Järg laineidlöönud esikromaanile "Eranuhke ei armasta keegi". Laineid lõi enneolematu setting - Viljandi, 1960ndad, aga sellises alternatiivses ajavoos, kus venelased löödi II MS lõpul välja ja jätkus loomulik areng. Romaan ise aga meenutab kangesti nn. karmi koolkonna ehk noir žanri klassikuid, ütleme Raymond Chandlerit või Dashiell Hammetit. Ainult, et siis Eesti oludes. Alternatiivse, 1960ndate Eesti oludes, täpsemalt kasiinopealinnaks saanud Viljandi järveäärsetes häärberites, joogiurgastes, tänavatel ja tenniseväljakutel.
Ega teine osa - käesolev - on täpselt samasugune. Eranuhk Paul Johnson koos oma žanrile tüüpilise abilise-sekretäri Evaga hakkab mingit asja uurima, sellest aga hakkab hargnema midagi hoopis suuremat ja lõpus selguvad suured saladused ja mõistatused. Selline "Chinatown" aga raamatu kujul ja eesti oludes. Kirjutatud on lobedalt ja hoogsalt, igav ei hakka kordagi. Eranuhile ja noir-žanrile tüüpiliselt satub Johnson igasugu sekeldustesse, paar korda lüüakse uurimise käigus uimaseks, sekkuvad fataalsed blondid jne. Täpselt nii nagu peabki olema. Teise osa puhul oli küll uudsus kadunud, kuid ühtlaselt kõrge kvaliteet oli säilunud.
Tasemel meelelahutaja. Tagakaane röögatusi lugedes lausa "maailmatasemel". Kui võtta mingi kirjandusteose väärtuse hindamiseks appi klassikaline küsimus "Kas seda teistesse keeltesse tõlkida ka annab?", siis pole siin kahtlustki, erinevalt õige paljudest teistest Eestis kõrget positsiooni nautivatest kohalikest edetabelihittidest.
Mõnus! Soovitan! Alustage aga ikka "Eranuhkidest".