Miks eile su lapsele tomat meeldis, aga täna lendab see kõrges kaares üle laua? Miks ühele lapsele maitseb rooskapsas ja teine keeldub seda suu sissegi võtmast? Kas on üldse võimalik köögiviljad lapse jaoks ahvatlevaks muuta?
Frida Felicia Vennerød-Diesen selgitab, kuidas bioloogia ja keskkond mõjutavad meie maitse-eelistusi ning kuidas neid ise kujundada saame. Lisaks jagab ta ohtralt nippe, mänge ja praktilisi näpunäiteid, mille abil lapsele kasulikku toitutalle meelepärasemalt pakkuda. Unusta stress ja südametunnistusepiinad – on aeg lahendada mure, millega lapsevanemad on alati maadelnud: kuidas saada lapsed sööma kõike.
Raamatu autor on teadlane, arengupsühholoogia magister ning saanud doktorikraadi laste maitsemeele arenemist uurides. Ühtlasi on ta kahe lapse ema, nii et ladusas ja arusaadavas vormis jagab ta oma kogemust laste maitsetundlikkuse ja toidu teemal. Oma teadusliku uurimuse eduka populariseerimise eest sai Vennerød-Diesen 2018. aastal preemia.
En veldig fin og lettlest bok om smak. Mange gode tips til aktiviteter man kan gjøre med barn for å få de til å smake på mye forskjellig mat. Litt minus for å bruke rosenkål og laks veldig mange ganger som eksempel - skulle gjerne hatt noen tips til retter med hvit fisk. Rosenkål nevnes ofte som en grønnsak det er vanskelig å like - det hadde gjort seg med litt benevning av flere grønnsaker! Ellers en kreativ og fin bok :)
Raamatus oli kõik tõde aga imenippe kuidas lapsed sööma saada pole. Nagu ikka - ole ise eeskuju ja nii ongi. Aga tore kiire lugemine endale põhitõdede meelde tuletamiseks jälle, mis on tegelikult elementaarsed.
Hästi ja soravalt kirjutatud raamat, aga ma oleksin soovinud näha ka muid nippe peale juurikate söömise nippide. Soovitusi kuidas liha põnevamaks teha näiteks.
Selline tore, lustlik ja kerge raamat vanematele, kes ei jaksa töö ja laste kõrvalt veel lugeda mingeid pikki teadustöid sellest, kuidas ühele mudilasele juurikad sisse sööta. Tekst oli suur, vahepeal ilusad värvilised pildid... Meie pere sealt midagi väga uut ei õppinud, aga tore oli lugeda ikka ning pigem sain kinnitust, et jätkata samamoodi.