What do you think?
Rate this book
Hakuna matata, b%&ches!: ühe road-trip'i anatoomia
Mõni päev lihtsalt on selline, kus ükski lollus ei tohi tegemata jääda, ja see paistis olevat üks niisugustest.
Veeresime naiste meelehärmiks mäest alla nagu pinball’i-masina kuulikesed ja saime vaevu enne kanalit pidama. Sadamakail oli isand Urval vaja taevasse vahtides hakata pidama sütitavat loengut sarjast „Kuidas reisida kõigi meeltega“, mis päädis verise vahejuhtumiga. Nimelt komistas kätega vehkiv kogemusnõustaja vastu põlvekõrgust ristkülikukujulist kivirahmakat, nii et jutt katkes poolelt sõnalt ja kogu seltskond nägi tänavalaternate valguses taevasse lendamas üht number 43 suuruses Tommy Hilfigeri brändi kandvat plätupaari. Taas maa poole vaadates leidsime aga kivil Dalí sulavat kella kehastava päevakangelase enda. Rahvakunstniku luud-kondid jäid terveks, kuid peopesa oli lõhki ja jättis kokkupuutes tehasest väljudes muidu valgena mõeldud särgi rinnaesisele iselaadi ordeni meeldejääva soorituse eest.
„Hakuna matata, b%&ches! Ühe road trip’i anatoomia“ on Myraka legendaarses stiilis kirjutatud Horvaatia ja Montenegro automatka reisiraamat.
Veeresime naiste meelehärmiks mäest alla nagu pinball’i-masina kuulikesed ja saime vaevu enne kanalit pidama. Sadamakail oli isand Urval vaja taevasse vahtides hakata pidama sütitavat loengut sarjast „Kuidas reisida kõigi meeltega“, mis päädis verise vahejuhtumiga. Nimelt komistas kätega vehkiv kogemusnõustaja vastu põlvekõrgust ristkülikukujulist kivirahmakat, nii et jutt katkes poolelt sõnalt ja kogu seltskond nägi tänavalaternate valguses taevasse lendamas üht number 43 suuruses Tommy Hilfigeri brändi kandvat plätupaari. Taas maa poole vaadates leidsime aga kivil Dalí sulavat kella kehastava päevakangelase enda. Rahvakunstniku luud-kondid jäid terveks, kuid peopesa oli lõhki ja jättis kokkupuutes tehasest väljudes muidu valgena mõeldud särgi rinnaesisele iselaadi ordeni meeldejääva soorituse eest.
„Hakuna matata, b%&ches! Ühe road trip’i anatoomia“ on Myraka legendaarses stiilis kirjutatud Horvaatia ja Montenegro automatka reisiraamat.
191 pages, Paperback
Published April 1, 2024
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 4 of 4 reviews
May 13, 2024
Mõeldes, et kunagi võib tulla mustemast mustemaid päevi, tahaks selle katkendi endale raamituna seina peale panna. Tõstmaks tuju ja meenutamaks, et mõnel teisel võib ka vahel viltu vedada. Teie jaoks panen selle stiilinäitena siia (lõik sai pikk, loodan, et Myrakas ja kirjastus mind kohtusse ei anna).
Muide, kui kuldkala minult kolm soovi küsiks, siis üks oleks, et Myrakas iial poliitkorrektseks ei muutuks (fakk, nüüd ma raiskasin ära just selle soovi, millega paarimilkust jahti kavatsesin välja kaubelda)
"Mõned minutid hiljem sündis kiviklibusel kaldapealsel performance väga valitud seltskonnale. Mina peksin käsipumbaga supikasse õhku, nii et süda käis ninasõõrmetest väljas. Tilkusin nagu vette kastetud pesunuustik, pulss oli tõenäoliselt kusagil seal reivisõprade lemmiktempos ja näotoon lasi arvata, nagu oleks Hulk mind kägistada üritanud. Jõudsin eesmärgini just sel hetkel, kui kõrvus kohisema hakkas ja silme ette ilmus pilt, kus ma imikuna võrevoodi pulkade vahelt üksisilmi jälgisin, kuidas ema ja isa mulle täiesti võõraste külalistega kohvi ja Vana Tallinna libistavad. Isegi selline spetsiifiline magus lõhn tungis sõõrmetesse. Reisikaaslaste entusiastlik aplaus tõi mu tagasi reaalsusesse ja astusin kolme nii pika sammuga, mille peale isegi Usain Bolt oleks uhke olnud, joonelt merre ja viskusin kõhuli. Mõnus oli tunda, kuidas jõud kehasse vihiseb. Keerasin end soolases vees selili ja jäin pilvitut taevast imetlema. Selline loll viga on mul küll küljes, et võin taevast vahtida igas maailma otsas ja iga ilmaga kasvõi tunde. Naeratasin erksinisele lõpmatusele ja kohendasin rannapükse, need kiskusid jalas kuidagi veidralt paremale poole viltu. Käsi läks vastu taskut ja kargasin püsti nagu siis, kui mu põhikooliaegne keemiaõpetaja, kes kandis hüüdnime Sipsik, tunnikontrolli ajal mu spikerdamist märkas ja läbilõikava häälega röögatas. Koukisin taskust välja tilkuva telefoni ja hakkasin kogu südamest naerma. See oli nii jabur olukord, et ma ei läinud isegi närvi. Täpselt aasta eest käisin nutitoruga ujumas Montenegros kusagil Albaania piiri külje all. Siis töötas toru veel mõne tunni, enne kui saba andis. Milline tore uus traditsioon siit sündimas paistis!
Teatavasti kipub nii olema, et kui juba midagi juhtub, siis juhtub veel ja veel ja veel, kui sa õigel ajal rongilt maha astuda ei oska ja rapsima kukud. Ukerdasin kaldale ja lõikasin alustuseks mulle tundmatut liiki rohukõrrega suure varba peaaegu pooleks. Seda vette loputama suundudes sain haavale soolašoki, mille tulemusena väljutasin põiest paar tilka ning astusin hinge kinni hoides ja tasakaalu kaotanuna teise jala täistallaga peale merisiilikule."
Muide, kui kuldkala minult kolm soovi küsiks, siis üks oleks, et Myrakas iial poliitkorrektseks ei muutuks (fakk, nüüd ma raiskasin ära just selle soovi, millega paarimilkust jahti kavatsesin välja kaubelda)
"Mõned minutid hiljem sündis kiviklibusel kaldapealsel performance väga valitud seltskonnale. Mina peksin käsipumbaga supikasse õhku, nii et süda käis ninasõõrmetest väljas. Tilkusin nagu vette kastetud pesunuustik, pulss oli tõenäoliselt kusagil seal reivisõprade lemmiktempos ja näotoon lasi arvata, nagu oleks Hulk mind kägistada üritanud. Jõudsin eesmärgini just sel hetkel, kui kõrvus kohisema hakkas ja silme ette ilmus pilt, kus ma imikuna võrevoodi pulkade vahelt üksisilmi jälgisin, kuidas ema ja isa mulle täiesti võõraste külalistega kohvi ja Vana Tallinna libistavad. Isegi selline spetsiifiline magus lõhn tungis sõõrmetesse. Reisikaaslaste entusiastlik aplaus tõi mu tagasi reaalsusesse ja astusin kolme nii pika sammuga, mille peale isegi Usain Bolt oleks uhke olnud, joonelt merre ja viskusin kõhuli. Mõnus oli tunda, kuidas jõud kehasse vihiseb. Keerasin end soolases vees selili ja jäin pilvitut taevast imetlema. Selline loll viga on mul küll küljes, et võin taevast vahtida igas maailma otsas ja iga ilmaga kasvõi tunde. Naeratasin erksinisele lõpmatusele ja kohendasin rannapükse, need kiskusid jalas kuidagi veidralt paremale poole viltu. Käsi läks vastu taskut ja kargasin püsti nagu siis, kui mu põhikooliaegne keemiaõpetaja, kes kandis hüüdnime Sipsik, tunnikontrolli ajal mu spikerdamist märkas ja läbilõikava häälega röögatas. Koukisin taskust välja tilkuva telefoni ja hakkasin kogu südamest naerma. See oli nii jabur olukord, et ma ei läinud isegi närvi. Täpselt aasta eest käisin nutitoruga ujumas Montenegros kusagil Albaania piiri külje all. Siis töötas toru veel mõne tunni, enne kui saba andis. Milline tore uus traditsioon siit sündimas paistis!
Teatavasti kipub nii olema, et kui juba midagi juhtub, siis juhtub veel ja veel ja veel, kui sa õigel ajal rongilt maha astuda ei oska ja rapsima kukud. Ukerdasin kaldale ja lõikasin alustuseks mulle tundmatut liiki rohukõrrega suure varba peaaegu pooleks. Seda vette loputama suundudes sain haavale soolašoki, mille tulemusena väljutasin põiest paar tilka ning astusin hinge kinni hoides ja tasakaalu kaotanuna teise jala täistallaga peale merisiilikule."
October 23, 2024
Tüütu lugemine, kus lauses ajab üks vaimukus teist taga ja sedasi poolteistsada lehekülge järjest. Vististi mahu suurendamiseks on "vaimukamad" vaimukused eraldi tsitaatidena välja toodud. Nii umbes üle paari lehekülje. Sisule nad midagi juurde ju ei anna. Kindlasti on inimesi, kes seda tulevärki naudivad. Pealegi, püstijalakoomiku kuulamiseks peab piletiraha välja käima, aga raamatu saab raamatukogust täitsa tasuta.
June 24, 2024
Sündmustiku jälgimise muutis oluliselt raskemaks ja väsitavaks minu huumorimeelega mitte kattuvate vaimukuste rohkus (need moodustasidki raamatu põhisisu). Päris lõpus läks lugemine lihtsamaks, kui õppisin keelekasutust ignoreerima.
February 11, 2025
See raamat ei ole kindlasti mingi suurteos, aga panin ikkagi maksimumpunkid. Minu meelest mõnus meelelahutus.. Just see, mida on vaja, et raskest tööpäevast ja depressiooni tekitavatest päevauudistest välja tulla. Ma ei mäleta millal viimati raamatut lugedes päriselt naersin.
Displaying 1 - 4 of 4 reviews