Kaasautor

by Alissa Bastian

Bestsellerist unistav kirjanik Otto Vernell maadleb kolme küsimusega. Kuidas tal jätkus rumalust võtta kaasautoriks maniakk? Mis tõukab Absorbenti oma tapatöödega tervet Tallinna hirmu all hoidma? Ja mis peamine – kas Otto on nüüd kaasautor, kaasosaline või ohver?

„Kaasautor” on psühholoogiline põnevik, lugu pimedusest inimese sees ja suutmatusest seda kontrollida. Sellest, kuidas lapsepõlves kogetu määrab inimese edasise elu, kuidas kõik toimunu jätab oma märgi ja kõigele leidub oma põhjus. See on lugu eitusest, enesekaitsest ja abitusest.

Sellest, et oma hinge varjatud soppidesse vaatamine võib mõnikord olla hirmutavam kui sarimõrtsukaga kahasse raamatu kirjutamine.

Avaldan sulle saladuse: inimeste tapmiseks ei ole motiivi tarvis

312 pages, Paperback

Published April 24, 2024

Reviews

[Eva · Rating 4 out of 5]

Mulle väga meeldis raamatu ülesehitus – hüpped tegelaste ja aegade vahel –, hoidis pinget. Kahjuks aga jättis stiil kohati mulje kui lõpukirjandist, milles on meeleheitlikult püütud etteantud sõnade arv täis saada, kasutades selleks mitmeti liigpikki loetelusid (nt mis kõik menüüs olemas on) ja sulge jagamaks täiendavat infot, mis võinuks olla omaette laused. Ka lausestus ise on mõneti kohmakas; raamat jättis veidi toore mulje. Sisu oli sellest hoolimata haarav.

[Maile · Rating 4 out of 5]

Mulle meeldis raamatu ülesehitus, alguse peatükkidest alates oli kaasahaarav. Kirjanik, kes ootab oma läbimurret, saab ahvatleva/õõvastava pakkumise. Milleks keegi edu nimel valmis on? Väga mõnusa psühholoogiaga, hoidis pinget ning samsl ajal pani mõtlema, mis kõik võib toimuda suletud uste taga. Kuskil poole peal hakkasin aimama, millega võib tegu olla, kuid põnevus säilis lõpuni. Mulle väga meeldis, et tegevuspaik oli Tallinn. Minu poolt soovitus!

[Maaria · Rating 3 out of 5]

Kas ja kuidas traumad elus su tulevikku võivad mõjutada?

Iseenesest haarav kodumaine krimka, kuid mõneti natuke "toores" — mina oleks ehk tahtnud ohvrite peatükke natuke pikemalt (lõpetatult) lugeda, kuid muidu mõttekäigud ja teemaarendused olid põnevad. Mulle meeldis mõrvari motiiv – õigemini ta ise väitis, et tapab motiivivabalt –, aga just see, mille baasil ta need nii random ohvrid valis. Lapsepõlve sissetoomine oli ka tore teemaarendus – does childhood traumas define you?

Lõpp ei olnud mulle ootamatu, juba ca poole peal jagasin ära, mis see oodatav lõpplahendus on, aga ei pettunud selles osas 🙌

[Gaidi · Rating 1 out of 5]

Täiesti igav