Mida peaksin Teile veel ütlema? Mulle näib, et kõik käib oma sisemise seaduse järgi; ja lõpuks tahtsin Teile ju ainult nõu anda, et kasvaksite vaikselt ja tõsiselt läbi oma arengu; ning pole midagi, mis häiriks seda rohkem kui see, et vaatate väljapoole ja ootate väljastpoolt lahendust küsimustele, millele saab vastuse anda võib-olla vaid Teie sisemine tunne kõige vaiksemal tunnil.
Te olete nii noor, nii kõige alguses, ning ma tahaksin Teid, armas härra, nii hästi, kui oskan, paluda kõige lahendamatu suhtes oma südames kannatlik olla ja proovida armastada küsimusi endid kui lukus kambreid või raamatuid, mis on kirjutatud väga võõras keeles. Ärge juurelge praegu vastuste kallal, mida Teile ei saa anda, sest Te ei saaks nende järgi elada. Ja oluline on kõike läbi elada. Elage praegu nendes küsimustes. Võib-olla elate siis pikkamööda, ilma et seda märkaksite, ühel päeval sisse ka vastusesse.
Ma usun, et peaaegu kõik meie kurbushetked on pingemomendid, mida me tajume kui pidurdust, sest me ei kuule enam oma võõrandunud tundeid elamas. Sest oleme üksi võõraga, mis meisse on sisenenud; sest kõik tuttav ja harjumuspärane on silmapilguks ära võetud; sest seisame keset üleminekut, kuhu me seisma jääda ei saa. Seepärast nukrus möödubki: uus meis, see juurdetulnu, on meie südamesse sisenenud, on läinud selle sisimasse kambrisse ega ole enam ka seal - on juba veres. Ja me ei saa teada, mis see oli. Meid võiks kergesti uskuma panna, et midagi ei ole juhtunud, kuid me oleme ometigi muutunud, nõnda kui muutub maja, millesse on sisenenud külaline.
Me ei oska öelda, kes tuli, me ei saa seda võib-olla kunagi teada, aga paljud tundemärgid räägivad selle poolt, et ka tulevik siseneb meisse sel moel, et meis teiseneda, kaua enne seda, kui ta toimuma hakkab.
[ ]
On vajalik - ja sinnapoole suundub järk-järgult meie areng -, et meile ei saaks osaks midagi võõrast, vaid ainult see, mis kuulub meile juba ammust aega. Paljud liikumisega seotud mõisted on tulnud ümber hinnata, samuti õpitakse aegamööda tunnetama, et see, mida me nimetame saatuseks, tuleneb inimesest, mitte ei sisene temasse väljastpoolt.