalüüsi, mis oma üksikasjalisusele vaatamata on tundeline, subtiilselt närviline ja mis kaldub üledramatiseerima köikvõimalikke inimlikke olukordi ja suhteid.
(see oli väga naljakas ja relatable seik via regiast) (olen kaljukits btw)
„Surusin veel sõprade käsi, tuul sahises õites pärnades mu kohal: olime kolme peale ära joonud neli pudelit kuiva veini, samas vilistas rong. Pistsin jooksu ja jõudsin veel õigel ajal vagunisse. Uksed plaksatasid mu järel kinni, mootor võttis tuure juurde ja aegamööda liikusid väikese suvituslinna tuled akendest mööda. Perrooni kohal rippusid lambid. Ühest valgusest teise, teisest kolmandasse, siis ei midagi, ainult pimedus. Oli august. Lahtistest akendest lendas sisse nukrat jahedust ja hilissuve lõhnu.“
suured mured ja väikesed mured ja vahepealsed mured ja kas ikkagi saaks teha (head) kunsti v teadust ilma sellele elu ohverdamata? või istud selle otsas kuni sured või satud antiklimaatiliselt lis vangi? ja kas elul on yldse m6tet kui seda j22gituse elementi ei ole?