Uimastid on meie ümber. Uimastid on linnas ja metsas, klubis ja apteegis, põranda all ja palees. Uimasteid tarvitatakse teadvuseseisundite muutmiseks. See raamat on uimastite ja inimeste ühisest reisist läbi aegade ja käesolevast vahejaamast sellel teel.
Meditsiinidoktor Jaanus Harro, Tartu Ülikooli psühholoogiaprofessor ja Collegium Internationale Neuro-Psychopharmacologicum'i liige, otsib neil lehekülgedel vastust küsimusele, kes reisi juhivad. Mida uimastitelt võib karta ja loota, ja mida ei oska oodata? Miks tekib uimastitest sõltuvus, miks sõltuvusest vabanetakse aeglaselt ja vaevaliselt, ja kas ohud peituvad sõltuvuses või uimastis? Kas meil on midagi õppida looduselt ja ajaloost, ja kas me soovime seda teha?
Olles varem sellealast kirjandust lugenud, oli mul teatud aimdus, millest juttu tuleb ja see sai kenasti täidetud. Küll aga üllatas mind kui kaua mul läks enne kui raamatu läbi sain. See on hästi kirjutatud ja täpne, andes põhjaliku ülevaate, kuid nõuab, et loeksid täie tähelepanuga, sest on justkui segu keemia- ja biologiatundidest ning keerulised ainenimetused võivad väsinud peaga sassi minna. Mis aga rõõmustab, on viited ja märkused raamatu lõpus.
Raamat sobib hästi ka humanitaarnohikule (kubiseb ilukirjanduslikest viidetest). Samuti soovitan guugeldada välja Jaanus Harro intervjuud ja arvamuslood, mis ajakirjanduses on.