What do you think?
Rate this book
ETFid ja indeksfondid. Mugav viis jõukuse kasvatamiseks
„Check this out! Üks kuu vähem kui kaks aastat ja investeerimisportfellil täitus 100 000!“ See mentorluskliendi tagasiside kummutab investeerimisega kaasneva müüdi, justkui peaks üks edukas investor olema rikkur, majandusharidusega või vähemalt ettevõtlik. Kirja autoriks olev naisterahvas ütles enda kohta, et on „täiesti tavaline ilma majandushariduseta mitteettevõtlik mitterikkur“. Ta jõudis nullist saja tuhandeni vähem kui kahe aastaga ja ainult ETFidesse raha paigutades.
Investeerimisega kaasneb müüt justkui peaks üks edukas investor olema rikkur, majandusharidusega või vähemalt ettevõtlik. See ei ole kaugeltki nii. Investeerimisega algust teha ja sihte seada olen mentorluse vormis aidanud juba aastaid. Üha enam on investeerimisstrateegia ja portfelli lahutamatuks osaks saanud ETFid ehk börsil kaubeldavad fondid. Neid leiab nii erainvestorite portfellidest kui ka pensionifondidest. ETFe kasutatakse üha rohkem ja rohkem ning seda nii pikaajalisel investeerimisel kui ka lühemaajalisel kauplemisel.
Sellest raamatust leiad kõik, mida ETFide ehk börsil kaubeldavate fondide kohta teadma pead. Lisaks teooriale ka praktilisi näpunäiteid, kogemuslugusid, ETFide näidisportfelle ja abistavaid tööriistu. Kauba peale veel inspiratsiooni ja tegutsemistahet ka.
Investeerimisega kaasneb müüt justkui peaks üks edukas investor olema rikkur, majandusharidusega või vähemalt ettevõtlik. See ei ole kaugeltki nii. Investeerimisega algust teha ja sihte seada olen mentorluse vormis aidanud juba aastaid. Üha enam on investeerimisstrateegia ja portfelli lahutamatuks osaks saanud ETFid ehk börsil kaubeldavad fondid. Neid leiab nii erainvestorite portfellidest kui ka pensionifondidest. ETFe kasutatakse üha rohkem ja rohkem ning seda nii pikaajalisel investeerimisel kui ka lühemaajalisel kauplemisel.
Sellest raamatust leiad kõik, mida ETFide ehk börsil kaubeldavate fondide kohta teadma pead. Lisaks teooriale ka praktilisi näpunäiteid, kogemuslugusid, ETFide näidisportfelle ja abistavaid tööriistu. Kauba peale veel inspiratsiooni ja tegutsemistahet ka.
303 pages, Paperback
Published February 1, 2024
13 people are currently reading
31 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 4 of 4 reviews
March 23, 2025
Väga informatiivse ja väärtusliku sisuga investeerimisraamat, just ETFide osas.
Tundub, et pean oma strateegia ümber mõtlema...
Peamised õpetused:
1. Passiivselt juhitud ETFide puhul on kõige olulisem uurida ETFi alusindeksi sisu. Vaata, millised väärtpaberid on indeksis, millistes osakaaludes ja kuidas indeksi sisu muudetakse. Suuna 80% oma ajast sellele punktile.
2. Investeerimisportfelli alustalaks sobib hästi globaalse ulatusega ja paljusid väärtpabereid sisaldav ETF. Aktsiate puhul võiks see sisaldada nii eri regioonide, riikide kui ka majandussektorite aktsiaid.
3. Üks ja sama ETF kaupleb sageli mitmel eri börsil ja mitmes eri valuutas - vali see, mis on sinu jaoks kõige kuluefektiivsem ehk püüa vältida valuutavahetuse tehinguid.
4. Dividende välja maksvate ETFide dividenditulu laekub alati fondi baasvaluutas. Kui baasvaluuta ja kauplemisvaluuta erinevad, siis ostad ühes valuutas, kuid dividenditulu saad teises valuutas.
5. ETFi dividendide maksustamine ei sõltu sellest, milliselt börsilt fondi ostad, vaid sellest, mis riigis on ETF registreeritud.
6. Võimaluse korral eelista füüsilist replikatsiooni kasutavaid ETFe, nõnda väldid täiendavate riskide teket.
7. Võimendusega ETFid sobivad pigem lühiajaliseks kauplemiseks, nende pikaajalisel hoidmisel tõuseb esile rida täiendavaid riske.
8. ETFe ostes ja müües on tark kasutada limithinnaga tehingukorraldusi.
9. Oma portfelli mitut eri ETFi ostes uuri, kas ja kui palju eksisteerib kattuvust.
10. Mugavust armastavale pikaajalisele investorile piisab jõukuse kasvatamiseks objektiivselt võttes vaid ühest-kahest erinevast ETFist.
11. Juhul, kui kasutad tuumik pluss satelliidid lähenemist, siis 70-85% portfellist võiks moodustada tuumik-ETF(id) ja ülejäänud 15-30% täiendavad fondid. Ühe ETFi osakaal võiks minimaalselt olla 10% portfellist.
12. Püstita omale investeerimiseesmärk, pane paika tegevuskava ja seejärel vii see samm-sammult ellu. Pikaajaline investor teenib ETFidesse investeerides enamasti kõige paremat tootlust siis, kui investeerib sihipäraselt ja regulaarselt ning loobub turu ajastamisest.
13. Koonda enda ümber sarnaselt mõtlevad inimesed, kes sind vajadusel tagant õhutavad ja toetavad. Kui otsustad Miljoniklubi kasuks, leiad eest keskkonna, kus motiveerin ja abistan sind ja teisi klubiliikmeid oma eesmärkide poole liikumisel, jagan aastakümnete jooksul kogunenud investeerimistarkust, päevakajalisi investeerimisuudiseid ning ka oma aktsiatehinguid. Ootenimekirja saad end panna veebilehel miljoniklubi.ee
Väga palju muid kasulikke kohti, mille juurde hiljem tagasi saan tulla :)
Pikaajaliseks investeerimiseks sobiliku ETFi varade maht võiks olla vähemalt 100 miljonit eurot/dollarit.
Kumb siis ikkagi valida - Itaalia börs või Euronext Amsterdami börs?
Siin on taas paar rusikareeglit, mida järgida. Esiteks, enamasti on igale ETFile määratud niinimetatud peamine börs ehk primary exchange. Juhul kui see info on ETFi veebilehelt leitav ja ühtib meie kauplemisvaluuta valikuga, siis tasub eelistada peamist börsi. Lihtsalt seetõttu, et suure tõenäosusega on kauplemisaktiivsus ehk likviidsus suurim just nimelt seal. Juhul kui peamist börsi välja toodud ei ole, on teinekord abiks noteerimise kuupäevad. Näiteks fondivalitseja BlackRock näitab oma iShares kaubamärki kandvate ETFide puhul alati ära, mis kuupäeval antud ETF mingil börsil on noteeritud. Enamasti, mida varasem on see kuupäev, seda kõrgem on sellel börsil kauplemisaktiivsus.
ETFide hinnainfot näeb ka näiteks Yahoo! Finance või Google Finance veebilehtedelt. Samuti kuvavad nii hetke kui mineviku hinnainfot enamik maaklerplatvorme, aga ka meie kodumaiste pankade internetipangad. Ühes tasub olla tähelepanelik. Kuna reaalajas börsiinfo on tavaliselt tasuline, siis paljudes portaalides ja maaklerkeskkondades kuvatakse ETFi puudutavat hinnainfot 15-20 minutilise hilinemisega. Teisisõnu, kui kell on 12.00, siis internetipank, maaklerplatvorm või finantsportaal kuvab ETFi hinda näiteks 11.45 seisuga. Tavaliselt on see kenasti kohe näha, kui vaadata vastava ETFi päevasisest hinnagraafikut. Sellisel juhul näeme, et viimane kuvatav hind on 11.45 ja sealt edasi on graafik tühi.
Kõnealune ETF ehk Vanguard FTSE All-World UCITS ETF kauplemissümboliga VWRL on kõige likviidsem just nimelt Amsterdami börsil. Igaks juhuks tasub üle kontrollida ka teiste eurodes kauplevate kauplemissümbolite statistika. Antud juhul siis ennekõike sümbol VGWL ja Deutsche Börse. Sel moel tegutsedes avastame, et Saksamaa börsil kauples 2022. aasta jooksul keskmiselt 1,1 kuni 1,8 miljonit osakut. Seda on veelgi rohkem kui Amsterdami börsil. Seega oleks hoopis Saksamaa börs mõistlik valik, et soetada see ETF eurodes omale portfelli. Teisalt, ka Amsterdami börsi kauplemisaktiivsus on nõnda suur, et väikeinvestorina saame kenasti seal oma tehingud tehtud.
Maandatud valuutariskiga ETFe otsides tasub fondi nimes tähelepanu pöörata sõnadele „EUR-hedged" või „hedged to EUR". Just need sõnapaarid annavad märku sellest, et tegu on euro suhtes maandatud valuutariskiga börsil kaubeldavate fondidega.
Näiteks enamik võlakirju maksavad fikseeritud ja regulaarset intressi. Juhul kui võlakirja kupongimäär (intressimäär, mida võlakiri oma investoorile maksab) on 4% aastas ja intressimaksed toimuvad üks kord kvartalis, jõuab igas kvartalis investorini 1% võlakirja nimiväärtusest. Kui selleks nimiväärtuseks on näiteks 1 000 eurot, siis igas kvartalis saab investor 10 eurot intresse, aasta peale kokku 40 eurot.
Kulukuse määr 0,25% aastas või alla selle on tänapäeval igati soodne.
Tracking difference on just nimelt see mõõdik, mis aitab omasuguste hulgast valida parima tootluspotentsiaaliga fondi. See tähendab, et kui võrdleme omavahel näiteks erinevaid NASDAQ 100 indeksit järgivaid ETFe, tasub meil mitte pöörata ülemäära tähelepanu fondide kulukuse määrale, vaid otsida just nimelt kõige madalama tracking difference numbriga fonde. Toome kohe ka praktilise näite. NASDAQ 100 indeksit järgivatest ja Euroopa börsidel kauplevatest ETFidest on kõige suurema varade mahuga iShares NASDAQ 100 UCITS ETF, Invesco EQQQ Nasdaq-100 UCITS ETF ja Lyxor Nasdaq-100 UCITS ETF. Külastades kõigi nende fondide kodulehti, korvutades fondide kulukuse määrasid ja arvutades välja tracking difference numbrid, saame järgmised tulemused. Nagu näha, siis kõige madalama kulukuse määraga fondiks on Lyxor Nasdaq-100 UCITS ETF. Samas kõige madalam tracking difference ehk fondi tootluse keskmine kõige väiksem mahajäämus alusindeksi tootlusest on hoopis Invesco EQQQ Nasdaq-100 UCITS ETFil. Lisades siia kõnealuste ETFide viimase 10 aasta tootlusnumbrid, selgub tõde, et parima tootlusega fond ei ole teps mitte kõige madalama kulukuse määraga fond, vaid hoopis kõige madalama tracking difference numbriga fond. Selleks on Invesco EQQQ Nasdaq-100 UCITS ETF. Rusikareeglina võib kasutada seda, et tracking difference vahemikus -0,25% kuni +0,25% on üldiselt igati aktsepteeritav.
Aktsiatesse investeeriva ETFi puhul tagab mõistliku hajutatuse vähemalt 100 eri väärtpaberi olemasolu fondi portfellis.
USA aktsiatel ja NASDAQ 100 indeksisse kuuluvatel aktsiatel läks perioodi 2018-2021 väga hästi: paremini kui Euroopa aktsiatel, paremini kui Jaapani aktsiatel, paremini kui Hiina aktsiatel. Samas, kas see lühike paariaastane periood on ikkagi piisavalt tugev argument, millele ehitada oma pikaajaline investeerimisstrateegia? 2022. aasta lõi juba sellesse esimesi mõrasid. Aasta lõppes suuresti tehnoloogiaaktsiaid sisaldavale NASDAQ 100 indeksile ligikaudu -35% langusega ja S&P 500 indeksile peaaegu -20% langusega. Euroopa aktsiate hinnad langesid samas -12%, Jaapani aktsiad -9%. Uurides finantsturgude ajalugu, näeme, et USA aktsiate üle- ja alatootlus muu maailma aktsiatega võrreldes on tsükliline. Keskmiselt 2-7 aastat näitavad USA aktsiad paremat tootlust kui Euroopa ja Aasia aktsiad, kuid siis kik pöördub ja muu maailma aktsiate tootlusnumbrid edestavad USA aktsiate tootlusi. Selline tsüklilisus on hästi näha vähemalt viimase 50 aasta andmeid uurides. Näiteks hiljutine USA aktsiate ülimuse periood on USA aktsiaid hoidvale investorile toonud enam kui 200% parema tootluse, kui muu maailma aktsiaid hoidnud investorile. Samas perioodil 2001-2008 näitasid muu maailma aktsiad 64% võrra paremat tootlust kui USA aktsiad ja perioodil 1983-1989 oli muu maailma aktsiate ületootluse numbriks USA aktsiate ees koguni +374%. [13] Seega juhul, kui me investorina ei soovi pidevalt ennustada ja prognoosida, millise regiooni aktsiaturgudel võiks kõige paremini minna, on mõistlik omada kõike, mida maailmal on pakkuda. Teisisõnu eelistada pigem globaalse ulatusega aktsiafonde.
Kõige lihtsam on aimu saada sellest, kas tegu võiks olla võimendusega ETFiga või pöörd-ETFiga, on uurida tähelepanelikult ETFi nime. Enamasti on seal olemas vihje võimenduse kasutamise kohta (sõnad leverage, 2x, 3x, daily 2x, daily 1,5x, enhanced, x2) või turuindeksi vastassuunalisele liikumisele panustamisele (inverse, -1x, -2x, inverse bear, short). Kindlasti tasub lugeda ka ETFi veebilehel või infolehel replikatsioonimeetodi osa kirjeldavat sektsiooni, sest juhul, kui tegu on võimendust kasutava ETFi või pöörd-ETFiga, on seal vastav info kirjas.
Jagades oma isiklikku eelistust, tunnistan, et mulle sümpatiseerivad need fondivalitsejad, kes jagavad detailset infot fondi portfelli kohta, see info on hästi süstematiseeritud, lihtsalt leitav, ajakohane ning fondivalitsejatel on pikk tegevusajalugu. Samuti need, kelle puhul enamik ETFe on alati kasutanud pigem füüsilise replikatsiooni meetodeid, mitte sünteetilist replikatsiooni. Seega on minu isiklik esikolmik BlackRocki iShares, Vanguard ja SPDR kaubamärki kandvad ETFid.
Jätkates sellesama iShares Core MSCI World UCITS ETFi näitega, on järgmine osa nimest CHF ja EF. See on nüüd nime see osa, kus näidatakse ära regulatiivne info. Teisisõnu info selle kohta, millega on tegu juridilisest aspektist lähtudes. UCITS on lühend sõnadest Undertakings for the Collective Investment of Transferable Securities ja tähistab Euroopa Liidu regulatsioonidele vastavat fondi. Selle regulatsiooni eesmärk on kaitsta jaeinvestoreid ebasobiva investeerimisobjekti eest. UCITS fondile esitatavad nõuded on järgmised:
1. UCITS fond peab olema piisavalt hajutatud. Ükski väärtpaberipositsioon ei tohi moodustada rohkem kui 20% fondi varade puhasväärtusest (NAVist);
2. UCITS ETFi varad peavad olema hoitud ETFi fondivalitseja varadest eraldi ja asuma iseseisva registripidaja juures (independent custodian). See tagab, et fondi varasid ei saa kasutada ETFi fondivalitseja võlgade rahuldamiseks juhul, kui fondivalitseja peaks sattuma makseraskustesse;
3. ETF peab olema kaubeldav ja ligipääsetav igal ajal. See tähendab, et investorid saavad oma osakuid realiseerida ka siis, kui börsitehingute tegemisel esineb häireid. Sellisel juhul on investoritel õigus oma osakud "müüa" otse fondivalitsejale või selleks määratud maaklerile;
4. UCITS regulatsioon nõuab teatud info avaldamist fondi kohta, näiteks peab UCITS fondil olemas olema fondi põhiteabe dokument ehk Key Investor Information Document (KIID), fondi prospekt, aasta ja poolaasta aruanded.
ETFi nimede ülesehituse järjestuse ja loogika saab kokku võtta nii:
1. ETFi fondivalitseja nimi või ETFi kaubamärgi nimi;
2. ETFi seeria nimi, sageli puudub (iShares puhul Core või ka Edge);
3. alusindeksi täispikk või osaline nimi või vähemalt viide alusindeksi sisule;
4. regulatiivne info ehk kas on tegu investorkaitse reegleid järgiva UCITS tüüpi fondiga;
5. mis tüüpi väärtpaberiga on tegu - kas fondiga (ETF), struktureeritud võlakirjaga (ETN) või muud tüüpi börsil kaupleva väärtpaberiga;
6. fondi väljamakseid, valuutariski maandamist ja muud taolist puudutav lisainfo.
Eelistan ETFi veebilehel oleva info kasutamist. Selleks on kolm põhjust. Esiteks veebilehel on infot rohkem. Olgu selleks portfelli kohta käiv info või tootlusnumbreid puudutav info. Samuti näeme veebilehelt ETFi dividendimaksete ajalugu, mida infolehelt üldiselt ei leia. Teine põhjus puudutab info ajakohasust. Nagu eelpool mainitud, siis infolehte uuendatakse iga päev. Samas osa infost kuvatakse viimase kalendrikuu lõpu seisuga. Seepärast eelistangi külastada ETFide veebilehti ja korjata mind huvitava info üles just nimelt sealt. Seda umbes 95% juhtudest. Infolehe avan mõnikord siis, kui soovin näha infot kompaktselt ja kenade graafikute kujul esitatuna või otsin mõnda väga konkreetset infokildu ja juba täpselt tean, kus infolehe peal vastav fondivalitseja seda infot avaldab.
justETF.com - Euroopa riikides registreeritud ja Euroopa riikide börsidel noteeritud ETFide kohta infot koondav ja ETFide võrdlust võimaldav veebileht.
Kõnealused analüüsid on tuntud kui SPIVA raportid (S&P Indices Versus Active). 2023. aasta andmetel on üle 5-aastase investeerimisperioodi oma võrdlusindeksile alla jäänud ligi 87% aktiivselt juhitud USA suurfirmade aktsiatele keskenduvatest fondidest. Euroopa aktsiaturgudele keskendunud aktiivselt juhitud fondidest jäävad oma võrdlusindeksile üle viieaastase investeerimisperioodi mõõdetuna alla ligikaudu 91% fondidest.
Võime öelda, et iga ETFi osakaal, mida portfelli kaasame, võiks olla minimaalselt 10-15%, seda nii tootluse kontributsiooni kui kuluefektiivsuse mõttes vaadatuna.
Üks üha populaarsem portfelli koostamise strateegia ETFide maailmas kannab nimetust tuumik pluss satelliidid (core-satellite strategy). Tegemist pole siiski uudse, vaid juba üpris ammuse kontseptsiooniga, mida saab kasutada ka aktsiaportfelli puhul. Selle strateegia järgi moodustab tuumiku mõni laiapõhjaline ETF ja satelliitideks on hoopis üksikaktsiad. Traditsioonilises käsitluses on satelliitideks siiski mõned nisifondid ehk niinimetatud temaatilised ETFid. Põhimõte on lihtne - 70-85% portfellist moodustavad üks või mitu laiapõhjalist ETFi, millele 15-30% osakaalu ulatuses lisatakse spetsiifilisi ETFe. Need spetsiifilised ETFid võivad järgida mõnda kindla majandussektori, mõnda megatrendi (elektrifitseerimine, digipööre, rahvastiku vananemine jne), mõnda faktori (väärtus, kasv, kvaliteet, dividendid), mõnda spetsiifilise varaklassi (väärismetallid, toormed, krüptovarad, börsil kaubeldav kinnisvara) või ka mõne konkreetse riigi aktsiaturu hinnaliikumisi.
Keskmine volatilsus ehk hinnakõikumise ulatus alates madalaimast:
1. Ettevõtete võlakirjad;
2. euroala valitsuste võlakirjad;
3. madala krediidikvaliteediga ettevõtete võlakirjad;
4. arenevate riikide dollarivõlakirjad;
5. kuld;
6. kõrge dividendimääraga globaalsed aktsiad;
7. arenevate riikide aktsiad;
8. toorained;
9. arenenud pluss arenevate riikide aktsiad;
10. Euroopa suurfirmade aktsiad;
11. arenenud tööstusriikide aktsiad;
12. börsil noteeritud kinnisvarafirmade aktsiad;
13. arenenud riikide väikefirmade aktsiad;
14. USA suurfirmade aktsiad;
15. küberturvalisuse aktsiad;
16. taastuvenergia aktsiad;
17. kullakaevandajate aktsiad;
18. Bitcoin.
Peidetud valuutavahetuse kuluga on meil tegu juhul, kui maakler või pank meilt valuuta vahetamise eest tehingu- või komisjonitasu ei võta, kuid valuutat vahetades rakendub maailma turukursist erinev valuutakurss. Võtame olukorra, kus euro-dollari maailmaturu kursiks on 1,08410. Soovides oma eurod internetipangas dollariteks vahetada, näitab LHV Pank mulle parasjagu vahetuskursiks 1,07374. See tähendab, et kursivahe on 1,08410 / 1,07374 ehk 0,96%. See on minu jaoks see niinimetatud peidetud kulu. Pärast vahetustehing sooritamist saan oma kontole küll dollarid, kuid need on maailma turukursiga võrreldes eurodes mõõdetuna 0,96% vähem väärt. Näiteks 1 000 eurot dollarites ümber vahetades saan oma kontole 1 073,74 dollarit, aga maailmaturu kursi alusel oleksin pidanud saama 1 084,10 dollarit. Seega justkui 10,36 dollarit vähem.
Tundub, et pean oma strateegia ümber mõtlema...
Peamised õpetused:
1. Passiivselt juhitud ETFide puhul on kõige olulisem uurida ETFi alusindeksi sisu. Vaata, millised väärtpaberid on indeksis, millistes osakaaludes ja kuidas indeksi sisu muudetakse. Suuna 80% oma ajast sellele punktile.
2. Investeerimisportfelli alustalaks sobib hästi globaalse ulatusega ja paljusid väärtpabereid sisaldav ETF. Aktsiate puhul võiks see sisaldada nii eri regioonide, riikide kui ka majandussektorite aktsiaid.
3. Üks ja sama ETF kaupleb sageli mitmel eri börsil ja mitmes eri valuutas - vali see, mis on sinu jaoks kõige kuluefektiivsem ehk püüa vältida valuutavahetuse tehinguid.
4. Dividende välja maksvate ETFide dividenditulu laekub alati fondi baasvaluutas. Kui baasvaluuta ja kauplemisvaluuta erinevad, siis ostad ühes valuutas, kuid dividenditulu saad teises valuutas.
5. ETFi dividendide maksustamine ei sõltu sellest, milliselt börsilt fondi ostad, vaid sellest, mis riigis on ETF registreeritud.
6. Võimaluse korral eelista füüsilist replikatsiooni kasutavaid ETFe, nõnda väldid täiendavate riskide teket.
7. Võimendusega ETFid sobivad pigem lühiajaliseks kauplemiseks, nende pikaajalisel hoidmisel tõuseb esile rida täiendavaid riske.
8. ETFe ostes ja müües on tark kasutada limithinnaga tehingukorraldusi.
9. Oma portfelli mitut eri ETFi ostes uuri, kas ja kui palju eksisteerib kattuvust.
10. Mugavust armastavale pikaajalisele investorile piisab jõukuse kasvatamiseks objektiivselt võttes vaid ühest-kahest erinevast ETFist.
11. Juhul, kui kasutad tuumik pluss satelliidid lähenemist, siis 70-85% portfellist võiks moodustada tuumik-ETF(id) ja ülejäänud 15-30% täiendavad fondid. Ühe ETFi osakaal võiks minimaalselt olla 10% portfellist.
12. Püstita omale investeerimiseesmärk, pane paika tegevuskava ja seejärel vii see samm-sammult ellu. Pikaajaline investor teenib ETFidesse investeerides enamasti kõige paremat tootlust siis, kui investeerib sihipäraselt ja regulaarselt ning loobub turu ajastamisest.
13. Koonda enda ümber sarnaselt mõtlevad inimesed, kes sind vajadusel tagant õhutavad ja toetavad. Kui otsustad Miljoniklubi kasuks, leiad eest keskkonna, kus motiveerin ja abistan sind ja teisi klubiliikmeid oma eesmärkide poole liikumisel, jagan aastakümnete jooksul kogunenud investeerimistarkust, päevakajalisi investeerimisuudiseid ning ka oma aktsiatehinguid. Ootenimekirja saad end panna veebilehel miljoniklubi.ee
Väga palju muid kasulikke kohti, mille juurde hiljem tagasi saan tulla :)
Pikaajaliseks investeerimiseks sobiliku ETFi varade maht võiks olla vähemalt 100 miljonit eurot/dollarit.
Kumb siis ikkagi valida - Itaalia börs või Euronext Amsterdami börs?
Siin on taas paar rusikareeglit, mida järgida. Esiteks, enamasti on igale ETFile määratud niinimetatud peamine börs ehk primary exchange. Juhul kui see info on ETFi veebilehelt leitav ja ühtib meie kauplemisvaluuta valikuga, siis tasub eelistada peamist börsi. Lihtsalt seetõttu, et suure tõenäosusega on kauplemisaktiivsus ehk likviidsus suurim just nimelt seal. Juhul kui peamist börsi välja toodud ei ole, on teinekord abiks noteerimise kuupäevad. Näiteks fondivalitseja BlackRock näitab oma iShares kaubamärki kandvate ETFide puhul alati ära, mis kuupäeval antud ETF mingil börsil on noteeritud. Enamasti, mida varasem on see kuupäev, seda kõrgem on sellel börsil kauplemisaktiivsus.
ETFide hinnainfot näeb ka näiteks Yahoo! Finance või Google Finance veebilehtedelt. Samuti kuvavad nii hetke kui mineviku hinnainfot enamik maaklerplatvorme, aga ka meie kodumaiste pankade internetipangad. Ühes tasub olla tähelepanelik. Kuna reaalajas börsiinfo on tavaliselt tasuline, siis paljudes portaalides ja maaklerkeskkondades kuvatakse ETFi puudutavat hinnainfot 15-20 minutilise hilinemisega. Teisisõnu, kui kell on 12.00, siis internetipank, maaklerplatvorm või finantsportaal kuvab ETFi hinda näiteks 11.45 seisuga. Tavaliselt on see kenasti kohe näha, kui vaadata vastava ETFi päevasisest hinnagraafikut. Sellisel juhul näeme, et viimane kuvatav hind on 11.45 ja sealt edasi on graafik tühi.
Kõnealune ETF ehk Vanguard FTSE All-World UCITS ETF kauplemissümboliga VWRL on kõige likviidsem just nimelt Amsterdami börsil. Igaks juhuks tasub üle kontrollida ka teiste eurodes kauplevate kauplemissümbolite statistika. Antud juhul siis ennekõike sümbol VGWL ja Deutsche Börse. Sel moel tegutsedes avastame, et Saksamaa börsil kauples 2022. aasta jooksul keskmiselt 1,1 kuni 1,8 miljonit osakut. Seda on veelgi rohkem kui Amsterdami börsil. Seega oleks hoopis Saksamaa börs mõistlik valik, et soetada see ETF eurodes omale portfelli. Teisalt, ka Amsterdami börsi kauplemisaktiivsus on nõnda suur, et väikeinvestorina saame kenasti seal oma tehingud tehtud.
Maandatud valuutariskiga ETFe otsides tasub fondi nimes tähelepanu pöörata sõnadele „EUR-hedged" või „hedged to EUR". Just need sõnapaarid annavad märku sellest, et tegu on euro suhtes maandatud valuutariskiga börsil kaubeldavate fondidega.
Näiteks enamik võlakirju maksavad fikseeritud ja regulaarset intressi. Juhul kui võlakirja kupongimäär (intressimäär, mida võlakiri oma investoorile maksab) on 4% aastas ja intressimaksed toimuvad üks kord kvartalis, jõuab igas kvartalis investorini 1% võlakirja nimiväärtusest. Kui selleks nimiväärtuseks on näiteks 1 000 eurot, siis igas kvartalis saab investor 10 eurot intresse, aasta peale kokku 40 eurot.
Kulukuse määr 0,25% aastas või alla selle on tänapäeval igati soodne.
Tracking difference on just nimelt see mõõdik, mis aitab omasuguste hulgast valida parima tootluspotentsiaaliga fondi. See tähendab, et kui võrdleme omavahel näiteks erinevaid NASDAQ 100 indeksit järgivaid ETFe, tasub meil mitte pöörata ülemäära tähelepanu fondide kulukuse määrale, vaid otsida just nimelt kõige madalama tracking difference numbriga fonde. Toome kohe ka praktilise näite. NASDAQ 100 indeksit järgivatest ja Euroopa börsidel kauplevatest ETFidest on kõige suurema varade mahuga iShares NASDAQ 100 UCITS ETF, Invesco EQQQ Nasdaq-100 UCITS ETF ja Lyxor Nasdaq-100 UCITS ETF. Külastades kõigi nende fondide kodulehti, korvutades fondide kulukuse määrasid ja arvutades välja tracking difference numbrid, saame järgmised tulemused. Nagu näha, siis kõige madalama kulukuse määraga fondiks on Lyxor Nasdaq-100 UCITS ETF. Samas kõige madalam tracking difference ehk fondi tootluse keskmine kõige väiksem mahajäämus alusindeksi tootlusest on hoopis Invesco EQQQ Nasdaq-100 UCITS ETFil. Lisades siia kõnealuste ETFide viimase 10 aasta tootlusnumbrid, selgub tõde, et parima tootlusega fond ei ole teps mitte kõige madalama kulukuse määraga fond, vaid hoopis kõige madalama tracking difference numbriga fond. Selleks on Invesco EQQQ Nasdaq-100 UCITS ETF. Rusikareeglina võib kasutada seda, et tracking difference vahemikus -0,25% kuni +0,25% on üldiselt igati aktsepteeritav.
Aktsiatesse investeeriva ETFi puhul tagab mõistliku hajutatuse vähemalt 100 eri väärtpaberi olemasolu fondi portfellis.
USA aktsiatel ja NASDAQ 100 indeksisse kuuluvatel aktsiatel läks perioodi 2018-2021 väga hästi: paremini kui Euroopa aktsiatel, paremini kui Jaapani aktsiatel, paremini kui Hiina aktsiatel. Samas, kas see lühike paariaastane periood on ikkagi piisavalt tugev argument, millele ehitada oma pikaajaline investeerimisstrateegia? 2022. aasta lõi juba sellesse esimesi mõrasid. Aasta lõppes suuresti tehnoloogiaaktsiaid sisaldavale NASDAQ 100 indeksile ligikaudu -35% langusega ja S&P 500 indeksile peaaegu -20% langusega. Euroopa aktsiate hinnad langesid samas -12%, Jaapani aktsiad -9%. Uurides finantsturgude ajalugu, näeme, et USA aktsiate üle- ja alatootlus muu maailma aktsiatega võrreldes on tsükliline. Keskmiselt 2-7 aastat näitavad USA aktsiad paremat tootlust kui Euroopa ja Aasia aktsiad, kuid siis kik pöördub ja muu maailma aktsiate tootlusnumbrid edestavad USA aktsiate tootlusi. Selline tsüklilisus on hästi näha vähemalt viimase 50 aasta andmeid uurides. Näiteks hiljutine USA aktsiate ülimuse periood on USA aktsiaid hoidvale investorile toonud enam kui 200% parema tootluse, kui muu maailma aktsiaid hoidnud investorile. Samas perioodil 2001-2008 näitasid muu maailma aktsiad 64% võrra paremat tootlust kui USA aktsiad ja perioodil 1983-1989 oli muu maailma aktsiate ületootluse numbriks USA aktsiate ees koguni +374%. [13] Seega juhul, kui me investorina ei soovi pidevalt ennustada ja prognoosida, millise regiooni aktsiaturgudel võiks kõige paremini minna, on mõistlik omada kõike, mida maailmal on pakkuda. Teisisõnu eelistada pigem globaalse ulatusega aktsiafonde.
Kõige lihtsam on aimu saada sellest, kas tegu võiks olla võimendusega ETFiga või pöörd-ETFiga, on uurida tähelepanelikult ETFi nime. Enamasti on seal olemas vihje võimenduse kasutamise kohta (sõnad leverage, 2x, 3x, daily 2x, daily 1,5x, enhanced, x2) või turuindeksi vastassuunalisele liikumisele panustamisele (inverse, -1x, -2x, inverse bear, short). Kindlasti tasub lugeda ka ETFi veebilehel või infolehel replikatsioonimeetodi osa kirjeldavat sektsiooni, sest juhul, kui tegu on võimendust kasutava ETFi või pöörd-ETFiga, on seal vastav info kirjas.
Jagades oma isiklikku eelistust, tunnistan, et mulle sümpatiseerivad need fondivalitsejad, kes jagavad detailset infot fondi portfelli kohta, see info on hästi süstematiseeritud, lihtsalt leitav, ajakohane ning fondivalitsejatel on pikk tegevusajalugu. Samuti need, kelle puhul enamik ETFe on alati kasutanud pigem füüsilise replikatsiooni meetodeid, mitte sünteetilist replikatsiooni. Seega on minu isiklik esikolmik BlackRocki iShares, Vanguard ja SPDR kaubamärki kandvad ETFid.
Jätkates sellesama iShares Core MSCI World UCITS ETFi näitega, on järgmine osa nimest CHF ja EF. See on nüüd nime see osa, kus näidatakse ära regulatiivne info. Teisisõnu info selle kohta, millega on tegu juridilisest aspektist lähtudes. UCITS on lühend sõnadest Undertakings for the Collective Investment of Transferable Securities ja tähistab Euroopa Liidu regulatsioonidele vastavat fondi. Selle regulatsiooni eesmärk on kaitsta jaeinvestoreid ebasobiva investeerimisobjekti eest. UCITS fondile esitatavad nõuded on järgmised:
1. UCITS fond peab olema piisavalt hajutatud. Ükski väärtpaberipositsioon ei tohi moodustada rohkem kui 20% fondi varade puhasväärtusest (NAVist);
2. UCITS ETFi varad peavad olema hoitud ETFi fondivalitseja varadest eraldi ja asuma iseseisva registripidaja juures (independent custodian). See tagab, et fondi varasid ei saa kasutada ETFi fondivalitseja võlgade rahuldamiseks juhul, kui fondivalitseja peaks sattuma makseraskustesse;
3. ETF peab olema kaubeldav ja ligipääsetav igal ajal. See tähendab, et investorid saavad oma osakuid realiseerida ka siis, kui börsitehingute tegemisel esineb häireid. Sellisel juhul on investoritel õigus oma osakud "müüa" otse fondivalitsejale või selleks määratud maaklerile;
4. UCITS regulatsioon nõuab teatud info avaldamist fondi kohta, näiteks peab UCITS fondil olemas olema fondi põhiteabe dokument ehk Key Investor Information Document (KIID), fondi prospekt, aasta ja poolaasta aruanded.
ETFi nimede ülesehituse järjestuse ja loogika saab kokku võtta nii:
1. ETFi fondivalitseja nimi või ETFi kaubamärgi nimi;
2. ETFi seeria nimi, sageli puudub (iShares puhul Core või ka Edge);
3. alusindeksi täispikk või osaline nimi või vähemalt viide alusindeksi sisule;
4. regulatiivne info ehk kas on tegu investorkaitse reegleid järgiva UCITS tüüpi fondiga;
5. mis tüüpi väärtpaberiga on tegu - kas fondiga (ETF), struktureeritud võlakirjaga (ETN) või muud tüüpi börsil kaupleva väärtpaberiga;
6. fondi väljamakseid, valuutariski maandamist ja muud taolist puudutav lisainfo.
Eelistan ETFi veebilehel oleva info kasutamist. Selleks on kolm põhjust. Esiteks veebilehel on infot rohkem. Olgu selleks portfelli kohta käiv info või tootlusnumbreid puudutav info. Samuti näeme veebilehelt ETFi dividendimaksete ajalugu, mida infolehelt üldiselt ei leia. Teine põhjus puudutab info ajakohasust. Nagu eelpool mainitud, siis infolehte uuendatakse iga päev. Samas osa infost kuvatakse viimase kalendrikuu lõpu seisuga. Seepärast eelistangi külastada ETFide veebilehti ja korjata mind huvitava info üles just nimelt sealt. Seda umbes 95% juhtudest. Infolehe avan mõnikord siis, kui soovin näha infot kompaktselt ja kenade graafikute kujul esitatuna või otsin mõnda väga konkreetset infokildu ja juba täpselt tean, kus infolehe peal vastav fondivalitseja seda infot avaldab.
justETF.com - Euroopa riikides registreeritud ja Euroopa riikide börsidel noteeritud ETFide kohta infot koondav ja ETFide võrdlust võimaldav veebileht.
Kõnealused analüüsid on tuntud kui SPIVA raportid (S&P Indices Versus Active). 2023. aasta andmetel on üle 5-aastase investeerimisperioodi oma võrdlusindeksile alla jäänud ligi 87% aktiivselt juhitud USA suurfirmade aktsiatele keskenduvatest fondidest. Euroopa aktsiaturgudele keskendunud aktiivselt juhitud fondidest jäävad oma võrdlusindeksile üle viieaastase investeerimisperioodi mõõdetuna alla ligikaudu 91% fondidest.
Võime öelda, et iga ETFi osakaal, mida portfelli kaasame, võiks olla minimaalselt 10-15%, seda nii tootluse kontributsiooni kui kuluefektiivsuse mõttes vaadatuna.
Üks üha populaarsem portfelli koostamise strateegia ETFide maailmas kannab nimetust tuumik pluss satelliidid (core-satellite strategy). Tegemist pole siiski uudse, vaid juba üpris ammuse kontseptsiooniga, mida saab kasutada ka aktsiaportfelli puhul. Selle strateegia järgi moodustab tuumiku mõni laiapõhjaline ETF ja satelliitideks on hoopis üksikaktsiad. Traditsioonilises käsitluses on satelliitideks siiski mõned nisifondid ehk niinimetatud temaatilised ETFid. Põhimõte on lihtne - 70-85% portfellist moodustavad üks või mitu laiapõhjalist ETFi, millele 15-30% osakaalu ulatuses lisatakse spetsiifilisi ETFe. Need spetsiifilised ETFid võivad järgida mõnda kindla majandussektori, mõnda megatrendi (elektrifitseerimine, digipööre, rahvastiku vananemine jne), mõnda faktori (väärtus, kasv, kvaliteet, dividendid), mõnda spetsiifilise varaklassi (väärismetallid, toormed, krüptovarad, börsil kaubeldav kinnisvara) või ka mõne konkreetse riigi aktsiaturu hinnaliikumisi.
Keskmine volatilsus ehk hinnakõikumise ulatus alates madalaimast:
1. Ettevõtete võlakirjad;
2. euroala valitsuste võlakirjad;
3. madala krediidikvaliteediga ettevõtete võlakirjad;
4. arenevate riikide dollarivõlakirjad;
5. kuld;
6. kõrge dividendimääraga globaalsed aktsiad;
7. arenevate riikide aktsiad;
8. toorained;
9. arenenud pluss arenevate riikide aktsiad;
10. Euroopa suurfirmade aktsiad;
11. arenenud tööstusriikide aktsiad;
12. börsil noteeritud kinnisvarafirmade aktsiad;
13. arenenud riikide väikefirmade aktsiad;
14. USA suurfirmade aktsiad;
15. küberturvalisuse aktsiad;
16. taastuvenergia aktsiad;
17. kullakaevandajate aktsiad;
18. Bitcoin.
Peidetud valuutavahetuse kuluga on meil tegu juhul, kui maakler või pank meilt valuuta vahetamise eest tehingu- või komisjonitasu ei võta, kuid valuutat vahetades rakendub maailma turukursist erinev valuutakurss. Võtame olukorra, kus euro-dollari maailmaturu kursiks on 1,08410. Soovides oma eurod internetipangas dollariteks vahetada, näitab LHV Pank mulle parasjagu vahetuskursiks 1,07374. See tähendab, et kursivahe on 1,08410 / 1,07374 ehk 0,96%. See on minu jaoks see niinimetatud peidetud kulu. Pärast vahetustehing sooritamist saan oma kontole küll dollarid, kuid need on maailma turukursiga võrreldes eurodes mõõdetuna 0,96% vähem väärt. Näiteks 1 000 eurot dollarites ümber vahetades saan oma kontole 1 073,74 dollarit, aga maailmaturu kursi alusel oleksin pidanud saama 1 084,10 dollarit. Seega justkui 10,36 dollarit vähem.
March 12, 2024
Mõnus, lihtne ja inspireeriv lugemine alustavale investorile. Olen juba mõned aastad investeerimisega tegelenud ja ikka olid mingid terminid ebaselged ja samas, ei leidnud ma iseseisvalt õigeid kohti, kust oma küsimustele vastuseid saada. Või kui leidsin, siis inglisekeelsed seletused on ikkagi midagi muud kui eestikeelsed. Märteni raamat selgitas lihtsalt lahti just need küsimused, mis mulle olid arusaamatuks jäänud. Mulle meeldis, et igas peatükis võttis ta kokku ja meenutas eelmise peatüki olulisemaid teemasid. See aitas uutel teadmistel kinnistada. Kõikide eestikeelsete terminite juures oli ka inglisekeelne termin. Ausalt öeldes ma sodisin selle raamatu päris täis, kleepisin igale oliulisele lehele kleepse ja juba kasutan seda regulaarselt, et enda jaoks õigemaid investeerimisotsuseid teha.
March 18, 2024
I used to feel a certain reverence when it came to topics related to ETFs, this is no longer the case after finishing this book. The technical side of how ETF's with thousands of instruments are being operated and balanced does require university level mathemathics, but this is not required for an educated ETF investor for comparing different funds and building your portfolio. I found that the biggest value of the book was understanding the different characteristics of ETFs and also their key terminology and naming logic. As someone who has already been dealing with investing for many years (with no direct exposure to ETFs except index-based pension funds) the general investment basics felt a bit excessive thus the book could have been a bit shorter (yet not as much that it would have become repetitive and boring).
April 22, 2025
Suurepärane tööriist investeerimisega alustajale ja/või ETF-ide maailma astujale.
Displaying 1 - 4 of 4 reviews